← Eesti

1-11-191/4

Kriminaalasi 1-11-191 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.aprillil 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-10-15176 Kohtukoosseis

§ 199

lg.2p.9 järgi ja mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust Süüdi tunnistada J.

§ 201lg.2p.1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 kuud vangistust. Kar

S§ 64 lg.1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS§ 74 lg.1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.V ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks KarS§ 75 lg.1 alusel määratud kontrollnõudeid ja nimelt: • p.

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas; • p.
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • p.
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • p.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • p.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 08.04.2011.a. J.V suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld –tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada ja välja mõista J.V-lt tsiviilihagid alljärgnevalt:
  6. OÜ A kasuks 3515,14 eurot;
  7. O R kasuks 2556,47 eurot;
  8. S R kasuks 1053,90 eurot;
  9. M U kasuks 1610,57 eurot;
  10. A P kasuks 1105 eurot. KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.1 alusel välja mõista J.V riigituludesse menetluskuluna I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot ja kaitsjatasu 124,63 eurot riigi tuludesse. KarMS§ 180 lg.3 alusel jätta kaitsjatasu summas 62,63 eurot jätta riigi kanda. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: J.V, 1-11-191, sundraha, kaitsjatasu. Kui menetluskulud ei ole tähtajaks täises ulatuses tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse ainult seoses väidetava kokkuleppemenetluse normide rikkumisega 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku
  11. peatüki kohaselt määruskaebe korras. Asjaolud ja menetluse käik: J.V süüdistatakse selles, et tema novembrist 2008 kuni 22.09.2009, töötades Tallinnas XXX korteris koduabilisena ja omades korteri võtmeid, võttis ajal, mil kedagi kodus 2 ei olnud, korterist ära SR’ele ja MU’ile kuuluvat vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ajavahemikul novembrist 2008 kuni maini 2009 võttis J.V elutoast raamaturiiulilt ära MU’ile kuuluvad fototarvikud, so telekonverteri Canon EF 1,4 II väärtusega 4000 krooni (255,65 eurot), fotoaparaadi vaherõngad Soligor väärtusega 700 krooni (44,74 eurot), fotoaparaadi välklambi Canon Speedlite 580 EX väärtusega 5000 krooni (319,56 eurot), fotoaparaadi mälukaardi Sandisc Extreme III 4GB väärtusega 300 krooni (19,17 eurot) ja kalasilmobjektiivi väärtusega 4000 krooni (255,65 eurot). Samuti võttis ta juunist kuni juulini 2009 ära elutoas töölaual konjakikarbis olnud SR’ele kuuluvad metallmündid, so eesti sendid ja 1-kroonised mündid väärtusega kokku 2500 krooni (159,78 eurot), mille kulutas enda tarbeks. Lisaks võttis ta juuli algusest kuni juuli keskpaigani 2009 elutoast riiulilt SR’ele kuuluva diktofoni Olympus väärtusega 2000 krooni (127,82 eurot). Ajavahemikul 19.-22.09.2009 võttis ta elutoast töölaualt ära SR’ele kuuluva sülearvuti Toshiba Satellite L-300-254, seerianumbriga 59363747Q koos adapteriga, väärtusega 6990 krooni (446,74 eurot). Samuti võttis ta 22.09.2009 kella 08:00 ja 16:00 vahel PRU’i toast kapi pealt ära SR’ele kuuluva fotoaparaadi Canon 30D väärtusega 5000 krooni (319,56 eurot) koos MU’ile kuuluva objektiiviga Canon 24-105 FrL IS USM väärtusega 11 200 krooni (715,81 eurot). Oma sellise tegevusega tekitas J.V varalist kahju kokku 41690 krooni ehk 2664,48 eurot, sh SR´ele kokku 16 490 krooni ehk 1053,90 eurot ning MU´ile kokku 25200 krooni ehk 1610,57 eurot. Samuti J.V ajavahemikul 18.12.2009 kuni 13.01.2010 Harjumaal XXX talu territooriumil võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõrast vara, so seal seisnud KR’ile kuuluva sõiduauto Volvo 245 (reg nr XXX) väärtusega 25 000 krooni (1597,79 eurot) ja OR’ile kuuluvad sõiduautod, nimelt registreerimisnumbriteta Audi 80 väärtusega 12 000 krooni (766,94 eurot) ja Volvo 740 (reg nr XXX) väärtusega 28 000 krooni (1789,53 eurot) ning OÜ-le A kuuluva kaubiku Mercedes Benz 207D (reg nr XXX) väärtusega 30 000 krooni (1917,35 eurot), so vara koguväärtuses 95 000 krooni (6071,61 eurot). Nimelt 2009 detsembri keskel helistas J.V metalli kokkuostuga tegelevale US’ile ja pakkus talle müüa KR’ile kuuluva XXX talu territooriumil asuvat 20 sõidukit, valetades, et sõidukid on liiklusregistris arvelt maha võetud, dokumente neil ei ole ja et temal on õigus sõidukeid võõrandada. US oli nõus esialgu ära ostma 10 sõidukit kokku hinnaga 10 000 krooni (639,12 euro) eest ning 18.12.2009 sai J.V US’ilt ettemaksuna 7500 krooni (479,34 eurot) ja 29.12.2009 veel 2500 krooni (159,78 eurot). Seejärel vedas US 29.12.2009 tema kasutuses oleva veoautoga Volvo FL7 (reg nr XXX) XXX talu territooriumilt minema KR’ile kuuluva sõiduauto Volvo 245 (reg nr XXX) väärtusega 25 000 krooni (1597,79 eurot), mille lammutas osadeks ja müüs metallina OÜ-le JM. Samuti pakkus US OÜ JM esindajale JE’le müüa ülejäänud J.V-lt ostetud sõidukeid. 13.01.2010 läksid nad koos XXX talu juurde, kuhu tuli kohale ka J.V ning kuhu JE tellis AS-ist Kuusakoski sõidukite äraveoks veoauto. Nimetatud veoautole laaditi eelnevalt kokkupressituna nii OR’ile kuuluvad sõiduautod, so registreerimisnumbriteta Audi 80 väärtusega 12 000 krooni (766,94 eurot) ja Volvo 740 (reg nr XXX) väärtusega 28 000 krooni (1789,53 eurot) kui ka OÜ-le A kuuluv kaubik Mercedes Benz 207D (reg nr XXX) väärtusega 30 000 krooni (1917,35 eurot). 3 Samuti J.V töötades
  12. detsembrist kuni
  13. jaanuari keskpaigani Alar ja Marje Pihl`i elukohas Harjumaal Jõelähtme vallas Jõelähtme külas Kärmu talus koduabilisena, võttis sealt ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt võttis J.V puhvetkapist salaja ära AP`ile kuulunud investeerimiskullast Austraalia lunari ehk Hiina kalendri münti, sh: kolm - 23.12.2010 võttis ära 2004.a Austraalia lunari kuldmündi ahvi tähtkuju märgiga, kaaluga 1OZ ja maksumusega 1105.- EUR; - 30.12.2010 võttis ära 1996.a Austraalia lunari kuldmündi roti tähtkuju märgiga, kaaluga 1OZ ja maksumusega 1105.- EUR; ning - 14.01.2011 võttis ära 2004.a Austraalia lunari kuldmündi ahvi tähtkuju märgiga, kaaluga 1/20OZ ja maksumusega 83.- EUR. Seega J.V pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti J.V isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pööras 18.12.2009 ebaseaduslikult enda kasuks tema valduses oleva võõra vallasasja, st ML’ele kuuluva mootorsae Partner P740 väärtusega 2999 krooni. Nimelt jättis ML mootorsae oktoobris 2009 hoiule J.V elukohta XXX tallu, kuid J.V andis selle kannatanu teadmata ja loata 18.12.2009 OÜ F pandimajja Tallinnas aadressil XXX, saades pandimajast mootorsae tagatisel laenu 800 krooni (51,13 eurot). Seega J.V isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, so KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Sõidukite vargusega on tekitatud varalist kahju OÜ A esindajale KR´ile 55 000 krooni ehk 3515,14 eurot (sh temale kuuluv sõiduauto Volvo 245, reg nr XXX väärtusega 25 000 krooni ehk 1597,79 eurot ja OÜ-le A kuuluv kaubik Mercedes Benz 207D, reg nr XXX väärtusega 30 000 krooni ehk 1917,35 eurot), samas summas esitas KR ka tsiviilhagi (tl 105). Sõidukite vargusega on tekitatud varalist kahju OR’ile 40 000 krooni ehk 2556,47 eurot (sh registreerimisnumbriteta sõiduauto Audi 80 väärtusega 12 000 krooni ehk 766,94 eurot ja Volvo 740, reg nr XXX väärtusega 28 000 krooni ehk 1789,53 eurot), samas summas esitas OR ka tsiviilhagi (tl 108). Vargustega Tallinnas XXXasuvast korterist on varalist kahju tekitatud SR´ele kokku 16 490 krooni ehk 1053,90 eurot (sh metallmündid väärtusega 2500 krooni ehk 159,78 eurot, diktofon Olympus väärtusega 2000 krooni ehk 127,82 eurot, sülearvuti Toshiba Satellite L300-254 koos adapteriga väärtusega 6990 krooni ehk 446,74 eurot, fotoaparaat Canon 30D väärtusega 5000 krooni ehk 319,56 eurot), samas summas on SR esitanud ka tsiviilhagi (tl 11); ning MU´ile kokku 25 200 krooni ehk 1610,57 eurot (sh telekonverter Canon EF 1,4 II väärtusega 4000 krooni ehk 255,65 eurot, fotoaparaadi vaherõngad Soligor väärtusega 700 krooni ehk 44,74 eurot, fotoaparaadi välklamp Canon Speedlite 580 EX väärtusega 5000 krooni ehk 319,56 eurot, fotoaparaadi mälukaart Sandisc Extreme III 4GB väärtusega 300 krooni ehk 19,17 eurot, kalasilmobjektiiv väärtusega 4000 krooni ehk 255,65 eurot, objektiiv 4 Canon 24-105 FrL IS USM väärtusega 11 200 krooni ehk 715,81 eurot), samas summas on MU esitanud ka tsiviilhagi (tl 20). Mootorsae vargusega ML´ele varalist kahju ei tekitatud, kuna mootorsaag on kannatanule tagastatud. Alari Pihlile tekitatud kahju 1105 eurot. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav J.V, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus süüdi tunnistada J.

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning karistada teda 6 kuulise vangistusega Kar

S 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistada 4 kuulise vangistusega. Vastavalt KarS § 64 lg 1 mõista liitkaristus, lugedes kergeim karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista seega vangistus 6 kuud. KarS§ 74 lg.1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.V ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks KarS§ 75 lg.1 alusel määratud kontrollnõudeid. Kohtuistungil jäi süüdistatav J.V sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub J.V temale KarS § 199 lg.2p.9;§ 201 lg.2p.1 sätestatud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.