S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Menetlusalune isik: I.N, XXX, elukoht: xxx maakond. RESOLUTSIOON 1. Jätta I.N-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 28.06.2011 otsusele nr 2376,11,003516 I.N-i karistamises LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 28.06.2011 otsus nr 2376,11,003516 I.N-i karistamises LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks muutmata.
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks selles, et menetlusalune isik 04.06.2011 kell 23.10 -Aruküla-Peningi tee 1,9 kilomeetril Rae vallas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit MB 300D registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,47 +/- 0,05 mg, millega rikkus LE § 76 p 3 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et tarvitas koos sõbrannadega lahjat alkoholi kella 16.00st kuni 18.00ni. Kella 21.00 ajal pöördus tema poole abipalvega naaber ja palus sõita Kehrasse tema sõbrannale järele. Tagasi tulle peeti kinni. Tundis ennast hästi. Määratud rahatrahv 800 eurot on tema jaoks liiga suur, sest saab ainult lapsetoetust, mis on lapsele ja trahvi tasumine jääb tema karistuseks, mitte pere karistuseks. Karistuse eesmärgiks on karistada süüdlast, mitte pereliikmeid. 11.07.2011 asus tööle AS TLvabrikusse ja parimal juhul järgneb töö katseajaga. Väiksema trahvi puhul saab trahvi tasumisega hakkama. Trahv on esmase rikkumise kohta liiga suur, teda ei ole varem liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Tema jaoks oli ootamatu, et indikaatorvahend näitas alkoholi sisaldust, on arvamusel, et on kerge joobe omapära ohvriks. Puudus tahtlus rikkuda kehtestatud korda, ei tajunud, et on joobes, seega ei olnud tegemist tahtliku teoga. Elukoht asub XXX alevikus ja laps käib lasteaias XXX alevikus. Abikaasa töötab ASs RS ja töö algab kell 06.00. Asus ise tööle Loo alevikus, seega on autota pereasjade ajamine võimatu. Väidab, et ei olnud ohtlik liikleja, kuivõrd tema ja reisijad olid turvavööga kinnitatud, liiklus oli rahulik, kellaaja tõttu oli oht kaasliiklejatele minimaalne. Seetõttu taotletakse rahatrahvi määra vähendamist ja otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja lisas, et kuna sai augustis töökoha, siis hakkas määratud trahvi tasuma ning põhimõtteliselt loobub rahatrahvi määra vaidlustamisest ning saab kaheksa kuu jooksul trahvi tasutud. Küll jääb kaebuse juurde lisakaristuse tühistamise osas. 04.06.2011 tulid õhtul külla tuttavad, tarvitati natuke alkoholi. Kella 21 ajal tuli peretuttav ja palus sõidutada Kehrasse naistuttavale järele. Oli kindel, et oli normaalses seisundis ja tuli palvele vastu. Sõitsid Kehrasse ja tagasiteel lähedal peeti kinni. Puhul indikaatorvahendisse ja tulemus oli üllatav. Sõitis korralikult 30 kilomeetrit ja sama palju tagasi. Ei ole kunagi rikkunud liikluseeskirja, mida tõendab ka karistusregistri väljavõte, et ta ei ole karistusregistrisse kantud. Elab alevikus ja seal on probleemid ühistranspordiga, autota ei saa seal elada. Lasteaia kohta otsis 3 aastat ning kui laps kuu aega lasteaias ei käi, siis jääb kohast ilma, sellest tulenevalt aga jääb ilma töökohast, mille sai sellel aastal. Määratud trahv on juba piisavaks õppetunniks. Ei tarvitanud alkoholi nii palju, see ei olnud ka kange alkohol. Ei kavatsenud ka sõita kuhugi kuni tuli peretuttav, kellele ütles, et on tarvitanud alkoholi, kuid sellest on palju aega möödas. Tundis ennast normaalselt ja puudus ka võimalus ennast 2 kontrollida. Ei olnud enamohtlik liikleja, sest turvavööd olid peal, kiirust ei ületanud ja liiklus oli hõre, vastu tuli ainult üks auto. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebuse esitajat on karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest rahatrahvi ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Lisakaristus on kohaldatud 4 kuuks, mis on alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kaebuse esitaja oli tarvitanud alkoholi ja selle teadmisega asus sõidukit juhtima, hinnates oma enesetunde heaks. Isik võtab teadlikult riski ja igapäevaelus tegutseb inimene pideval ohufoonil. Oma käitumisega pani kaebuse esitaja ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise ning vara. Kohtuväline menetleja on kahetsust juba arvestanud. Vaidlustatud otsus on õige, määratud karistus õiglane ja proportsionaalne. Kaebuse esitaja on pikemat aega kasutanud sõidukit, mistõttu on teadlik ka liiklusseaduse nõuetest ja sanktsioonidest. Seetõttu tuleks otsus jätta muutmata, kohaldatud lisakaristus vastab toimepandud teole ja selle ohtlikkusele, kaebus tuleks jätta rahuldamata. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et ta ei olnud ohtlik liikleja, kuivõrd ta oli turvavööga kinnitatud, et oli hiline kellaaeg, hõre liiklus, siis isikute turvalisuse peab tagama sõiduki juht ja tema seisund. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Samasugune vastutus on ette nähtud ka kaebuse läbivaatamise ajal kehtiva Liiklusseaduse § 224 lg 2, 3 p 1 sätete kohaselt. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,47 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,42 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on mõningal määral alla sätestatud rikkumise keskmise määra. Esitatud kaebuses on taotletud põhikaristuse vähendamist ja lisakaristuse osas otsuse tühistamist ja asutud seisukohale, et põhikaristuse määr on kaebuse esitanud isikule liialt koormav ning lisakaristuse kohaldamine põhjendamatu, kuivõrd lisakaristuse kohaldamine võtab kaebuse esitanud isikult pereasjade ajamise võimaluse. Kaebuse esitaja on ennast hinnanud ka kui kohuse- ja vastutustundlikuna ning seaduskuuleka autojuhina. Kaebuse esitanud isikul tuvastati alkoholipiirmäära ületamine mitte vähem kui 0,42 mg/l, seega lubatud piirmäära ületamine LS § 7419 lg 2 sätestatud määra keskmise määra lähedasena. Seetõttu tuleb ka süü suurust arvestades määrata põhikaristus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena ning kohtuväline menetleja on seda ka teinud. Kohus leiab, et rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses on täiesti vastav kaebuse esitanud isiku süü suurusele ning igasugune alus määratud põhikaristuse kergendamiseks puudub. Arvestades väärteo toimepanemisel menetlusaluse isiku poolt alkoholipiirmäära ületamise määra, sellest tulenevat mootorsõidukijuhist liikleja suurt ohtlikkust nii väärteo toimepanija enese kui ka 3 teiste liiklejate suhtes, on põhikaristus võrdeline menetlusaluse isiku süü suurusega. Kuigi kaebuse esitaja leidis, et ta ei olnud ohtlik liikluses, sest väärteo toimepanemise kellaaeg oli hiline ja liiklus hõre ning reisijad oli turvavööga kinnitatud, leiab kohus, et kaebuse esitanud isik ei ole senini aru saanud oma süü suurusest. Kohus nõustub kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja repliigiga selles osas, et isikute turvalisust ei taga sõidukis mitte turvavöö, hiline kellaaeg ja hõre liiklus, vaid sõiduki juht ja tema seisund. Kohtu arvates ei hoia sõidukit teel ega peata sõidukit ootamatu ohu tekkimise korral turvavöö või liiklustihedus ja hiline aeg, vaid juht, kes peab oma terviseseisundist tulenevalt olema võimeline sõiduki liikumist suunama ja mistahes takistuse ilmnemisel sõiduki peatama. Vastavalt liiklusseadusele on iga liikleja kohustatud olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekkimist ning sõiduki juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt ta selles ei veendunud, vaid lähtus oma heast enesetundest. Kohus peab süü suuruse juures eriti oluliseks seda, et kaebuse esitaja juhtis sõidukit juhile keelatud seisundis ja võttis peale ka kaasreisija, sõitis teise asustatud punkti ja võttis sealt peale veel ühe kaasreisija, seades ohtu mitte ainult ennast, vaid ka kõrvalised isikud, kellele ta transporditeenust osutama läks ja sisuliselt keda ta teadlikult ohtu seadma läks. Just taoline vastutustunde puudumine on kohtu arvates oluline asjaolu, mis õigustab põhikaristuse määramise üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Sellele vastutustunde puudumisele andis ka kohtu arvates kinnitust see, et kaebuse esitaja oli kohtuistungil endiselt seisukohal, et turvavööde kasutamine ja hõre liiklus tagasid ohutuse ning tema enda seisund oli kõrvalise tähtsusega. Kaebuses esitatud väide selle kohta, et suure rahatrahviga karistatakse perekonda, ei ole kohtu arvates asjakohane, kuivõrd kaebuse esitaja tegi oma sihikindla süülise käitumisega kõik enesest oleneva, et karistus muutuks vältimatuks, juhtides pikaajaliselt sõidukit juhile keelatud seisundis. Mis puudutab kaebuses esitatud põhjendust selle kohta, et lisakaristuse kohaldamise tõttu muutub temal pereasjade ajamine võimatuks, siis senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Riigikohus on senistes lahendites asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule olid elukoha asukoht teada ning kohtuistungil esitatud väidete kohaselt oli kaebuse esitaja olnud lasteaia koha järjekorras kolm aastat. Sellega seonduvalt oli juhtimisõiguse vajalikkus kaebuse esitanud isikule teada ka inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik sellest, et tema enese väär käitumine liikluses võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema ja ta lähedaste olukord ei halveneks. Kaebuse esitaja väidetest kohtuistungil ilmnes, et kaebuse esitaja tarvitas alkoholi mitu tundi enne sõiduki juhtimisele asumist. Seega oli ta teadlik alkoholi tarvitamisest ning arvestades kaebuse esitanud isiku vanust võib eeldada, et alkoholi mõju organismile ei ole kaebuse esitanud isikule üllatuslik ja ootamatu. Kaebuse esitaja aga väitis, et tundis ennast hästi. Kohus leiab, et kui isik peab sellist seisundit normaalseks ja peab vajalikuks ka sõidukit juhtida, siis on selline isik liikluses ohtlik, kuivõrd ta ise ei suuda temast tulenevat ohtu tajuda ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei 4 osale. Kaebuse esitaja on leidnud, et tema puhul on tegemist seaduskuuleka autojuhiga ja et varem ei ole teda liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on tõepoolest kaebuse esitanud isiku viis karistust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest kustunud aasta tagasi. Kohus asub seisukohale, et seda on arvestanud ka kohtuväline menetleja otsuse koostamisel, kohaldades lisakaristust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kohus leiab, et arvestades süü suurust, kaebuse esitaja isikut iseloomustavaid andmeid ja teo toimepanemise asjaolusid, puudub igasugune alus määratud lisakaristuse määra vähendamiseks, rääkimata siis otsuse tühistamisest lisakaristuse kohaldamise osas. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.