← Eesti

1-11-11748/6

Obsah (9)§ 200§ 74§ 239§ 263§ 424§ 65§ 68§ 69§ 75

1-11-11748 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-11748 Kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär T

kokkuleppemenetluses Prokurör Urmo Paal Süüdistatav P.B, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, kesk-eriharidus, emakeel vene keel, ei tööta, elukoht: xxx; tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 01.10.2011.a., elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 01.10.2011.a. Kriminaalkorras karistatud 3- l korral: - 12.06.2007.a Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja otsusega

§ 200

lg 2 p 7 alusel ja

§ 74

alusel mõisteti tingimisi vangistus 3a katseajaga 18k; - 09.07.2007.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega

§ 239

ja

§ 74

alusel mõisteti tingimisi vangistus 2k katseajaga 2a - 23.09.2011.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega

§ 263

p 1, 2 ja

§ 74alusel mõisteti tingimisi vangistus 1a katseajaga 2a.

Väärteokorras karistatud 3-l korral. Kaitsja Mariann Tusti 1 § 424 järgi RESOLUTSIOON 1. P.B süüdi tunnistada

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 23.09.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 (üks) aasta võrra, lugedes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 1(üks) aasta 3 (kolm) vangistust. 3.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka P.B eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

01.10.2011.a ehk 1 (üks) päev, lugedes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 4.

§ 74

lg 5 ja

§ 69lg 1 alusel asendada mõistetud karistus, s.o.

vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 29 päeva üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, mõista karistuseks 898 (kaheksasada üheksakümmend kaheksa) tundi üldkasulikku tööd. 5.

§ 69lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks

(2)aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 6.

§ 69

lg 4 alusel määrata P.B üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla (Tartu mnt., 85, 10115 Tallinn). 7.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada P.B järgima katseajal järgmiseid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o. xxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

  1. P.B suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  2. P.B-lt välja mõista menetluskuluna: - KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 95.88 eurot (üheksakümmend viis eurot ja kaheksakümmend kaheksa senti): - KrMS § 179 alusel sundraha 417.03 eurot (nelisada seitseteist eurot ja kolm senti); - KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0.45 eurot (nelikümmend viis senti).
  3. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda üheksa

(9)kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „P.B, 1-1111748, kaitsjatasu, sundraha, koopiakulu“.
  1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
  2. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
  3. peatüki
  4. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme
(7)päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  1. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus P.B juhtis 01.10.
  2. a. kella 01.03 ajal Harjumaal Tallinnas Sitsi 16 maja juures, mootorsõidukit Audi 100 Avant registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,25 mg/l ± 0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,13 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus P.B liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. P.B pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o.

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo. Men etl uskäi k j a koh tuotsuse põhj enduse d Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Urmo Paal, süüdistatav P.B ja tema kaitsja Mariann Tusti sõlminud kokkuleppe selles, et vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör P.B karistamist

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 (kolm) kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud 3 kuulist vangistust Harju Maakohtu 23.09.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 1 aastase vangistuse, võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 3 kuud.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 01.10.2011, s.o.

1 päev karistuse hulka, mõistes lõplikuks kandmata karistuseks vangistuse 1 aasta 2 kuud ja 29 päeva.

§ 74

lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 1 aasta 2 kuud ja 29 päeva, see on 449 päeva, vangistus üldkasuliku tööga. Lugedes ühele päevale vangistusele vastavaks kaks tundi üldkasulikku tööd, asendada 449 päevaline vangistus üldkasuliku tööga 898 tundi.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat.

§ 69

lg 4 alusel kohustada süüdimõistetut üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

ettenähtud kontrollnõudeid ning täitma järgmisi

§ 75

lg 1 ja 2 sätestatud kohustusi: 3 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et P.B kuulub

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kriminaalasjas ei ole taotletud menetluskulude riigi kanda jätmist, mistõttu mõistab kohus menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: - KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 95.88 eurot; - KrMS § 179 alusel sundraha 417.03 eurot (nelisada seitseteist eurot ja kolm senti); - KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0.45 eurot (nelikümmend viis senti). Süüdistatav taotles menetluskulude ajatamist, kuivõrd on alles tööle asunud ning sellises summas menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul käiks talle üle jõu. Kohus leiab, et menetluskulude ajatamine on põhjendatud ning pikendab menetluskulude vabatahtlikku hüvitamise aega üheksa kuuni. Kohtunik Kristina Väliste /allkiri/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.