vangistusega. Vabanes karistuse kandmisest 23.11.2009 a. Viibis eelvangistuses alates 22.04.2011 a. kuni 24.04.2011 a. süüdistusasja
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: A.V on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 22.04.2011 kella 20.30 ajal, viibides Tallinnas Xxx asuvas korteris, ähvardas NS tapmisega, öeldes, et tapan nii NS elukaaslase VP kui NS enda. NS võttis ähvardust tõsiselt, kuna A.V oli agressiivselt meelestatud, tal oli ähvar-damise ajal nuga käes ning ta ründas sellega VP´d. Seega A.V tapmisega ähvardamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist pani toime
A.V on kohtu alla antud süüdistatavana ka selles, et tema 22.04.2011 kella 20.30 ajal, viibides Tallinnas Xxx asuvas korteris, ründas noaga VP´d, kuid A.V ei õnnestunud tekitada kannatanule tervisekahjustuse, kuna viimane tõrjus tema rünnet kõrvale ning vahele sekkus , mistõttu jäi kuritegu A.V lõpule viimata; samuti tema 22.04.2011 kella 20.30, viibides Tallinnas Xxxasuvas korteris, üritas lüüa DH noaga rindkere piirkonda, kuid kannatanu kaitses end käega, mistõttu tabas nuga kannatanu kätt. Seejärel lõi A.V kahel korral DH noaga kõhu piirkonda. Kirjeldatud tegevusega põhjustas A.V kannatanule füüsilist valu ning tekitas tervisekahjustusi - vasakul käel lõikehaava ning kõhul kaks lõikehaava lähtuvalt isiku läbivaa-tuse protokollist, 23.04.2011 /tlk 27 – 29/; Seega A.V teise inimese löömisega pani toime
Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja arutamist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud, kuid tema tegevus tuleb ümber kvalifitseerida ainult
järgi, sest A.V poolt ähvardamine ja noaga löömine toimus praktiliselt üheaegselt, seega süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 22.04 õhtul ta pani jope taskusse noa ja läks P korterisse, et viimast hirmutada. Ta tahtis, et P tunnistaks üles selle, et kaebas majavalit-susele tema poolt elektri vargust. Majavalitsuse töötaja käis tema korteris seda kontrollimas, kuid vargust kindlaks ei tehtud. Tahtis teada, kes tema peale kaebas. Ta sisenes tuppa ja seal oli mitmed inimesed. Ta küsis P tema peale kaebamisest, kuid eitas seda. Ta tahtis P hirmutada ja võttis taskust noa ja kordas küsimust. P hüppas eemale, ta ei tahtnud kedagi tappa. Aeti üles ka magav H ja palus noa ära anda. Ta nuga ära ei andnud ja P võttis köögist ka noa ning käskis tal noa ära anda. P poolt noa võtmine ajas ta vihale ja tor-mas P poole. P on temast tugevam ja paiskas ta pikali. Ta oli purjus ja kõike täpselt ei mäleta, kuid võimalik, et kolmel korral noaga lõi H . Kohale kutsuti politsei. Kannatanu VP poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et tunneb A.V ligi kaks aastat ja suhted on head. 22.04 ta oli koos elukaaslase ja kahe tuttavaga kodus. Mingil hetkel külla tuli A.V, kes soovis temaga rääkida. Järsku A.V läks agressiivseks ja ütles, et ta olevat A.V alt vedanud EE. Siis A.V jope sisemisest taskust võttis välja noa ja suunas selle tema kõhu suunas. Lubas tappa tema ja elukaaslase. Kuid see ei õnnestunud, sest ta haaras käest, milles nuga ning hakkasid maadlema. Maadlemise ajal keegi naistest läks äratama magavat H . Viimane nõudis A.V-lt noa äraandmist, kuid viimane keeldus ja lõi H noaga ühel korral käe piirkonda ja kaks korda kõhu piirkonda. H löögist A.V kukkus. Kutsuti kohale politsei ja kiirabi. Kannatanu DH poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 22.04 ta magas ja teda äratas T . Ta nägi toas A.V, kelle käes oli nuga. Koos A.V-ga kandis 6 aastast karistust vanglas. Ta palus A.V noa ära anda, kuid viimane ütles, et tapab V ja N . A.V käskis tal eemale minna, muidu tapab ka tema. A.V võttis hoogu ja lõi tema kõhu piirkonda noaga. Ta pani käe ette ja noaga riivas nahka ning seejärel lõi talle kahel korral noaga kõhu piirkonda. Ta enesekaitseks lõi peaga A.V ja viimane kukkus. Kutsuti politsei ja kiirabi. Viimane vaatas ta üle ja arsti poole ei pöördunud. Kannatanu NS poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 22.04 ta oli kodus ja kohal olnud isikutega tarvitati alkoholi. Kõik olid purjus. Külla tuli samas majas elav A.V, kes kohe läks P juurde. A.V võttis välja noa ja ähvardas P tappa. A.V muutus agressiivseks ja midagi rääkis P . Ta ehmus A.V käitumisest ja hakkas karjuma ning magavat H äratama. A.V tuli tema juurde ja lubas ka tema tappa. Ta võttis neid sõnu tõsiselt. Ta kutsus politsei. Tal mingeid pretensioone A.V suhtes ei ole. A.V vabandas juhtunu pärast ja praegu on suhted jälle normaalsed. Aga ähvardamise hetkel ta kartis. Süüdistatava süü on peale tema ja kannatanute poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, asitõendi – noa – vaatlusprotokolli ja fototabeliga, kannatanu H kiirabikaardi, läbivaatuse protokolli ja fototabeliga, politsei ettekandega A.V kinnipidamise kohta / t.l. 2 – 12, 27 – 29, 31, 62 /.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. A.V käis kannatanute juures andeks palumist ja viimastel mingeid pretensioone ei ole, kuid kohus seda ei loe karistust kergendavaks asjaoluks, sest paar kuud varem ta pani toime samaliigilise teo ja lõpetati kriminaalmenetlus. Mingeid mõistvaid tagajärgi ta endale sellest ei teinud, vaid paar kuud hiljem ettekavatsetult läks P nõudma vastust elektrienergia varguse kaebuse kohta. Olles alkoholi-joobes, võttis kaasa ka noa ja selle ähvardusel nõudis vastust. Tekkinud situatsiooni käigus teki-tas kaasas olnud noaga H terviserikke. Samuti kannatanud võtsid A.V poolt esitatud ähvardusi tõsiselt. Kohus leiab, et A.V-le esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud ja puudub vajadus tema suhtes esitatud süüdistuse muutmiseks, sest tapmise ähvardamisega ähvardas TS, kuid tema suhtes mingeid tervise rikkeid ei tekitanud. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel tema kriminaalkorras karistatust, kahe aasta tagust tapmise eest mõistetud karistuse kandmise lõppemist, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, süüdistatava kui ka kannatanute alkoholijoobes olekut, kannatanute ja A.V vahelisi normaalseid suhteid ja kannatanutel A.V suhtes pretensioonide puudumist, arvestades tema rasket materiaalset olukorda kohus peab vajalikuks tema vabastamist sundraha nõudest, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada A.V
Süüdi tunnistada A.V
järgi ja mõista karistuseks 4 ( neli ) kuud vangistust.
1 alusel mõistetud kergem karistus lugeda kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 4 ( neli ) kuud vangistust, Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) kuud 20 ( kakskümmend ) päeva vangistust.
1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui A.V kohtu poolt määratud 2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid, millised määratud
1 alusel Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku poolt. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise ajast.
1 alusel mõistetud karistuse kandmisele pööramisel karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 22.04.2011 a. kuni 24.04.2011 a. s.o. 3 ( kolm ) päeva. 2 Välja mõista A.V-lt kaitsjatasu 76.70 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 3 Asitõendid – noad – kohtuotsuse jõustumisel hävitada 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.