järgi kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses Süüdistatav D.V Isikukood: xxx; xxxxx Kaitsja Advokaat Avo Pärmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565 kohus otsustas: Süüdi tunnistada D.V
järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1, 2, 3 alusel määrata, et koheselt kuulub kandmisele 1 (üks) kuu vangistust alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 15.07.2012.a. Ülejäänud 5 (viis) kuud vangistust jätta täitmisele pööramata, juhul kui D.V 2 (kahe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1 p 1- 5 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.
lg 1 sätestatud kontrollnõuded on järgmised: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö1 või õppimiskoha vahetamiseks. Võtta D.V viivitamatult kohtusaalis vahi alla. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel, kuid mitte hiljem kui käesolevas otsuses märgitud 1-kuulise vangistuse lõppemisel. Katseaja algust arvata alates 1-kuulise vangistusaja lõppemisest. 5 Välja mõista D.V-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 lg 2 alusel riigituludesse sundraha 217,50 €, KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel tasu riigi õigusabi eest 96 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „D.V 1-12-6921 menetluskulud“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Saata kohtuotsus peale jõustumist Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 15.07.2012 kella 00.00 ja 06.15 vahelisel ajal Pärnu linnas x tn x korteris x, olles alkoholijoobes, tõukas D.V oma isa A.V jõuga korteri koridoris, mille tagajärjel kannatanu kaotas tasakaalu ja kukkus tooli puidust käetoe vastu ning jäi mõneks ajaks põrandale lamama. D.V tekitas A.V-le paremasse külge füüsilist valu ja pindmise rindkerevigastuse. Seega tema, teise inimese tervise kahjustamisega, pani toime
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 2 Prokurör tegi ettepaneku süüdi tunnistada D.V
järgi ning mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1, 2, 3 alusel määrata, et koheselt kuulub kandmisele 1 kuu vangistust alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 15.07.2012.a. Ülejäänud 5 kuud vangistust jätta täitmisele pööramata, juhul kui süüdistatav 2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1 p 1- 5 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.
lg 1 sätestatud kontrollnõuded on järgmised: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 217.50 € ja tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 76,80 €. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 16 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3.20 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 19.20 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 13.11.2011.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 16 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Anu Tammeniit kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.