järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust
lg 1 alusel tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga.
lg 2 p 2 alusel määrati P.A-le kohustus mitte tarvitada alkoholi ning narkootikume. Kohtuotsus jõustus 01.03.2011. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 03.10.2011 erakorralise ettekande, milles taotles määrata P.A-le täiendava kohustusena sotsiaalabiprogrammis osalemise, kuna P.A ei ilmunud eelnevalt kokkulepitud XXXXX grupikohtumisele ja rikkus 17.05.2011 talle kohtu poolt pandud lisakohustust, ilmudes kokkulepitud kohtumisele alkoholi tarvitanuna. Tartu Maakohus 07.10.2011 määrusega rahuldati eelnimetatud erakorraline ettekanne ja kohustati P.A osalema
Kohtumäärus jõustus 29.11.
Karistuse kandmise algusajaks loeti P.A kinnipidamise kuupäev 05.02.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis, et P.A suhtes ei ole olnud võimalik korrektselt kriminaalhooldust teostada, kuna P.A on rikkunud
lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust saada kriminaalhooldajalt luba elukoha vahetamiseks. P.A ei ole seda luba küsinud ja on kriminaalhooldaja eest oma tegelikku elukohta varjanud, kinnitades veel 25.11.2011, et ta elab jätkuvalt XXXX juures XXX. Kriminaalhooldusametnik sai 18.11.2011 politseilt teada, et P.A ei ela enam kohtu poolt määratud alalises elukohas alates 2011 septembrikuust. Lisaks käitumiskontrolli nõuete rikkumisele on tuvastatud katseajal ka kohtu poolt määratud alkoholi tarvitamise keelu teistkordne rikkumine. 24.11.2011 koostati P.A-le väärteoprotokoll, mille kohaselt juhtis P.A mootorsõidukit seisundis, kus alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli X,XX mg/l kohta. Kriminaalhooldusametnikule esitatud seletuskirja kohaselt tarvitas P.A alkoholi ja sõitis mootorsõidukiga, kuna läks naisega tülli. Sellise rikkumise pani P.A toime poolteist kuud pärast seda, kui analoogse rikkumise eest määras 2 kohus erakorralise ettekande alusel talle lisakohustuse osaleda sotsiaalabiprogrammis, milleks oli liiklusohutusprogrammi läbimine. Seega on P.A oma käitumisega näidanud, et ta ei ole erinevatest mõjutusvahenditest teinud mingeid järeldusi, on jätkanud samaliigiliste süütegude toimepanemist ning alkoholi tarvitamist. P.A puudub motivatsioon käitumiskontrolli nõudeid korrektselt ja järjepidevalt täita, ta ei allu distsipliinile ning ei soovi järgida kohustusi, mis talle kriminaalhooldusega kaasnevad. Kohus nõustus kriminaalhooldaja hinnanguga, et uute kohustuste määramine ei ole otstarbekas, kuna P.A ei täida neid nõuetekohaselt ja need ei ole mõjutanud teda oma käitumist muutma. P.A ei ole soovinud tegeleda alkoholi tarvitamise probleemile lahenduse otsimisega ega kriminaalhooldaja poolt pakutud võimalusi kasutada. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et P.A ei sobi kriminaalhooldusele. Kuna P.A on rikkunud nii käitumiskontrolli nõudeid kui ka kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi, on olemas alused P.A-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu P.A kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta erakorraline ettekanne rahuldamata. Kaitsja arvates ei ole kohus piisavalt arvestanud P.A isikut, mistõttu ei ole maakohtu määrus küllaldaselt põhjendatud KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Kaitsja märgib, et toimiku materjalidest, kriminaalhooldusametniku kohtule antud seletusest ning P.A poolt antud seletusest on ilmselge, et P.A puhul on tegemist alkoholisõltlasega. Kaitsja arvates tuleb
lg-s 1 nimetatud põhimõtet arvestada ka varem mõistetud karistuse täitmisele pööramise otsustamisel. Kaitsja arvamus on rajatud
lg-s 4 sätestatule, mille mõtte kohaselt ei ole kohtul kohustust tingimata pöörata mõistetud karistust täitmisele juhul, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Kaitsja arvates on antud vaidluses põhiliseks probleemiks P.A alkoholisõltuvus. Samale arvamusele jõudis ka kriminaalhooldusametnik, kes erakorralises ettekandes märgib, et „võib oletada, et hooldusaluse käitumine alkoholijoobes on ohtlik nii talle enesele kui ka kaasliiklejatele“.
S § 6 lg-s 1. Kaitsja on kindel, et P.A vajab sõltuvusravi kohaldamist. Seega on kaitsja hinnangul vaidluses väga küsitav, kas täitmisele pööratud vangistus täidab seaduses ettenähtud eesmärke hoida kaitsealust edaspidiste süütegude toimepanemisest. Ühtlasi on küsitav, kuidas sellega on kaitstud õiguskorra huvid. Kaitsja on seisukohal, et P.A-le mõistetud ning täitmisele pööratud vangistus ei täida seadustes ettenähtud eesmärki.
lg 4 annab kohtule õiguse määrata P.A-le täiendavaid kohustusi
lg-s 2 sätestatu alusel.
lg 2 p 5 alusel määrab kohus kaitsealuse eelnevalt antud nõusolekul temale kohustuse alluda ettenähtud ravile. Kaitsja arvates pidi kohus antud vaidluses kohustama P.A alluma sõltuvusravile, sest ilma vastava ravita tema käitumine, so alkoholi liigtarvitamine, ei muutu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ja P.A kaitsja määruskaebus rahuldamata. 2.
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 3 Kriminaalhooldaja on taotlenud P.A suhtes karistuse täitmisele pööramist põhjusel, et P.A ei ela kindlaksmääratud elukohas, ei taotle luba elukoha vahetamiseks ning ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi. Toimepandud rikkumisi ja kontrollnõuete mittejärgimist on kinnitanud maakohtu istungil ka P.A. Maakohus on õigesti ja põhjendatult lugenud P.A eelnimetatud rikkumised tuvastatuks. Sealjuures on maakohus otsustust piisavalt motiveerinud, mistõttu ei nõustu ringkonnakohus kaitsja arvamusega, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kuna teatud juhtudel võivad mõjuvad põhjused õigustada katseajal kontrollnõuete mittejärgimist või määratud kohustuste mittetäitmist, on vajalik hinnata mõjuvate põhjuste olemasolu ka P.A poolt toimepandud rikkumise puhul. Ringkonnakohtu leiab, et P.A kontrollnõuete ja kohustuse rikkumiste puhul ei esine selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis tema käitumist õigustaks. Nii on ta maakohtu istungil kinnitanud, et ta ei teavitanud ega taotlenud kriminaalhooldusametnikult luba elukoha vahetamiseks, kuna ta kartis ja lootis, et kriminaalhooldusametnik elukohas ei käi, kuigi ta tõepoolest kinnitab, et ta elukohta vahetas. Ühtlasi tunnistab P.A alkoholi tarvitamist ning möönab, et tegemist võiks olla justkui haigusega, kuna ta läks jälle alkoholijoobes sõitma. Ringkonnakohus, arvestades P.A poolt maakohtu istungil antud selgitusi, P.A suhtes koostatud väärteoprotokolli, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, P.A poolt antud selgitusi kriminaalhooldusametnikule, leiab, et puuduvad igasugused mõjuvad põhjused, mis õigustaksid P.A poolt kontrollnõudeid ja kohtulahendiga määratud kohustusi rikkuvat käitumist. 3. Kuna kaitsja ei ole vaidlustanud P.A-le etteheidetavaid kontrollnõuete ja kohustuse rikkumiste sisuks olevaid asjaolusid ja ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses olevate motiividega, käsitleb ringkonnakohus järgnevalt määruskaebuses esitatud väiteid. 3.1 Põhimõtteliselt nõustub ringkonnakohus kaitsja poolt määruskaebuses märgituga, et
lg-s 1 sätestatud põhimõtet tuleb järgida ka karistuse täitmisele pööramisel, st kui süüdimõistetule mõistetud karistus ei täida eesmärki, tuleb karistus täitmisele pöörata. Ringkonnakohus selgitab, et kohus on juba karistuse mõistmisel lähtunud
lg-st 1 ning leidnud, et süüdimõistetu suhtes on võimalik mõistetud vangistus jätta tingimuslikult kohaldamata ning seda ei pööratagi täitmisele, kui isik järgib kontrollnõudeid ja kohtulahendiga määratud kohustusi. Seega on vangistusest tingimusliku vabastamise puhul tegemist isikule mõistetud karistusega, mille üheks osaks on kontrollnõuete ja kohustuste järgimine. Seega on tingimusliku vangistuse puhul selgelt tegemist vangistuse alternatiiviga. Siinkohal peab aga ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ei oleks kooskõlas olukord, kus isikule määratakse vangistusest alternatiivseid meetmeid ning jäetakse karistus täitmisele pööramata, kuivõrd loogiliselt ei ole seeläbi võimalik karistuseesmärki saavutada. 3.2 Põhjendatud on kaitsja arvamus, et kohtu jaoks ei ole
lg-st 4 tulenevalt obligatoorne karistuse täitmisele pööramine, mistõttu on tõepoolest kohtu jaoks oluline kaaluda ka nimetatud sättes märgitud meetmeid – katseaja pikendamine, täiendavate kohustuste määramine. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et
lg-s 4 sätestatud alternatiivseid meetmeid kaaludes tuleb kohtul siiski lähtuda üksnes konkreetsetest rikkumistest, nende raskusest ja süüdlase suhtumisest nendesse. Kaitsja on määruskaebuses peamiselt tuginenud asjaolule, et P.A puhul on tegemist alkoholisõltlasega ning seetõttu tuleks talle määrata
Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga ning leiab, et uute kohustuste määramine P.A-le ei ole otstarbekas, kuna P.A senisest käitumisest nähtuvalt puudub tal motivatsioon täita käitumiskontrolli nõudeid ja määratud kohustusi korrektselt. Seega puudub ka igasugune veendumus, et P.A suudaks edaspidi järjekindlalt ja kohusetundlikult kontrollnõudeid ja määratud kohustusi täita. Ringkonnakohus tunnustab R. 4 P.A, et ta on aru saanud oma alkoholiprobleemist, kuid osundab asjaolule, et senini ei ole P.A selles osas midagi ette võtnud. Samas on kriminaalhooldaja maakohtu istungil osundanud asjaolule, et pärast eelmise erakorralise ettekande esitamist rääkis ametnik P.A-le sellest, et töötukassas olevana on tal võimalik saada ravi, kuid P.A ei tahtnud seda. Ühtlasi peab ringkonnakohus oluliseks rõhutada, et kohustuse mittetäitmise tõttu on kriminaalhooldusametnik juba varasemalt esitanud kohtule erakorralise ettekande ning selle alusel määras kohus täiendava kohustuse. Sellegipoolest on erakorralise ettekande sisuks samalaadne kohustuse rikkumine.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.