lg 2 p 15 sätestab, et linnapea näol on tegemist ametiisikuga, kes omab sama seaduse § 3 lg 2 järgi ametiseisundit, s.o ametikohast tulenevat õiguspädevust võtta vastu teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel. Eeltoodust tulenevalt oli O.V Rakvere linnapea ülesandeid täites ametiisikuks KarS § 288 mõttes. Vastavalt äriregistri teabesüsteemi andmetele on O.V alates 26.01.2004 kuni käesoleva ajani Osa-ühing Kesklinna Pargid (äriregistri kood: 10345779) nõukogu liige. Samuti on O.V alates 12.04.1999 kuni käesoleva ajani Osaühing Rakvere Elamuhooldus (äriregistri kood: 10267448) nõukogu liige. Samuti on O.V alates 11.12.1998 kuni käesoleva ajani Rakvere 4 Linnahoolduse Osaühing (äriregistri kood: 10158736) nõukogu liige. Samuti on O.V alates 26.01.2004 kuni käesoleva ajani Osaühing Põlva Maja (äriregistri kood: 10152981) nõukogu liige. Lisaks on O.V alates 07.11.2002 Domen Grupp AS (äriregistri kood: 10895972) asutaja, aktsionär ja nõukogu liige. Nimetatud äriühing on alates 18.04.2005 Rakvere Linnahoolduse OÜ, OÜ Rakvere Elamu-hooldus ja OÜ Põlva Maja ainuosanik. OÜ Põlva Maja on omakorda OÜ Kesklinna Pargid ainuosanik. Olles teadlik, et OÜ Kesklinna Pargid, OÜ Rakvere Elamuhooldus ja Rakvere Linnahoolduse OÜ näol on tegemist ettevõtetega, mille nõukogu liige ta on ja samas on tegemist ka talle kuuluvate ettevõtete tütar-ettevõtetega, pani O.V aastatel 2007-2008 linnapeana oma töö- ja teenistuskohustuste täitmise raames korduvalt toime erinevaid
4.peatükis sätestatud toimingupiirangute rikkumisi. Antud rikkumised seisnesid kas linna esindajana eelnevalt nimetatud äriühingutega tehingute tegemises või ka antud äri-ühingute majandushuve oluliselt mõjutavates küsimustes linnavalitsuse istungitel otsuste tegemises osalemises. Oma taolise tegevusega rikkus O.V järgmisi õigusakte:
lg 2 - ametiisik peab oma ametialaseid kohustusi täitma ausalt ja õiguspäraselt.
lg 1 - ametiisikul on keelatud korruptiivsete tegude toimepanemine, korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning korruptiivse tulu saamine.
lg 3 - ametiisik, kellel on korruptsiooniohtlikke suhteid, peab informeerima sellest asutuse juhti või ametikohale valimise õigusega organit, taotledes vastavate otsuste vastuvõtmise või tehingute sõlmimise õiguse andmist teisele ametiisikule.
lg 1 - ametiisikul on keelatud sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Samuti ei või ametiisik volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid tema asemel.
lg 2 p 4 järgi on keelatud tehingutena muuhulgas käsitatavad omavalitsuse esindajana varaliste tehingute tegemine
Vastavalt § 25 lg 1 p 3 on selliseks juriidiliseks isikuks muuhulgas osaühing, mille nõukogu liige ametiisik on.
lg 1 – ametiisik ei tohi olla huvide konfliktis (huvide konfliktiga on tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab 5 tema enda, tema lähisugulaste või hõimlaste või teatud juriidiliste isikute majandushuve). Vastavalt
lg 1 p 3 ja p 4 on selliseks juriidiliseks isikuks muuhulgas osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või aktsiaselts, mille aktsionär või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik.
lg 2 - ametiisik, kelle ülesanne on osaleda
lõikes 1 nimetatud ühisotsuse tegemises, on kohustatud sellest viivitamata teatama asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse nimetamise õigusega isikule või organile ning loobuma otsuse tegemisest. Isik või organ, kes on määranud ametiisiku ühisotsuseid tegeva organi liikmeks, võib määrata teise isiku ametiisiku ühekordseks asendamiseks. ATS § 59 lg 1 Teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma /…/ omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. /…/ Teenistuskohustuste täitmisel peab teenistuja samuti lähtuma käesoleva seaduse lisas 1 toodud avaliku teenistuse eetikakoodeksist ning teistest, ametiasutuse siseselt kehtestatavatest eetikakoodeksitest. Avaliku teenistuse eetikakoodeksi punkt 13 – Ametnik hoidub ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse. Nimetatud sätteid rikkus O.V järgmistel juhtudel: Vastavalt Rakvere linnavalitsuse 07.05.2007 korraldusega nr 510 vastu võetud Riigihangete koostamise juhendi punktile 3.13 ning Rakvere linnavolikogu 23.04.2003 määrusega nr 10 kinnitatud Rakvere linna-vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra punktile 22 otsustab linnavalitsus pakkumuse edukaks tunnistamise ning hankelepingu sõlmimise. Vastavalt Rakvere linna põhimääruse (enne 27.08.2008 kehtinud redaktsioonis) punktile 22.1 viib linna-valitsus linna kollegiaalse täitevorganina oma praktilise tegevusega ellu linnale pandud ning linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. Vastavalt linna põhimääruse (eelviidatud redaktsioonis) punktidele 25.1, 25.2 ja 38.2 on linnavalitsuse töövormiks istung, mida juhatab linnapea. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Valitsus annab õigustrakendavate üksikaktidena korraldusi. 09.11.2007 sõlmis O.V Rakvere linnapeana Osaühinguga Rakvere Elamuhooldus (Rakvere linna-valitsuse poolt 22.10.2007 linnavalitsuse istungil hanke ’ osutamine Rakvere linnale kuuluvatel 6 objektidel’ edukaks pakkumuseks tunnistatud hinnapakkumuse esitanud ettevõte) elektri-paigaldiste käidulepingu (kestusega 58 kuud; lepingu lõplik kogumaksumus 1 464 500.- krooni (+ käibe-maks)); Lisaks sellele sõlmis O.V 23.01.2008 Rakvere linnapeana Osaühinguga Kesklinna Pargid (Rakvere linnavalitsuse poolt 07.01.2008 linnavalitsuse istungil hanke ’Rakvere linna suvehooldamine’ edukaks pakkumuseks tunnistatud hinnapakkumuse esitanud ettevõte) töö-võtulepingu Rakvere linnas suve- ja püsilillepeenarde ning noorhaljastuse hooldamiseks ajavahemikus 01. 02.2008 – 31.01.2011 (kestusega 36 kuud; lepingu lõplik kogumaksumus 1 254 302.- krooni (+ käibe-maks)). Antud tehingute sooritamine O.V poolt linnapeana on vaadeldav
lg 1 ja lg 2 p 4 kehtestatud toimingupiirangute rikkumisena suures ulatuses, kuna tehtud tehingute maht ületas mõlemal juhul vähemalt sajakordselt tollal kehtivat kuupalga alammäära ning tehingupartneriks olid osaühingud, mille nõukogu liige O.V samaaegselt oli. Lisaks sellele toimus 15.10.2007 Rakvere linnavalitsuse korraline istung, mida juhatas linnapea O.V. Nimetatud istungi päevakorra punktiks nr 13 oli riigihanke ’Rakvere linna kalmistute hooldamine’ raames hankekomisjoni poolt edukaks tunnistamise osas linnavalitsusele tehtud põhjendatud ettepaneku läbi-vaatamine ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamine. Nähtuvalt istungiprotokollist osales O.V antud päevakorrapunkti arutelul ja otsuse tegemisel. Ta ei taandanud end antud päevakorrapunkti arutelult ega loobunud otsuse tegemises osalemisest. Linnavalitsus otsustas ühehäälselt tunnistada antud riigihanke raames edukaks Rakvere Linnahoolduse OÜ pakkumus, maksumusega 716 400.- krooni (+ käibemaks) ja sõlmida hankeleping, mille kohta anti vastavasisuline korraldus nr
lg 1 p 3 järgi kehtestatud toimingupiirangut suures ulatuses, kuna tehtud otsuste maht ületas igal üksikul korral vähemalt sajakordselt tollal kehtivat kuupalga alammäära. O.V osalusel vastuvõetud otsused ja nende otsuste alusel sõlmitud hanke- ja töövõtulepingud mõjutasid oluliselt OÜ Kesklinna Pargid, OÜ Rakvere Elamuhooldus ja Rakvere Linnahoolduse OÜ (s.o äriühingud, mille nõukogu liige O.V on) majandushuve. Nimetatud otsuste mõju loetletud ettevõtete majandushuvidele oli oluline järgmistel põhjustel:
lg 2 sätestatud kohustust loobuda otsuse tegemisest ning teavitada huvide konfliktist asjaomast organit. Eelkirjeldatud tegevusega pani O.V toime korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumise suures ulatuses, s.o ta pani toime kuriteo KarS § 3001 lg 1 mõttes. “ KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KrMS § 306 lg 1 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muuhulgas järgmised küsimused: 11 kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse; kas teo on toime pannud süüdistatav; kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida; kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises; Algul tuleb kohtul tuvastada faktiliste asjaolude kogum, mis on isikule esitatud süüdistuse aluseks ja milline on isikule süüksarvatud tegu. Järgmisena kontrollib kohus, kas teo on toime pannud süüdistatav. Järgmiseks kontrollimise astmeks on teo õigusvastasus KarS-u mõttes. Lõpus otsustab kohus isiku süüdioleku kohta KarS § 32 mõttes. Kohtuasja lahendamisel lähtub kohus kolmeastmelisest deliktistruktuurist. KarS § 300-1 lg 1 kuriteokoosseisu dispositsioon näeb ette vastutuse Korruptsioonivastases seaduses (edaspidi
) kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest suures ulatuses. KarS § 3001 lg 1 koosseisu tunnused tuleb sisustada lähtudes
-st. Süüteokoosseisu objektiivse külje moodustab
4. peatükis sätestatud toimingupiirangu rikkumine. Järelikult on KarS § 300-1 lg 1 ettenähtud koosseis on täidetud, kui on realiseerida saanud järgmised tingimused: süüdistatav on ametiisik korruptsioonivastase seaduse mõttes;
-st tulenevalt laieneb temale teatud toimingupiirang; ametiisik on nimetatud piirangu teadvalt (mis tähendab ettekavatsetult või vähemalt otsese tahtlusega) rikkunud; toimingupiirangu rikkumise ulatus on KarSRakS § 8-2 mõttes suur. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud. Keelatud tehingute sooritamise episoodid (09.11.2007 OÜ-ga Rakvere Elamuhooldus ja 23.01.2008 OÜ-ga Kesklinna pargid sõlmitud lepingud) O.V on Rakvere volikogu 12.11.2002 k 1 lk 156, 09.11.2005 k 1 lk 158 ja 25.08.2010 k 1 lk 172 otsustega valitud Rakvere linnapea. Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et süüdistatav on ametnik KarS § 288 mõttes ehk isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) kohaselt on ametnik ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik (ATS § 6 lg 1). Ametnikud jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks (ATS § 6 lg 2). Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et süüdistatav on ametnik
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 49 lg 4 kohaselt kuuluvad valla- või linnavalitsuse koosseisu vallavanem või 12 linnapea ja valitsuse liikmed. Valla- või linnavalitsuse moodustamise üksikasjalik kord sätestatakse KOKS § 28 lg-st 2 tulenevalt valla või linna põhimääruses. Rakvere linnavolikogu 27.08. 2008 määrusega nr.32 kehtestatud „Rakvere linna põhimäärus“ § 19 lg 2 kohaselt moodustab linnavalitsuse volikogu linnapea ettepanekul. Toimingupiirang on
Toimingupiirangu mõiste on
lg 1 sätestatud järgmiselt: toimingupiiranguna käsitatakse käesolevas seaduses keeldu teha korruptiivse tulu saamist võimaldavaid toiminguid. Korruptiivne tulu on muuhulgas
p 1 mõttes majanduslik või muu kasu, mida ametiisik saab teiselt isikult kas avalikult või varjatult korruptiivse teo toimepanemise eest kas rahalise maksena.
lg 1 kohaselt on tegu korruptiivne, kui ametiisik kasutab oma ametiseisundit omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Üheks toimingupiiranguks on
sätestatud keelatud tehingud.
lg 1 kohaselt on ametiisikul keelatud sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Samuti ei või ta volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid tema asemel.
lg 2 p 4 sätestab, et tehingutena iseendaga, mis on keelatud, käsitatakse muuhulgas: riigi või kohaliku omavalitsuse esindajana varaliste tehingute tegemist käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud juriidiliste isikutega.
lg 1 p 3 kohaselt selliseks juriidiliseks isikuks on osaühing, mille osanik või nõukogu liige on ametiisik. Sellest tuleneb, et linnapea O.V-le omavalitsuse esindajana on
-st tulenevalt keelatud teha varalisi tehinguid osaühinguga, milles on ta osanik või nõukogu liige. Kohus leiab tuvastatuks, et süüdistatava ametiseisundist tulenevalt laienes temale
lg 2 p 4 sätestatud keeld sooritada omavalitsuse esindajana varalisi tehinguid osaühinguga, milles on ta osanik või nõukogu liige. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud ja selles osas ei tekkinud vaidlust, et olles linnapea, 09.11.2007 sõlmis süüdistatav OÜ-ga Rakvere Elamuhooldus elektri-paigaldiste käidulepingu kestusega 58 kuud, lepingu lõplik kogumaksumus 1 464 500.- krooni (+ käibemaks). Samuti, olles linnapea, 23.01.2008 sõlmis süüdistatav OÜ-ga Kesklinna Pargid töövõtulepingu Rakvere linnas suve- ja püsilillepeenarde ning noorhaljastuse hooldamiseks ajavahemikus 01.02.2008 – 31.01.2011 kestusega 36 kuud, lepingu lõplik kogumaksumus 1 254 302.- krooni (+käibemaks). Nimetatud lepingud on kohtuliku arutamise käigus originaalis vaadeldud. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on lepingud sõlminud ning allkirja andnud omavalitsuse esindajana. Kohus ei võtta tõsiselt kaitsja väidet, et lepingute sõlmimise fakt ei ole kohtuliku uurimise käigus usaldusväärselt tõendatud, sest prokuröri esitatud 13 originaallepingud on tõendina lubamatud. Lubamatus on kaitsja seisukohalt seisneb selles, et tõendi kogumise korda rikuti sellega, et prokuröril puudub õigus koguda tõendeid lõpuleviidud kriminaalasjas, tõendeid koguti kohtu soovitusel, millega rikuti võistlevuse põhimõtet ja kohus asus seega süüdistaja positsioonile. Kohus märgib kaitsja väidetele, et KrMS § 297 kohaselt võib täiendavaid tõendeid koguda kohtumenetluse poolte ning kohtu initsiatiivil. Isegi kui asuda seisukohale, et tõend on kogutud kohtu algatusel, ei ole sellega menetlusnorme rikutud, sest kohtul on selleks KrMS § 297 tulenev pädevus. Kohus nõustub, et reeglina teeb kohus otsuse kohtule esitatud tõendite kogumi alusel, andes pooltele võimaluse osaleda võistleval protsessil. Kohus ei sekku tõendite kogumise ja esitamise protsessi, välja arvatud kui see on seadusega ette nähtud. Kohus märgib, et kahe originaallepingu esitamise vajalikkus oli tingitud tõendi uurimise nö tehnilisest probleemist, et lepingute tekste kriminaalasja toimikutest ei leidu. Samad lepingud on kohtule esitatud skännitud viisil CD-plaadil, CD-plaat on 16.11.2010 k 1 lk 76 asitõendi vaatlusprotokolli lisa ja vaatlusprotokollile on juurde lisatud nimetatud lepingutest väljavõtted k 1 lk 77. Vaatlusprotokoll on kohtuliku uurimise käigus uuritud. Väljavõtete pinnal on tuvastatavad lepingute allkirjastajad (09.11.2007 lepingu puhul) ja lepingu kuupäev ja nimetus. 23.01.2008 lepingu puhul ei ole allkirjastaja isik tuvastatav. Kohus märgib, et lepingute originaalid on mõistlik kohtule vaatlemiseks esitada eesmärgil tuvastada lepingute identsust paberikandjal väljevõtetele ja skännitud dokumentidele. Kohus märgib, et originaallepingud oleksid kohtu valdusse sattunud juhul, kui prokurör esitab lepingud täiendava tõendina, samuti ka siis, kui kohus ise oleks linnavalitsusele päringi esitanud ja lepingud välja nõudnud. Kuigi kaitsja on kaitsekõnest märkimisväärse osa pühendanud just nende kahe originaallepingute kui tõendite lubamatusele, peab kohus märkima, et ei näe tõendi kogumise ja esitamise normide olulist rikkumist. Tõendite päritolu on jälgitav, sisu on selge ja kohtuistungil uuritud, mõlemad pooled saaksid soovi korral esitada tunnistajatele küsimusi lepingutega kohta (sest kaitsjal oli õigus ja soovi korral võimalus tutvuda nii paberikandjal kriminaalasja materjalidega kui ka salvestiste ja asitõenditega KrMS § 226 lg 3 korras, seega kaitsjal oli võimalik tunnistajatele küsimusi esitada lepingute kohta, mis olid kätte saadavad väljavõtetena ja skännitud viisil. Sellist õigust ei ole kaitsja kunagi kasutanud). Ja lisaks ei ole süüdistatav ise kordagi eitanud nimetatud lepingute allkirjastamist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaitse poolt esitatud probleem tõendi lubamatuse kohta on ilmselgelt väljaotsitud. Äriregistri väljavõttest k 1 lk 5-10 nähtub, et seisuga 23.01.2008 on OÜ Kesklinna Pargid nõukogu liikmeks süüdistatav O.V. Äriregistri väljavõttest k 1 lk 11-16 nähtub, et seisuga 09.11.2007 on OÜ Rakvere Elamuhooldus nõukogu liikmeks süüdistatav O.V. Ülatoodust nähtub, et süüdistatav on
14 Kohus leiab, et süüdistatav eiras keeldu vähemalt otsese tahtlusega ehk tegutsedes lepingute sõlmimisel teadvalt. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on arvamusel, et süüdistatav oli teadlik, et oma ametiseisundi tõttu laienevad temale teatud toimingupiirangud.
lg 2 p 4 koostoimes
lg 1 p 3 sätestatud piirang, mis seisneb keelus sooritada varalisi tehinguid omavalitsuse esindajana osaühinguga, milles on ametisik osanik või nõukogu liige, on üheselt arusaadav ka kõrvaltvaatajale. Seda enam peaks piirangu mõte olema selge ametiisikule, kellelt on alust oodata ametialaste õigusaktide piisavat tundmist ja korrektset rakendamist. Süüdistatav oli ka teadlik oma staatusest (nõukogu liige) nimetatud äriühingutes. Ei saa kõrvale jätta asjaolu, et OÜ Rakvere Elamuhooldus k 1 lk 11-16 ainuosanikuks on AS Domen Grupp, mille üks aktsionär on O.V k 1 lk 17-21, kellele kuulub 1/3 aktsiakapitalist. Vaatamata sellele tegi ta kahel korral varalisi tehinguid nimetatud äriühingutega, sõlmides omavalitsuse esindajana vastavaid lepinguid. Sellest nähtub, et süüdistatav soovis teadvalt keelatud tehingute tegemist. Seega keelatud tehingute tegemine oli toime pandud otsese tahtlusega. Kohatu on süüdistatava kaitseversiooni väide, et ta võttis tarvitusele meetmeid kontrollimaks, et tehingu tegemisel oleks tema süüteol baseeruv kriminaalvastutus välistatud, ja lähtus sellest, et igal juhul tehingu suur maht ei ole antud konkreetsetel juhtumitel tuvastatav, sest tehingu rahaline maht tuleks jagada kuude arvuga, mille käigus on äriühingul kohustus osutada teenust ja õigus tasu saada. Kuriteokooseisu esinemise kontrollimisel on kohtu kohustuseks kontrollida ka KarS § 17 tulenevat võimalikku eksimust asjaoludes ehk koosseisueksimust. Kooseisueksimuse kontroll seisnebki tahtluse intellektuaalse külje tuvastamises, mille keeleline väljend isik teab. Kohus on juba osutanud vähemalt otsese tahtluse olemasolule süüdistatava teo osas, mis puudutab keelatud tehingute sooritamist, ja näitas selle intellektuaalset (isik teab) ja voluntatiivset (tahab või vähemalt möönab) külge. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et tahtluse objektiks on vaid süüteokoosseisu tunnustele vastavad faktilised asjaolud ehk teo tehiolud, mitte aga nende juriidiline tähendus ja seda põhimõtet on eraldi rõhutatud KarS § 17 lg 3 sättega (KarS-u kommenteeritud väljaanne, 2009, lk 99), et seaduse mitteteadmine ei välista tahtlust. Kohus märgib, et ülaltoodud kaitseargument ei tulene seadusest. KarSRakS § 8-2 grammatiline sõnastus on piisavalt selge. Ei ole sõnastatud sellisel viisil, et „tehtavate tehingute maht ületab kehtivat palga alamäära ühes kuus sajakordselt“. Süüdistatava ja kaitsja poolt seaduse sätte tõlgendamine on kohtu arvates ilmselt meelevaldne ja tingitud soovist tegu õigustada. Süüdistataval ei olnud ühtegi mõistlikku alust asuda seaduse sellisele seisukohale, ükski tõsiseltvõetav asjaolu ei olnud sellise süüdistatava väite aluseks, ja süüdistatava enda seisukoht ei välista tema täielikku teadmist oma teo 15 faktilistest asjaoludest (koosseisueksimuse kohta vt Riigikohtu lahend 3-1-155-06- p 19). Igal juhul oli O.V teadlik tema sooritatavate tehingute ulatusest ja rahalisest mahust ehk selline faktiline asjaolu oli talle teada ja seda enne tehingute sooritamist (kuna sellele eeldus riigihangete menetlus, arutelu ja otsustamine linnavalitsuse istungitel, linnapea vastava kirjaliku korralduse andmine). Sellest tulenevalt leiab kohus, et KarS § 17 järgi ettenähtud eksimus ei esine. Siinjuures märgib kohus, et kohtul lasub kohustus vajaduse korral kontrollida KarS § 39 ettenähtud eksimuse esinemist ehk keelueksimust. Sellele pöördub kohus veidi hiljem kui asub analüüsima isiku süüd. Keelatud tehingute tegemine on kriminaalkorras karistatud juhul, kui toimingupiirangu rikkumine on toime pandud suures ulatuses. KarSRakS § 82 kohaselt
-s kehtestatud toimingupiirangute rikkumise ulatust hinnatakse suureks, kui tehtavate tehingute või otsuste maht ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2007.aasta kuupalga alammäär on 3600 krooni, 2008.aastal – 4350 krooni. Järelikult 2007.aastal tehtavate tehingute maht peaks ülemata 360 000 krooni, 2008.aastal – 435 000 krooni. 09.11.2007 süüdistatava sõlmitud tehingu maht on 1 464 500.- krooni (+ käibemaks), 23.01.2008 sõlmitud tehingu maht on 1 254 302.- krooni (+käibemaks). Seega sõlmitud tehingute maht ületas 2007-2008.aastatel kehtivat kuupalga alammäära sajakordselt. KarSRakS § 8-2 kohaselt ei ole tehingu suure ulatuse hindamiseks tähtsustomavaks asjaoluks lepingu kestus. Keelatud tehingute sooritamise episoodides on kohtuliku arutamise käigus kinnitust leidnud tegu, mis seisnes selles, et 09.11.2007 sõlmis O.V Rakvere linnapeana Osaühinguga Rakvere Elamuhooldus (Rakvere linnavalitsuse poolt 22.10.2007 linnavalitsuse istungil hanke „käidukorraldusteenuse osutamine Rakvere linnale kuuluvatel objektidel“ edukaks pakkumuseks tunnistatud hinnapakkumuse esitanud ettevõte) elektripaigaldiste käidulepingu (kestusega 58 kuud; lepingu lõplik kogumaksumus 1 464 500.- krooni (+ käibe-maks)); Lisaks sellele sõlmis O.V 23.01.2008 Rakvere linnapeana Osaühinguga Kesklinna Pargid (Rakvere linnavalitsuse poolt 07.01.2008 linnavalitsuse istungil hanke „Rakvere linna suve- ja püsilillepeenarde ning noorhaljastuse hooldamine“ edukaks pakkumuseks tunnistatud hinnapakkumuse esitanud ettevõte) töö -võtulepingu Rakvere linnas suve- ja püsilillepeenarde ning noorhaljastuse hooldamiseks ajavahemikus 01. 02.2008 – 31.01.2011 (kestusega 36 kuud; lepingu lõplik kogumaksumus 1 254 302.- krooni (+ käibe-maks)). Antud tehingute sooritamine O.V linnapeana on vaadeldav
lg 1 ja lg 2 p 4 kehtestatud toimingupiirangute rikkumisena suures ulatuses, kuna tehtud tehingute maht ületas mõlemal juhul vähemalt sajakordselt tollal kehtivat kuupalga alammäära ning tehingupartneriks olid osaühingud, mille nõukogu liige O.V samaaegselt oli. 16 Eraldi kohus märgib, et ametiisiku poolt oma ametiseisundi raames lepingu allkirjastamine on käsitatav tehingu tegemisena
mõttes isegi juhul, kui lepingu sõlmimise on eelnevalt otsustanud või heaks kiitnud mõni muu ametiisik või organ. Ka sellises olukorras ei ole lepingu allkirjastamine taandatav puhttehniliseks protseduuriks, vaid tähendab suuremal või vähemal määral kontrollfunktsiooni teostamist. tehingu teise ame -1-128-05 p 9). Keelatud tehingute puhul
mõttes ei oma tähtsust, kas iseendaga sõlmitud tehingul on oluline mõju ametiisiku või äriühingu majandushuvidele. Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et nimetatud toimingupiirangu rikkumised suures ulatuses pani toime süüdistatav O.V. Nimetatud tegu on vastab KarS § 300-1 lg 1 kuriteokoosseisule, seega on õigusvastane KarS § 27 mõttes. Järgmisena kontrollib kohus keelatud tehingute episoodides teo õigusvastasuse välistavate asjaolude esinemist. KarS § 27 kohaselt õigusvastane on tegu, mis vastab süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud. Kaitse poolt on esitatud argument, miks süüdistatava tehtud tehingud, mis formaalselt vastavad küll KarS § 300-1 lg 1 koosseisule, ei ole õigusvastased. Siinjuures toetub kaitse positsioon KarS § 30 sätestatud õigusvastasust välistavale asjaolule – kohustuste kollisioonile. Süüdistatava väitel on tal linnapeana KOKS-st tulenev kohustus juhtida linnavalisust, juhatada linnavalitsuse istungit, vastu võetud otsuse alusel teha korraldus ja korralduse alusel on kohustus sõlmida leping linnavalitsuse nimel. Kellelegi teisele ei saa ta delegeerida tehingu sõlmimist, seda sama
lg 1 alusel.
-st tulenevalt on tal aga kohustus ennast taandada. Sellest tulenevalt ei ole tal võimalik jätta linnapea kohustusi täitmata, sest sel juhul kohalik võim ei eksisteeru. KarS § 30 tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. Kohus leiab, et kaitseargument on antud juhul ebaõige ja KarS § 30 sättele tuginemine ei ole põhjendatud. Kohtu põhjendused on järgmised.
lg 1 sätestab, et ametiisikul on keelatud sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud 17 tehinguid. oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid tema asemel. Sellest tulenevalt on süüdistataval kohustus mitte sooritada tehinguid iseendaga (antud juhul
lg 2 p 4 koostoimes
lg 1 p 4) ning kohustus mitte volitada alluvaid sooritada tehinguid tema asemel.
näeb ette, et eristada tuleb olukordi, kus ametisik osaleb ühisotsuse arutelus ja tegemises või teeb otsustuse ainuisikuliselt. Keelatud tehingute episoodides on asjassepuutuv just teine variant- süüdistatav sooritas kaks keelatud tehingut 09.11.2007 ja 23.01.2008, sõlmides ainuisikuliselt lepingut äriühinguga, milles ta on nõukogu liige.
lg 2 kohaselt on ametiisik, kelle ülesanne on osaleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegemises, kohustatud sellest viivitamata teatama asjaomasele organile ja ametisse nimetamise õigusega organile ning loobuma otsuse tegemisest. Isik või organ, kes on määranud ametiisiku ühisotsuseid tegeva organi liikmeks, võib määrata teise isiku ametiisiku ühekordseks asendamiseks.
lg 3 kohaselt on ametiisik, kelle pädevuses on teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuseid ainuisikuliselt, kohustatud ennast otsuse tegemisest taandama ning teatama huvide konfliktist oma vahetule ülemusele, kes peab otsuse tegemiseks määrama teise ametiisiku. KOKS § 40 kohaselt on linnavalitsuse töö vormiks istung. KOKS 50 lg 1 p 1 kohaselt korraldab linnapea linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist. Põhimääruse 25.
Sellest tulenevalt, kui asjaolud ülaltoodud järjekorras näidata, võib süüdistatava väide esmapilgult tunduda, et mitte keegi peale tema ei saagi lepingut sõlmida ehk tal puudub õiguslik võimalus
Kohus märgib, et esiteks, linnapead ei eksisteeri kui sellise puutumatuse põhimõttega hõlmatud ametiisikut, kelle puhul presumeeritaks tema kui ametisiku ülesannete takistamatu täitmise õigushüve ülistamist ja eelistamist teistele õigushüvedele. See ei tulene ühestki õigusaktist. Vastupidi, kohus peab rõhutama, et KOKS § 49 lg 1 kohaselt on linnapea linnavalitsuse juht, kes esindab linna (teatud pädevusega) ja linnavalitsust. Omavalitsusorganiteks KOKS § 4 kohaselt on volikogu ja linnavalitus, viimase puhul on tegemist kollegiaalse täitevorganiga. KOKS rõhutab sellega, et otsustamine nii volikogus kui ka linnavalitsuses on valdavas osas kollegiaalne. Linnapea ainuisikulisesse otsustuspädevusse kuulub KOKS § 50 lg 1 p 3 alusel näiteks sisemised korralduslikud küsimused (ka nende puhul ei ole linnapea asendamine välistatud). Teiseks peab kohus vajalikuks selgitada, et kohustuste kollisioon ei tähenda olukorda, mil isikul oleks vaba valik kumma kohustustest jätab ta täitmata ja kumb nendest kuulub ametiisikule arusaama järgi täitmisele. KarS § 30 kohaselt on kohustuste kollisiooniga tegemist juhul, kui isikul on üks õiguslik kohustus, mida ta saab täita ainult teise õigusliku kohustuse täitmata jätmise hinnaga. Toimides väärtuslikuma huvi nimel, on väheväärtusliku huvi kahjustanud tegu õigustatud. Käesoleval juhul on ühelt poolt tegemist üldise avaliku huviga, mis hõlmab ka omavalitsusüksuseid, et avaliku võimu tegevus oleks aus ja erapooletu ning võimu ei tarvitataks isiklikul eesmärgil (ei ole juhuslik, et KarS § 300-1 kuriteokoosseis paikneb 17. peatüki Ametialased süüteod 2. jaos Aususe kohustuse rikkumine). Teiselt poolt on tegemist huviga kohaliku omavalitsusüksuse funktsioneerimise (sh. juhtimise) ja korraldamise vastu. Teisisõnu on
-ga kaitstavaks õigushüveks avaliku võimu aus ja õiguspärane toimi mine üldises mõttes, sh. kohalikes omavalitsustes ning nö konkureerivaks õigushüveks on kohaliku elu korraldamine, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest. Kohus leiab, et linnaelanike huvides on see, et ka kohaliku võimu organ (linnavalitsus) tegutseks ausalt ja õiguspäraselt avaliku võimu aususe põhimõte hõlmab ka kohaliku elu korraldamise küsimustega tegelemist linnavalitsuse ametniku, muuhulgas ka linnapea, poolt. 19 Süüdistatav leiab, et takistavaks kohustuseks, mis ei võimaldanud tal täita
-st tulenevat informeerimis- ja taandamiskohustust (rikutud kohustused) on KOKS-st tulenev kohustus juhtida linnavalitsust (juhatada linnavalitsuse istungeid, teha korraldusi ja sõlmida lepingud linna esindajana). Kollideeruvate kohustuste olulisust hinnatakse lähtudes kohustuse täitmisega kaitstava huvi kaalukusest. Süüteokoosseisule vastava teo õigusvastasuse välistamine kohustuste kollisiooni alusel eeldab ka seda, et isik oleks teinud kõik endast oleneva takistava kohustuse täitmiseks. Nõue teha "kõik endast olenev takistava kohustuse täitmiseks" tähendab seda, et rikutud kohustuse täitmata jätmist ei saa KarS §-le 30 tuginedes õigustada mitte lihtsalt mingi vähemalt sama olulise kohustuse olemasoluga. Kontrollida tuleb seda, kas kohustuse rikkumisega kollideerus ka reaalselt kõigi võimaluste kasutamine takistava kohustuse täitmiseks (RKKKo 3-1-1-139-04 p 10, 12). Kohus leiab, et tegemist ei ole võrreldavate kohustustega, sest
kaitstav õigushüve on üldisem ja niivõrd palju olulisem, et KOKs-st tulenevad kohaliku omavalitsuse ametniku (linnapea) KOKS § 50 loetletud konkreetsed ametikohustused ei ole selles kontekstis märkimisväärsed, st. rikutud kohustus on palju kaalukam, kui täidetud kohustus.
eesmärk on vätida korruptsiooni. Korruptsioon kahjustab riigivõimu ausat ja õiguspärast toimimist ning tekitab reeglina ka konkurentsimoonutusi, mis omakorda tähendab võrdse kohtlemise põhimõtte (PS § 12 lg 1 esimene lause) rikkumist. Takistav kohustus õigustab aga rikutud kohustuse täitmata jätmist üksnes juhul, kui see on vähemalt sama oluline kui rikutud kohustus. Kohus ei näe
teatamis- ja taandamissätete rikkumise taga mingisugust märkimisväärset õigushüve, mida oleks olnud võimalik säästa. Olukorra lahendamiseks, kus kohaliku omavalitsuse ametnik peab täitma teatud ametikohustusi, kuid tal on alus eeldada et tegemist võib olla korruptsiooniohtliku suhtega (
lg 2 näeb ette, et korruptsiooniohtlik suhe on ametiisiku suhe teise isikuga, mis on tekkinud või võib tekkida käesoleva seaduse
§-s 6 lg 3 ja 25 lg 2 sätestatud ametiisiku teatamiskohustus ja
§ -s 25 lg 3 taandamiskohustus. Ametiisik peab esmase nõudena lähtuma avaliku võimu teostamisel avalikust huvist ning seda erapooletult ja objektiivselt. Seetõttu ei saa rääkida kohustuste kollisioonist. KarS § 30 kohaldamiseks peab olema mitu õiguslikku kohustust, millest ühte ei ole võimalik täita ilma teist kohustustust rikkumata. Antud juhul oleks süüdistatava poolt
järgse teatamis- ja taandamiskohustuse täitmine välistanud KOKS ja Põhimäärusest tulenevate kohustuste täitmise, st. need oleks ära langenud. Põhimääruse p 12.4. kohaselt linnavolikogu esindab ja selle tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul esimehe asendaja - linnamajanduskomisjoni esimees. Teisisõnu kui süüdistatav teataks korruptsiooniohtlike suhete olemasolust 20 volikogule (kelle poolt on ta valitud ametnik) või vähemalt volikogu esimehele (kes kirjutas volikogu otsusele alla linnapea valimise kohta) ja taandaks ennast lepingute sõlmimisest, et tekkiks tal kohustust lepingute sõlmimiseks. Kohus möönab, et
lg 3 regulatsioon, et ametiisik ainuisikulise otsuse tegemisel huvide konflikti olemasolul (milleks on ja keelatud tehingute tegemine
lg 2 p 4 koostoimes 25 lg 1 p 3) peab taanduma ja teatama huvi ei ole grammatilisel tõlgendamisel üheselt mõistetav, kas juhul, kui isikul ei ole vahetut ülemust (näiteks linnapea, kes ise on volikogu valitud linnavalitsuse juht) ei peagi täitma teavitamiskohustust. Kohus märgib, et normi tuleb tõlgendada mitte ainult grammatiliselt vaid ka eesmärgipäraselt. Normi eesmärk takistada ametiisikul teha ainuisikulisi huvide konfliktiga otsustusi, kaitstes võimu ausa toimimise põhimõtet. Volikogu pädevuses on linnapea valimine (KOKS § 22 lg 1 p 15) ja linnavalitsuse liikmete kinnitamine (KOKS § 22 lg 1 p 17). KOKS § 49 lg 4 kohaselt kuuluvad linnavalitsuse koosseisu linnapea ja valitsuse liikmed. Põhimääruse 26.2. kohaselt valib linnapea volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. Süüdistatav on linnapeaks valitud Rakvere volikogu 09.11.2005 otsusega (k 1 lk 164). Seega süüdistataval on teavitamiskohustus Rakvere linna volikogu ees, keda esindab volikogu esimees. Järelikult ei oleks süüdistatav rikkunud ka linnavalitsuse juhtimise kohustust, st. ühe kohustuse täitmisel ei oleks eksisteerinud teist kohustust, mida oleks süüdistataval tulnud täita. Seda ka oma asendaja määramise osas käskkirjaga (KOKS § 49 lg 5, Põhimääruse p 26.6.). Küsimusele, miks ta ei teatanud korruptsiooniohtlike suhete olemasolust volikogule, jäi süüdistatav vastusega võlgu, välja arvatud korduvalt väljendatud seisukoht, et ta ei näinud üheski talle süüksarvatud teos midagi korruptiivset. Kohus nõustub, et taandamiskohustuse täitmise rikkumist on ametiisikule võimalik ette heita ainult siis, kui taandamiskohustust oli võimalik ka reaalselt täita. Süüdistatav esitas tunnistaja M. V. küsimuse taandamisavalduse protokollimise kohta ja soovis välja selgitada mille alusel linnapea ennast taandab, ei ole ühtegi õiguslikku alust, mille alusel ta saaks ennast taandada. M. V. ütlustest nähtub, et selgelt väljendatud taandamisavalduse paneb ta kirja protokolli, taandamise tõelise tahte kahtluse korral küsib üle. Kohus märgib eeskätt, et taandamise õiguslik alus on korruptsiooniohtlike suhete olemasolu puhul otseselt ette nähtud
§-ga 25 lg 2 ja lg 3 sõltuvalt sellest, kas tegemist on ühis- või ainuisikuliselt tehtud otsustustega. Kohus möönab, et süüdistatav mõtleb õigusliku aluse puudumise all taandamise protseduuri puudumist selles valguses, et keegi peaks enne taandamist tuvastama kas on olemas korruptsiooniohtlik suhe või mitte. 21 Kohus märgib järgmist. Avaliku teenistuse seadus (ATS) eristab riigiametnikke ja kohaliku omavalitsuse ametnikke (ATS § 6 lg 2). Kohaliku omavalitsuse ametnikuks on linnapea ja valitsuse liikmed (KOKS § 49 lg 4). Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks
-s loetletud ametiisikutele ja kohaliku omavalitsuse ametnikele eraldi sätestada üksikasjalikku taandamiskorda, nagu on sätestatud riigiametnikele menetlusseadustikes (nt. V™S § 25, 26, MKS § 49 lg 1, KVTS § 150). Taandamine on menetluslik instituut ning menetlusseadustes sisalduvaid taandamissätteid käsitatakse menetlusõiguse osana,
-s sisalduvate piirangute eesmärk on aga korruptsioonijuhtumi vältimine.
-st tulenev taandamise sisu ja eesmärk on ametiisikutele arusaadav ning taandamiskohustust on kohaliku omavalitsuse ametnikul võimalik täita sarnaselt informeerimiskohustusega, kas siis suuliselt või kirjalikult. Kohus leiab et süüdistataval oli
lõikest 3 ja
lg 2 tulenev kohustus teavitada huvide konflikti olukorrast linnavolikogu esimeest, või tema asendajat ja taotleda et otsuste vastuvõtmisel osaleks teine ametiisik (aselinnapea, linnavalitsuse liige), millisel juhul oleks linnavolikogu määranud osalema teise linnavalitsuse ametniku. Samas tuleb eeldada, et kohaliku omavalitsuse ametnik (sh. linnapea) on võimeline vormistama kirjalikult, avalduse või taotluse enda taandamiseks, või esitama selle suuliselt enne otsuse sisulist arutelu olenevalt olukorrast, kas siis linnavalitsuse- või volikogu istungil, mis protokollitakse. Kohus leiab, et O.V on keelatud tehingute sooritamises süüdi KarS § 32 mõttes, sest ta on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. O.V on süüvõimeline KarS § 33 mõttes, sest kohtul puuduvad andmed süüdimatuse kohta ja ta on täiskasvanu. Kohus leiab, et süüdistatav ei ole eksinud oma teo keelatuses, seega puudub süüd välistav asjaolu KarS § 39 mõttes. Erinevalt KarS § 17 järgi sätestatud koosseisueksimusest, mis näeb ette eksimuse teo faktilise külje tähenduses, tähendab KarS § 39 keelueksimus isiku eksimust teo õiguslikus küljes. O.V on kogu kohtuliku arutamise käigus korduvalt avaldanud, et tal ei olnud ühtegi põhjust arvata et tema tegevus muuhulgas lepingute allkirjastamisel võib olla õiguslikult keelatud lähtudes korruptsioonivastasest seadusandlusest. Kohus märgib, et KarS § 39 ettenähtud keelueksimuse kontrollimisel on peamine, et isikule oleks selge mitte keelu õiguslik sisu vaid selle materiaalne õigusvastutus (Riigikohtu lahend 3-1-1-92-05 p 8) - antud juhul on ametisikule seatud keeld sooritada tehinguid iseendaga ehk äriühinguga, milles on ta nõukogu liige ja osanik teise äriühingu kaudu, viimatinimetatud tegevuse materiaalne õigusvastasus on piisavalt selge ja ka kõrvalvaataja seisukohalt mõistlik ja loogiline, sest sellise keelu kehtestamise eesmärk ohjeldada korruptsiooniohtu ja maandada korruptsiooniohtlikest suhetest tulenevaid riske. Keelueksimus välistab isiku süüd ainult juhul kui keelueksimus on vältimatu. Korruptsiooni keelunormid on kahetahulised- korruptsioon on taunitav moraalselt ja keelatud õiguslikust poolest. Ametiisiku õiguslik kohustus olla aus ja vältida 22 korruptsiooniohtlikke suhteid ja tegevusi on ilmne ja üldarusaadav. Ametiisikuna on süüdistataval kohustus olla piisavalt teadlik (ametniku hoolsuskohustus) muuhulgas ka korruptsioonivastasest seadusandlusest, nimelt sellest, et ametiisiku tehingud iseendaga on keelatud, seega vältimatu keelueksimus on välistatud.
4.peatüki mõttes on toimingupiiranguks
tulenev keeld teha otsused või osaleda otsuste tegemises, kui ilmneb huvide konflikt.
lg 1 p 3 kohaselt on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane. Seega selleks, et otsustada O.V vastutusele vastuvõtmine KarS § 300-1 lg 1 järgi tuleb lahendada õiguslik küsimus – kas süüdistatava linnapeana osalemine ülalmainitud osaühingute pakkumiste edukaks tunnistamises (linnavalitsuse istungitel) ja edasise hankelepingu sõlmise otsuse tegemises (otsuse vastuvõtmine istungil ja vastava korralduse tegemine) mõjutab OÜ Rakvere Elamuhooldus, OÜ Rakvere Linnahooldus ja OÜ Kesklinna Pargid majandushuve oluliselt. Prokurör sisestas olulisuse tunnust, seades selle sõltuvusse lepingute kestusest (mitmeaastased 36-58 kuud lepingud), käibe kasvatamisest, viidates konkreetsest lepingust tuleneva käibe protsentidele konkreetse osaühingu kogu aastakäibest. Kaitsja leidis, et käive iseenesest ei mõjuta alati äriühingule oluliselt, käibe mõju majandushuvidele sõltub mitmest faktorist. Kaitsja märkis, et seaduseandja ei pidanud vajalikuks selgitada, mida ta mõtles majandushuvi olulisuse all. Ilmne on kaitsja arvates see, et majandushuvi olulisuse üle tuleb otsustada lähtudes majanduslikest teadmistest. Kaitsja poolt on kohtule esitatud vandeaudiitori S. T. seisukoht (kohtutoimik lk 50-55, kohtuistungil kuulati asjatundjana üle vandeaudiitor M. N.. Vandeaudiitorite seisukoht, et pigem kasum on see majandusnäit, mis on oluline äriühingu majandushuvidele, mitte aga käive. Käive võib olla oluline turu laiendamise eesmärkides, samuti sisekulude katteks. Audiitor S. T. seisukohalt nimetatud hankelepingud ei olnud nimetatud äriühingutele kasumi poolest olulised, pigem väheolulised, sest kasumi protsent on kohati alla 5. Kohtu märgib järgmist.
eesmärk on korruptsiooni vältimine.
lg 1 sätestatud „oluline mõju“ on määratlemata õigusmõiste, sest seadusandja on loobunud detailse regulatsiooni andmisest loetelu või muu juhise näol ja jätnud selle seaduse rakendaja hooleks. Seega tuleb kohtul anda
lg 24 1 sisalduvale määratlemata õigusmõiste sisule (mõjutab oluliselt) piirid ja mõõdetavad tunnused, et seda oleks võimalik seostada konkreetsete eluliste asjaoludega. Selle tähendus ja ulatus tuleb seetõttu kindlaks määrata, võttes arvesse sätte konteksti ja
taotletavaid eesmärke. Seadusandja on
otsus võib mõjutada oluliselt nii ametniku enda, tema lähisugulaste, hõimlaste, või siis äriühingu majandushuve, st. eristada saab olulise mõju avaldumist füüsiliste isikute, või siis juriidilise isiku majandushuvidele. Kohus leiab, et mõistet ei saa sisustada pelgalt otsuse tagajärjel sõlmitud lepingutest saadud reaalsete kasuminäitajatega, või siis kogukäibe suurenemisega, võrreldes neid näit. ettevõtte eelneva kogukäibega, või siis puhaskasumiga jms.
antud juhul isiku majanduslikust (finants) huvist äriühingu suhtes, kes saab teenistuskohustuste raames tehtud otsuse alusel sõlmitava lepingu pooleks. Selline huvi peab olema aga tuvastatav mitte tagantjärele äriühingu muutunud majandusnäitajate põhjal, vaid otsuse tegemise aja seisuga. Majandushuvid on eelkõige finantsilist laadi. Olulise majandus (finants) huvi olemasolul saab eeldada, et kui ametiisik peab tegema oma teenistuskohustuste raames otsuse või osalema selle tegemises, omab otsus mõju ka sellise juriidilise isiku majandushuvidele, põhjusel et ametiisik on huvitatud endaga seotud juriidilise isiku käekäigust ja kasumi maksimeerimisest, mis lõppkokkuvõttes toob kasu ametiisikule. Kui isikul ei ole ettevõttes finantshuvi, ei saa otsustus ka tema majandushuve (sh. oluliselt) mõjutada ja vastupidiselt, kui isikul on äriühingu suhtes finantshuvi, siis on isik ka huvitatud igast lepingust, mis toob äriühingule kasumit, olenemata lepingu mahust. Mida suurem on isiku finantshuvi Vastasel juhul sõltuks
järgi huvide konflikti tuvastamine faktilise summa suurusest teatud piirini (ebaoluline), milliseni oleks ametniku tegevus seaduslik, ehkki ametnik oleks ilmselges huvide konflikti olukorras. Huvide konflikti regulatsiooni keskseteks kaitstavateks hüvedeks on riigi toimimise tõhusus ja isikute usaldus riigi vastu. Selline olukord tekitaks põhjendatud kahtluseid, et ametnik ei lähtu avalikest huvidest ega seadusest, või ei tegutse objektiivselt ja sõltumatult ning järgib oma erahuve. Seda ka sellepärast et süüteo subjektiivne koosseis peab katma kõik objektiivse koosseisu asjaolud, sh. ka olulise mõju osas ja teo subjektiivset külge ei ole võimalik tuvastada hiljem äriühingu majandusnäitajate muutuste põhjal, st. asjaoludega mis on saadud teada pärast teo lõpuleviimist. Ametiisikule peab teo olulisus selge olema teo tegemise aja seisuga. Arusaadavalt on iga äriühingu omanik ja juhtorgani liige huvitatud äriühingu tulu maksimeerimisest ning majandusnäitajad on ka ette prognoositavad, mis aga ei tähenda seda et isik saaks teo tegemise ajal tõsikindlalt ette näha oma tegevuse mõju ja tagajärgi nii endale, kui ka äriühingu majandusnäitajatele. Isiku teoeelne- ja järgne käitumine võib anda teavet lisaks objektiivsetele 25 tehioludele ka süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta, kuid tegemist on esmajoones abistava kriteeriumiga, mis aitab tahtlust siduda isiku subjektiivse suhtumisega teosse ja tagajärge vahetult teo toimepanemise ajal (RKKKo nr 3-1-1-142-05 p 20) . Oluline mõju majandushuvidele on
lg 1 mõttes blanketne koosseisutunnus, mille sisustamisel tuleb lähtuda väljapoole karistusseadust jäävatest normidest, mis reguleerivad äriühingutega seonduvat. Mõiste "majandushuvi" hõlmab selles kontekstis üldjoontes kõike, mis seoks ametiisiku vara olemasolu lepingutega. Kohus arvates tuleb isiku majandushuvide ulatus äriühingus kindlaks määrata isiku osaluse määraga äriühingus teo toimepanemise aja seisuga, võttes arvesse ka otsusele eelnenud 12 kuud. Viimast tuleb arvestada põhjusel, et lepingueelsed toimingud (nt. hangete korraldamine ja läbiviimine) on küllaltki ajamahukad ning enne lepingu sõlmimist on võimalik muuta osaluse suurust vajalikus ulatuses. Kohus leiab et ametnikul on oluline finantshuvi äriühingus kui ta on eelmisel aastal 10 % oma brutotulust saanud sellelt äriühingult, või kui ta omab 10 % hääleõiguslikest osadest või aktsiatest, või kui talle kuulub muul viisil 10 % või rohkem äriühingu turuväärtusest. Juhul kui ametiisikul on oluline finantshuvi äriühingus ja ta osaleb, või teeb otsuse teenistuskohustuste raames selle äriühingu kasuks, mõjutab selline otsus oluliselt ka ametniku enda ja selle äriühingu majandushuve. Väljendatud arvamusele 10% osaluskünnise kohta leiab kohus tugi ja kinnitust järgmistes. Osaluskünnis 1/10 on seotud selle mõjuga olulistele õigustele äriühingu juhtimisel. Osaühingu puhul on vaja osanike koosoleku kokkukutsumiseks osanike, kellele kuulub 1/10 osakapitalist algatus (ÄS § 171 lg 2 p 3 ), küsimuse päevakorda võtmine sõltub 1/10 osalusega osanikest (ÄS § 1711 lg 2), 1/10 osalusega osanikel on õigus juhatuse liikme tagasikutsumiseks (ÄS § 184 lg 5 ), nõuda erikontrolli läbiviimist (ÄS § 191), likvideerija määramist (ÄS § 206 lg 3) ja likvideerija tagasikutsumist (ÄS § 207 lg 2), uue bilansi või vara jaotusplaani koostamist või täiendavat likvideerimist (ÄS § 215 lg 4). Lisaks eeltoodule tulenevad veelgi laiemad õigused 1/10 osalusest aktsiaseltsis, nt. erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise õigus (ÄS § 291 lg 1 p 2), üldkoosoleku protokolli notariaalse tõestamise (ÄS § 304 lg 6) ja nõukogu liikme tagasikutsumise ÄS § 319 lg 5, audiitori asendamise (ÄS § 329 1 lg 1), erikontrolli läbiviimise (ÄS § 330), uue bilansi või vara jaotusplaani koostamise või täiendava likvideerimise otsustamise (ÄS § 378 lg 4) nõudeõigus. Toimingud aktsiaseltsi ühinemise (ÄS §-d 392, 4332 lg 2) ja jagunemise (ÄS § 435 lg 2) puhul on piiratud arvväärtusega 1/10. Pankrotiseaduse (PankrS) § 19 lg 1 lubab pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. Vara, mille väärtus ületab 1/10 aktsiakapitalist omandamine saab toimuda ainult üldkoosoleku otsusel (ÄS § 255 lg 1). Aktsiaseltsi poolt oma 26 aktsiate omandamine või tagatiseks võtmine on lubatud, kui aktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summa ei ületa 1/10 aktsiakapitalist (ÄS § 283 lg 2 p 2). Seda osalusmäära seostatakse ka juriidilise isiku vastutusega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 19 lg 1 kohaselt võib juriidilisest isikust võlgniku korral pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. PankrS § 117 lg 2 p 2 loeb juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks juriidilise isiku aktsionäri või osaniku, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. Sama künnis on sätestatud ka Eesti Arengufondi seaduse §-s 38 keelatud tehingute määratlemise eesmärgil. Samasuur, või isegi tunduvalt madalam olulise finantshuvi lävend on sätestatud ka erinevate riikide (osariikide) kohalike omavalitsuste- ja huvide konflikti seadustes (Texas Local Government Code § 171.002
eesmärgi ja mõttega. Õigusnormi sõnastuse selgusest olenemata kuulub iga õigusharu, kaasa arvatud kriminaalõiguse, juurde kohtupoolne tõlgendus. Kohtute õigusemõistmise roll seisnebki selliste tõlgenduslike kahtluste hajutamises. Konventsiooni artiklit 7 ei saa käsitada selliselt, et see välistab kriminaalvastutuse normide lõpliku selgitamise igakordse kohtupoolse tõlgenduse abil „tingimusel, et lõpptulemus on kooskõlas kuriteo põhiolemusega ning et see on mõistlikult ettenähtav (EIK 25.06.2009 otsus asjas Liivik v. Eesti nr. 12157/05 p 94). Rakvere Elamuhooldus OÜ, Rakvere Linnahooldus OÜ ja Kesklinna Pargid OÜ ( OÜ Põlva Maja kaudu) ainukeseks osanikuks AS Domen Grupp, mille aktsionäriks on süüdistatav O.V. Selle kohta on märgitud O.V-le esitatud süüdituses. K 1 lk 20 äriregistri väljavõttest nähtub, et O.V-le kuulub 1/3, tema osamaks on 145000 krooni ehk 1/3 kogu aktsiatest. Sellest tulenevalt on O.V osalus nimetatud ühingutes 1/3 ulatuses, mis tunduvalt ületab 1/10 osaluskünnise. See faktiline asjaolu on süüdistatavale teada algusest peale, temale kui aktsionärile on viidatud süüdistusaktis, seega ei ole selline käsitlus süüdistatavale üllatuslik. O.V finantshuvi nendes äriühingutest väljendus selles, et tema osalus küündis 1/3-ni, seega isegi keskpärase kasumi jagamisel on süüdistatava majandusliku heaolu kasv märksa suurem võrreldes sellega, kui ta oleks väikeaktsionär, ja seda 27 sõltumata sellest, kas kasum on alla või üle 5%, rääkimata käibe kasvatamise protsendist. Kohus leiab, et vahet ei tule teha vahenditel, mis on saadud vahetult majandustegevuse subjektilt ja vahenditel mis on saadud kaudselt, läbi teiste juriidiliste isikute, olenemata sellest mis vormis ja läbi mitme juriidilise isiku selline tegevus toimub. Vastasel juhul oleks seaduslik olukord, kus isik saab huvide konfliktis tegutsedes tulu läbi mitme juriidilise isiku, kuid tulu vahetu saamine ei oleks õiguspärane. Sellest tulenevalt vastab kohus küsimusele, kas süüdistatava linnapeana osalemine ülalmainitud osaühingute pakkumiste edukaks tunnistamises (linnavalitsuse istungitel) ja edasise hankelepingu sõlmise otsuse tegemises (otsuse vastuvõtmine istungil ja vastava korralduse tegemine) mõjutab OÜ Rakvere Elamuhooldus, OÜ Rakvere Linnahooldus ja OÜ Kesklinna Pargid majandushuve olulisel, jaatavalt. Kohus leiab, et süüdistatav eiras keeldu teha huvide konfliktiga otsused või osaleda selliste otsuste tegemisel teadvalt ja pani nimetatud talle süüksarvatud teo (huvide konfliktiga otsuste tegemine ja otsuste vastuvõtmisel osalemine) toime otsese tahtlusega. Süüdistatav teadis, milline on tema osalus ja mille kaudu nimetatud äriühingutes, teadis, et ta on ametiisik, et linnavalitsuse istungite päevakorras on tema enda osalusega äriühingute pakkumiste edukaks tunnistamine ja vastavate otsuste vastuvõtmine, mille alusel tuleb linnavalitsusel jällegi linnapea isikus anda vastavad korralduse lepingute sõlmimiseks, ja vaatamata sellele ta osales nimetatud istungitel ja otsuste vastuvõtmisel ja otsuste tegemises, mis näitab, et süüdistatav sooviski süüteokoosseisule vastavate asjaolude saabumist. Toimingurikkumise suure ulatuse probleemi on kohus juba analüüsinud keelatud tehingute episoodides. Kohus ei pea mõistlikuks koormata kohtuotsust korduvustega. Riigihanke pakkumiste rahaline ulatus (eeldatavate lepingute maht) on igal korral ületanud
lg 1 p 3 järgi kehtestatud toimingupiirangut suures ulatuses, kuna tehtud otsuste maht ületas igal üksikul korral vähemalt sajakordselt tollal kehtivat kuupalga alammäära. Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et nimetatud toimingupiirangu rikkumised suures ulatuses pani toime süüdistatav O.V. Nimetatud tegu vastab KarS õ 300-1 lg 1 kuriteokooseisule, seega on õigusvastane KarS § 27 mõttes. Kohus on juba analüüsinud kaitsja püstitatud probleemi süüdistatava linnapea positsioonist tuleneva kohustuste kollisiooni kohta. Kohus on jõudnud arvamusele, et kohustuste kollisiooni ei esinenud, seega puudub õigusvastasust välistav asjaolu. Täiendavalt märgib kohus kaitsja esitatud kaitseversiooni kohta seoses kohustuste kollisiooniga järgmist. Tulenevalt
lõikest 3 peab ametiisik, kellel on korruptsiooniohtlikke suhteid, informeerima sellest asutuse juhti või ametikohale valimise õigusega organit, taotledes vastavate otsuste vastuvõtmise või tehingute sõlmimise õiguse andmist teisele ametiisikule.
lg 2 kohaselt on ametiisik, kelle ülesanne on osaleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühisotsuse tegemises, kohustatud sellest viivitamata teatama asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse nimetamise õigusega isikule või organile ning loobuma otsuse tegemisest. Isik või organ, kes on määranud ametiisiku ühisotsuseid tegeva organi liikmeks, võib määrata teise isiku ametiisiku ühekordseks asendamiseks. 30 Volikogu pädevuses on linnapea valimine (KOKS § 22 lg 1 p 15) ja linnavalitsuse liikmete kinnitamine (KOKS § 22 lg 1 p 17). KOKS § 49 lg 4 kohaselt kuuluvad linnavalitsuse koosseisu linnapea ja valitsuse liikmed. Põhimääruse 26.2. kohaselt valib linnapea volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. Järelikult oli süüdistataval kohustus teatada korruptsiooniohtlikkust suhtest Rakvere linnavolikogule ja loobuda otsuste tegemisel osalemisest. Põhimääruse p 12.4. kohaselt linnavolikogu esindab ja selle tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul esimehe asendaja - linnamajanduskomisjoni esimees. Arvestades
lg 2 sõnastusega „teatama“ ja
lg 3 sõnastusega „informeerima“ saanuks sellist kohustust täita teavitades kas siis suuliselt, või kirjalikult linnavolikogu esimeest, või tema äraolekul asendajat (linnamajanduskomisjoni esimees) huvide konflikti olukorrast.
lg 3 on sätestatud lisaks teatamisele ka taandamise kohustus, kuid seda vaid juhul kui ametiisik peab otsuse vastu võtma üksi. Kohus leiab et seadusandja on selgelt eristanud olukordi, kus ametiisik osaleb ühisotsuse tegemisel (
lg 2) ja teeb otsuse ainuisikuliselt (
lg 3) ning seda lähtudes suhte korruptsiooniohtlikkuse määrast, kuna oht on arusaadavalt suurem olukorras, kus ametiisik teeb otsuse üksinda. Olukorras kus süüdistatav osales ühisotsuse tegemisel (linnavolikogu istungid), ei olnud tal kohustust end taandada, vaid oli kohustus sellest lihtsalt teatada linnavolikogu esimehele, või siis aseesimehele ja loobuma otsustuste vastuvõtmisest ja tegemisest. Kohus ei näe mõistlikku põhjust, mis oleks seganud süüdistataval täita oma informeerimiskohustust. Kohus leiab, et O.V on otsustuste tegemise osalemise episoodides süüdi KarS § 32 mõttes, sest ta on süüdiv ja taiskasvanu ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kohus märgib, et kohtu analüüs keelatud tehingute episoodides, mis puudutab keelueksimust, on kohtu arvates täielikult kohaldatav ka otsustuste tegemise osalise episoodidele, kohtul ei ole sellele täiendavalt lisada. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 31 Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat lahendist 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ O.V karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. O.V tunnistatakse süüdi 2.astme kergema laadi kuriteo toimepanemises, mis on KarS alusel karistatav kas rahalise karistuse või vangistusega kuni 1 aastani. Kuriteo läbi ei ole kellelegi materiaalset ega füüsilist kahju tekitatud. Kuriteo episoodid on toime pandud 2007-2008 aastatel. Süüdistuse faktiline külg seisneb keelatud tehingute tegemise kahest episoodist ning neli episoodi otsustuste tegemise osalemine ajavahemikus oktoober 2007- märts
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.