1-11-14396/29

1-11-14396 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-14396 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu U.S määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu U.S määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 19.04.2012 määrusega jäeti U.S talle Viru Maakohtu 16.02.2012 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Viru Maakohtu 16.02.2012 kohtuotsusega tunnistati U.S süüdi KarS § 199 lg 1, § 199 lg 2 p 4, 7, § 215 lg 2 p 1, 2, § 121 ning § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 13.07.2011 ja lõpp 08.01.
4. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 11.04.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leidis, et U.S tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. Maakohus leidis, et arvestades U.S poolt toime pandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, tema korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, kehaline väärkohtlemine, avaliku korra raske rikkumine), käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all (katseajal uus kuritegu, kontrollnõuete mittetäitmine, ühiskondlikult kasuliku töö tegemata jätmine, korduvad väärteod) ei ole U.S tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Seejuures märkis maakohus, et isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki panna U.S kuritegude toimepanemisest hoiduma. Süüdimõistetu ei suutnud täita registreerimisnõudeid ning ei sooritanud ühtegi üldkasuliku töö tundi. Karistus pöörati täitmisele, kuid U.S ei ilmunud vabatahtlikult karistust kandma ja ta kuulutati tagaotsitavaks. Sellest järeldas maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta U.S-ile piisavalt mõju. Süüdimõistetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Maakohtu arvates oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seaduskuulekat elu. Maakohus leidis, et eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ning ühiskonna õiglustunne saaks oluliselt riivatud. Maakohus lisas, et ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Alkoholi tarvitamine ja rahalised nõuded (~800 eurot) omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Karistusaja lõpuni on veel üle 8 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu U.S, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Süüdimõistetu leiab, et on vanglas viibinud piisavalt kaua, et oma tegude üle järele mõelda ning ta kahetseb nende toimepanemist. Kuna ta viibib vanglas esimest korda, on see talle mõjunud šokina ning ta on kõigeks valmis, et sealt vabaneda ja mitte kunagi enam sinna sattuda. Süüdimõistetu märgib, et ei ilmunud õigeaegselt karistust kandma, kuna kartis vanglasse sattuda. Kui talle katseaeg määrati, oli ta veel noor ja rumal ega mõistnud, et võib vanglasse sattuda. Vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral saaks U.S minna kooli ja lõpetada X-nda klassi, samuti minna tööle ja hakata hüvitama tekitatud kahjusid. Kui teda ei vabastata ennetähtaegselt ja ta asub õppima vanglas, ei jõua ta seda ära lõpetada ja kool jääb pooleli, kuna karistus lõpeb 08.01.
6. Selle tagajärjel pikeneb võlgnevuste tagasimaksmise aeg. Vabanedes lubab U.S täita kõiki temale määratud kohustusi ning käituda õiguskuulekalt. Vangistuses distsiplinaarkaristuste puudumine kinnitab, et ta on oma suhtumist muutnud ning on valmis ühiskonda naasma. Positiivseks tuleb lugeda ka seda, et ta töötab vanglas XXX . Vabanedes on U.S olemas kindel elukoht oma ema juures. Ema ja õde on valmis teda moraalselt toetama, mis aitab tal seaduskuulekat elu alustada. U.S juhib tähelepanu sellele, et nii prokurör kui ka vangla on tema ennetähtaegset vabastamist toetanud. Ka kriminaalhooldaja iseloomustus oli positiivne. U.S märgib, et vabanedes tingimisi ennetähtaegselt oleks ta kriminaalhooldaja järelevalve all, mis omaks talle distsiplineerivat mõju. Ta mõistab, et kohtu usalduse kuritarvitamisel pööratakse karistus uuesti täitmisele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole U.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 2 Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata, ning käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
8. Ringkonnakohus möönab, et U.S käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebuses märgitud asjaolusid – U.S soovib vabanedes jätkata õpinguid, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta töötab vanglas XXXX, vabanedes on tal olemas kindel elukoht ning ema ja õe moraalne toetus. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et U.S vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
9. Lisaks eelmärgitud positiivsetele asjaoludele tuleb kohtul U.S tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse võtta, et teda on kokku kahel korral kriminaalkorras karistatud. Esimesel korral mõisteti talle karistuseks tingimisi vangistus, kuid U.S ei õigustanud kohtu usaldust, pannes katseajal toime uue kuriteo. Uue kohtuotsusega U.S-ile mõistetud liitkaristus asendati üldkasuliku tööga, kuid U.S ei järginud kontrollnõudeid ega sooritanud ühtegi üldkasuliku töö tundi, mistõttu mõistetud vangistus pöörati täitmisele. Seega on U.S-ile antud korduvalt võimalusi kanda mõistetud karistusi vabaduses ning oma käitumisega näidata, et ta on suuteline täitma temale pandud kohustusi ja elama õiguskuulekalt. U.S pole aga saadud võimalusi kasutanud, jätkates kuritegude toimepanemist ning näidates üles ükskõikset suhtumist katseaja nõuetesse. Eeltoodud asjaoludel puudub ringkonnakohtul veendumus, et U.S vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määratav katseaeg mööduks sel korral edukalt.
10. Kuigi ringkonnakohus hindab kõrgelt U.S soovi jätkata XXXX, leiab kohus, et see ei ole aluseks tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et U.S on võimalik õpinguid vanglas alustada ning karistuse kandmiselt vabanedes jätkata. Seega on väär süüdimõistetu väide, et tema vabastamata jätmise korral jääb kool tingimata pooleli. Samas on ringkonnakohtul tulenevalt kinnipeetava iseloomustusest alust arvata, et tema soov õpinguid jätkata on paljasõnaline. Nii nähtub iseloomustusest, et ta ei ole õppimisest eriti huvitatud ning on ka vangistuses eelistanud õppimisele töötamist.
11. Ringkonnakohus leiab, et U.S puhul esineb endiselt oht uute kuritegude toimepanemiseks tulenevalt tema probleemist alkoholi kuritarvitamisega. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on U.S vabaduses pidevalt alkoholi tarvitanud ning ka viimased kuriteod on ta enda sõnul toime pannud alkoholijoobes. Samuti on U.S korduvalt karistatud väärteokorras alkoholiseaduse rikkumise eest. U.S individuaalses täitmiskavas on küll ette nähtud tegevused alkoholi tarvitamisest tulenevate riskide maandamiseks, kuid iseloomustuse kohaselt temaga neid seni läbi viidud ei ole. Seega on uue kuriteo toimepanemise riskid jäänud maandamata.
12. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu 3 hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid U.S tingimisi ennetähtaegselt vabastada. vangistusest
13. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4 Paavo Randma