L.I-le määrati karistus selle eest, et tema 01.05.2012 kella 03.50 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juhtis mootorsõidukit xxxxxxxxx, registreerimismärk xxxxxxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,80mg/l. Mõõtmine toimus Alcotest 7110 EST – ARAF-0032. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,07 mg/l lugeda lõplikuks tulemiks 0,73 mg/l kohta. Sellise tegevusega rikkus
lg 5, 33 lg 11 p 2 nõudeid, mis on kvalifitseeritav
2. L.I esitatud kaebuse kohaselt väärteo toimepanemist ei eita, küll aga kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu. Karistamine on õige ja põhjendatud, kuid vaidlustab karistuse selle ranguse tõttu. Kui oleks kasutanud oma õigust esitada vastulause ja väljendanud oma puhtsüdamlikku kahetsust, oleks määratud karistus olnud oluliselt lühem. L.I taotleb määratud karistuse lühendamist. Lähinädalatel lõpetab kooli metallitöötlemispinkidel töötaja erialal ning tööle asumiseks on vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Elukohas puuduvad töökohad, lähima bussipeatuseni on 5,5 km ning lähimasse töökohta xxxxxxxxxx 50 km. Töö toimuks kahes vahetuses ja seega poleks tööle asumine võimalik. Võimalik ei oleks ka 2
) § 224 lg 2 sätestatab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt on 01.05.2012 L.I tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110, ARAF 0032 mõõtetulemus 0,73 mg/l kohta (väärteotoimik lk 4). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on L.I 01.05.2012 kell 03.50 kõrvaldatud mootorsõiduki xxxxxxxxx, registreerimismärgiga xxxxxxx juhtimiselt kuni kainenemiseni (väärteotoimik lk 5). Tunnistajad P. S. ja T. ütlustest nähtuvalt olid nad 01.05.2012 patrullis, kella 03.50 ajal peatasid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sõiduauto xxxxxxxxx, dokumente kontrollides ja juhiga suheldes oli tunda alkoholi lõhna, sõidukit juhtis L.I (väärteotoimik lk 7-8). Menetlusaluse isiku L.I ütluste kohaselt tarvitas 1 mai öösel alkoholi, kuna olin autoga, siis pidi ka autoga koju minema, kanget alkoholi ei joonud, jõi ainult õlut, jõi koguseliselt alla 10 pudeli. Auto peeti kinni pandi puhuma, pärast toimetati Luhamaa kordonisse, kus tuvastati joove. Karistusega ei ole rahul kuna on vaja raha teenida ja tööl käia. Töökoht on Võru linnas ja autot on tarvis, sest et tööpäev algab hommikul kella 7. On nõus rahalise trahviga. Tänase seisuga on kool lõpetatud ja töötab lepingu alusel. Vanemad on töötud. 5.
p 19 kohaselt on juht isik, kes juhib mootorsõidukit.
lg 1 järgi ei tohi juht olla alkoholijoobes ja sama sätte lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 11 p 2 sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis sõidukit juhtida. Otsuse punktis 4 käsitletud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks, et L.I, olles alkoholijoobes, juhtis 01.05.2012 kella 03.50 ajal mootorsõidukit xxxxxxxxx, registreerimismärgiga xxxxxxx. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,73 mg/l kohta. L.I poolt 01.05.2012 kella 03.50 ajal mootorsõiduki juhtimine on tõendatud nii menetlusaluse isiku enda, tunnistajate, kui ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Kohus leiab, et L.I poolt toimepandud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on L.I karistuseks määranud eriõiguse äravõtmise 7 kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatud kahetsust. Kuna menetlusalune isik on õpilane ning puudub iseseisev sissetulek, siis kohtuväline menetleja ei pidanud võimalikuks määrata väärteo eest rahalist karistust. Kohus, andes hinnangut L.I süü suurusele, lähtub süüteo toimepanemise asjaoludest. L.I olles alkoholijoobes, juhtis mootorsõidukit öisel ajal, so kella 03.50 ajal, oma tegu ta tunnistas ja puhtsüdamlikult kahetses. Tema poolt toimepandud tegu ei põhjustanud raskeid tagajärgi. Menetlusaluse isiku käitumise motiiviks oli autoga koju sõita. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 56 lg 2 tulenevalt arvestab kohus karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades süüdistatava isikut, teda on väärteokorras viimati karistatud 21.07.2010. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada määratud karistuse osas. Kohtuväline menetleja on karistuse liigiks valinud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise, põhjendades seda asjaoluga, et isikul puudub iseseisev sissetulek. Menetluse käigus on L.I majanduslik olukord muutunud, ta on asunud tööle ning seega omab ka iseseisvat sissetulekut. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, mis asjaoludel on menetlusalust isikut karistatud üle sanktsiooni keskmise määra.
lg 2 sanktsioon näeb ette juhtimisõiguse äravõtmise kuni üheks aastaks ning määratud on juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks. Kohus leiab, et määratud karistus ei vasta toimepandud teo raskusele ja L.I isikule.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.