järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Süüdistatav Kaitsja R.F (isikukood xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, keskeriharidusega, emakeel eesti keel, pensionär, varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral) Mall Saar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 306, 311, 312, 313, 315 kohus otsustas: süüdi tunnistada R.F
järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel vangistust R.F-i suhtes täielikult täitmisele mitte pöörata, kui R.F ei pane 2 (kahe)-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Kohustada R.F-i käitumiskontrolli ajal: elama oma alalises elukohas aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba eluvõi töökoha muutmiseks; saada kriminaal-hooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata R.F katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kriminaalhooldusosakonna R.F-i katseaja alguseks lugeda käesoleva kohtuotsuse kuulutamise aeg.
lg 1 alusel lisakaristusena võtta R.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks. Selgitada R.F, et Liiklusseaduse § 127 kohaselt peab isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta R.F-i suhtes muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Ringkonnakohtu 8.novembri 2012.a. määruse alusel KrMS § 142 alusel teostatud R.F-ile kuuluva mootorsõiduki Volkswagen Passat registrimärgiga 498 AXV (VIN kood WVWZZZ3AZSE175423) arestimine ja kustutada liiklusregistris selle sõiduki käsutamise keelumärge. Juhindudes KrMS §-dest 175 lg 1 p 5, 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1,3 välja mõista R.F-ilt riigituludesse kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 3 (kolm) eurot ja 89 senti ning pool süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 240 (kakssada nelikümmend) eurot. Kriminaalmenetluse kulud R.F tasuda ositi 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates, s.o. 20,32 eurot kuus, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 AS Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus 1-12-12013, R.F, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 2
1.aprilli 2012.a. eelistungil anti R.F kohtu alla ja määrati kriminaalasja arutamine samal päeval eelistungi jätkuna (tl 12). Süüdistusakti kohaselt on esitatud süüdistatavale R.F-ile järgmine süüdistus: R.F-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 24.septembril 2012.a. kella 14.15 ajal Võru maakonnas Lasva vallas Pille külas Paidra-Tsolgo-Joosu teel sõiduautot Volkswagen Passat registreerimismärgiga 498 AXV, olles joobeseisundis, so. isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,91 mg/l (+/- 0,09), lõplik tulemus 0,82 mg/l. Seega pani R.F süüdistuse kohaselt toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kohtulikul uurimisel peale prokuröri avakõnet avaldab süüdistatav R.F, et talle on esitatud süüdistus arusaadav ja ta tunnistab end süüdi (tl 61). KrMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et R.F-ile esitatud süüdistus joobeseisundis mootorsõiduki juhtimises, on tõendatud. R.F-i käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning on põhjendatud teda talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistada. Süüdistusaktis toodud asjaolud selle kohta, et 24.09.2012.a. hommikupoolikul tarvitas R.F oma elukohas Võru maakonnas Lasva vallas Pille külas alkoholi, pärast lõunat sõitis ta oma isikliku sõiduautoga Volkswagen Passat registrimärgiga 498 AXV Tsolgo kauplusse, tagasiteel pidas politseipatrull R.F-i kinni ning tuvastas tal indikaatorvahendiga joobe, seejärel toimetati R.F Võru politseijaoskonda, kus tuvastati tõendusliku alkomeetriga R.F-i ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,91 mg/l (+/-0,09), lõplik tulem 0,82 mg/l, on tõendatud riimuvate süüdistatava R.F-i ja tunnistaja Tarmo Tammesoo ütlustega ning kirjalike tõenditega. Süüdistatav R.F annab ütlusi (tl 62-65), et 24.septembril 2012.a. hommikul jõi ta viina paar-kolm toosti, kuna tol hommikul möödus 57 aastat värbamisest nõukogude relvajõududesse, lõuna paiku sõitis abikaasaga ühises omandis oleva autoga Volkswagen Passat kaupluse juurde ja ostis toidukraami ja õlut, tagasiteel politseiauto sõitis tagant ja andis märku peatumiseks. 3
Süüdistatava R.F-i käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. R.F pani alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toime tahtlikult – kaudse tahtlusega (
R.F, olles hommikul tarvitanud kanget alkoholi, pidi teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta pärastlõunal autorooli istudes juhib sõidukit joobeseisundis. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutab endast alati ohtu liikluses osalejate turvalisusele.
lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on Karistusseadustiku järgi ette nähtud karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Karistusregistri teatisest (tl 5-7) ja uurija ettekandest ning Menetluse Infosüsteemi väljavõtetest (tl 35-45) nähtuvalt on R.F-i karistatud seoses alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega aastatel 2007-2010 igal aastal kas väärteo- või kriminaalkorras. Arvestades süüdistatava R.F-i süü ulatust ja teopanust, mis nähtuvad tõendite analüüsist; Madis 4
lg 1 p 3 alusel puhtsüdamlik kahetsus, R.F on 76-aastane, mistõttu kohus peab õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna R.F-i edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks karistada teda vangistusega sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt lühemas ulatuses, s.o. 5 kuu pikkuse vangistusega ja
lg 1 ja 3 alusel vangistust R.F-i suhtes täielikult täitmisele mitte pöörata, kui R.F ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Kohustada R.F-i käitumiskontrolli ajal: elama oma alalises elukohas aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu- või töökoha muutmiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata R.F katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Arvestades R.F-i poolt eelnevalt toimepandud õigusrikkumisi, ta on korduvalt karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, tuleb
lg 1 alusel lisakaristusena võtta R.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks. Tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb jätta R.F-i suhtes muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Käesolevas kriminaalasjas on Tartu Ringkonnakohtu 8.novembri 2012.a. määruse alusel KrMS § 142 alusel teostatud R.F-ile kuuluva mootorsõiduki Volkswagen Passat registrimärgiga 498 AXV (VIN kood WVWZZZ3AZSE175423) arestimine. Prokurör taotleb auto kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist
Kaitsja vaidleb auto konfiskeerimisele vastu, sest auto on süüdistatava ja ta abikaasa ühisvara, samuti on auto hädavajalik, et R.F saaks täita Põlva maakonna ja Vene Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni vahelise koostöölepingu alusel võetud kohustust käia Petseris kaks korda kuus Petseri Gümnaasiumi õppetöökojas tehnoloogiaalase õpetamise töökogemuste vahetamisel.
lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Kohtupraktikas on leitud, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist saab pidada õigustatuks, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi ning leebemad meetmed pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. R.F-i analoogiliste õigusrikkumiste eest varasemalt kolmel korral kriminaalkorras karistamine, mis ei ole mõjutanud R.F-i õiguskuulekalt käituma, annab alust arvata, et süüdistatav võib jätkata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist ja isiku poolt kuritegude toimepanemise ennetamiseks ja mõjutamiseks võib osutuda vajalikuks kuriteo toimepanemisel kasutatud sõiduki konfiskeerimine. 5
lg 1 kohaselt on võimalik konfiskeerida ainult süüteo toimepanijale kuuluvat vara, vaidlusalune sõiduk on R.F-i ja Aino R.F-i ühisomand, ei kuulu nimetatud sõiduk lahutamatu tervikuna
Kohtuotsuse jõustumisel tuleb tühistada Tartu Ringkonnakohtu 8.novembri 2012.a. määruse alusel KrMS § 142 alusel teostatud R.F-ile kuuluva mootorsõiduki Volkswagen Passat registrimärgiga 498 AXV (VIN kood WVWZZZ3AZSE175423) arestimine ja liiklusregistris kustutada nimetatud sõiduki käsutamise keelumärge. Juhindudes KrMS §-dest 175 lg 1 p 5, 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 kuuluvad R.F-ilt menetluskuludena riigituludesse väljamõistmisele kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 3,89 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära s.o. 480 eurot, sest R.F pani toime teise astme kuriteo. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid (R.F on raske puudega pensionär) jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel pool sundrahast riigi kanda ja mõistab R.F-ilt välja pool sundrahast 240 eurot. Kohtunik: 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.