kokkuleppemenetluses R.N sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud - Kohtla-Järve Linnakohtu 09.09.1993 otsusega KrK §139 lg.1, 2, 3 järgi vangistusega 3 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat - Harju Maakohtu 06.06.2000 otsusega KrK §177-3 järgi vangistusega 4 aastat 10 kuud Süüdistatav - Tartu Maakohtu 27.10.2006 otsusega KarS §422 lg.1 järgi vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 3 aastat - Viru Maakohtu 15.08.2007 otsusega KarS §329 järgi rahalise karistusega 479,34 € - Viru Maakohtu 27.01.2011 otsusega KarS §25 lg.1, 2 - §391 lg.1 järgi üldkasuliku tööga 180 tundi Tõkend – elukohast lahkumise keeld Juhindudes KrMS §247, §248 lg.1 p.5, §249, §306, §309, §310, §313, §315, §318 lg,1 ja §319 lg.1, 2, maakohus 1 OTSUSTAS: Süüdi tunnistada R.N
järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
lg.1 alusel määrata et mõistetud vangistus 5 (viis) kuud jäetakse R.N-i suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks kooskõlas
lg.1 p.1 – 5 sätestatud kontrollnõudeid.
lg.3 alusel määrata katseajaks 18 (kaheksateist) kuud.
lg.1 p.1 – 5 alusel on R.N katseajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg.2 p.2 alusel on R.N kohustatud katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume Määrata R.N katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva
lg.1 p.1 alusel kohaldada R.N-ile lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 2 (kaks) kuud. Liiklusseaduse §127 alusel on R.N kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. R.N-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista R.N-ilt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.2 alusel ekspertiisitasu 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot, Kriminaalmenetluse sead ustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 76 (seitsekümmend kuus) eurot 80 senti ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 2 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 45 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb R.N tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034796011 AS SEB Pank või nr.221023778606 Swedbank AS, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on kohtumenetluse poolel võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 17.04.2013. Süüdistus R.N on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta juhtis 04.12.2012 kell 15.49 Narva mnt. 16 Jõhvi linnas Ida-Virumaal asuva Vene Gümnaasiumi hoone juures mootorsõidukit xxx (registrimärk xxx) ja kellel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga tuvastati fentanüüli ja amfetamiini sisaldus uriinis ning millega R.N rikkus Liiklusseaduse §69 lg.1 sätteid. Seega pani R.N toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. KarS §424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Prokuröri abi Kristiina Erte , süüdistatav R.N ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev sõlmisid 14.03.2013 kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Prokurör nõuab kohtus süüdistatavale KarS §424 järgi toimepandud kuriteo eest karistuseks 5 kuud vangistust, mis tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 18 kuud. Katseajal tuleb R.N täita KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja KarS §75 lg.2 p.2 sätestatud lisakohustust. KarS §50 lg.1 p.1 alus el tuleb R.N-ilt ära võtta sõiduki juhtimise õigus tähtajaga 2 kuud. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud. 3 Maakohtu istung Prokuröri abi Kristiina Erte jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus R.N KarS §424 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav R.N jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. R.N-ile on esitatud süüdistus selles, et ta juhtis 04.12.2012 Ida-Virumaal Jõhvi linnas mootorsõidukit joobes. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et narkootilise aine – fentanüüli ja amfetamiini sisaldus süüdistatava uriinis on kindlaks tehtud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga nr.3379T (lk 10). Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.1 ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund sama seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldus on toodud SA Ida-Viru Keskhaigla 04.12.2012 aktis (lk-d 4-6). Maakohus leiab, et R.N tuleb KarS §424 järgi süüdi tunnistada. KarS §424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus - ja leiab, et alternatiivse karistuse – rahalise karistuse mõistmine ei ole käesolevas asjas otstarbekas ja põhjendatud. Süüdistatav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ei tööta, maakohus arvestab lisaks siinkohal ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid ja väljamõistmisele kuuluvaid kriminaalmenetluse kulusid. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – 5 kuud vangistust – ja leiab, et nimetatud karistus vastab toimepandud kuriteo asjaoludele ja raskusele ning süüdistatava isikule. Maakohus leiab, et antud juhul on põhjendatud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine katseajaga 18 kuud koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuse järgmisega. 4 Maakohus peab põhjendatuks ka lisakaristuse kohaldamist tähtajaga 2 kuud. KrMS §180 lg.1 kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Eeltoodu alusel kuuluvad R.N-ilt väljamõistmisele sundraha, ekspertiisitasu, kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud. Süüdistatav R.N kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ning ta on nõus ka määratava karistusega. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 14.03.2013 prokuröri abi Kristiina Erte, süüdistatav R.N-i ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi poolt sõlmitud kokkuleppe. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.