← Eesti

1-12-11377/10

Obsah (7)§ 310§ 61§ 60§ 180§ 181§ 175§ 179

1-12-11377 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2013. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-12-11377 (09250100649) Kohtukoosseis Tõlk Kohtunik Piia

§ 310

lg 2 alusel jätta läbi vaatamata OÜ Nehatu Kuivati tsiviilhagi süüdlaselt õigusvastaselt tekitatud kahju 2356,93 eurot välja mõistmiseks. Kannatanul on

§ 310lg 3 alusel õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

8.Jätta rahuldamata BLRT Refonda OÜ F.M vastu esitatud tsiviilhagi õigusvastaselt tekitatud kahju 1147 eurot 53 senti hüvitamise nõudes, kuna on F.M on kahju hüvitanud. 9.Rahuldada F.M taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks - hüvitada riigieelarve vahenditest F.M-ile tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu 406 (nelisada kuus) eurot 80 senti. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. I episood F.M süüdistatakse selles, et tema tungis täpsustamata viisil grupis kohtueelse menetlusega kindlaks tegemata isikuga ajavahemikul 13.07-28.07.2009 sisse Lääne maakonnas Hanila vallas Nehatu külas asuvasse osaühingule Nehatu Kuivati kuuluvasse kuivatisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 27 elektrimootorit koguväärtusega 9790,24 eurot, elektrikeevitusgeneraatori koos 30 kw elektrimootoriga maksumusega 2323,83 eurot, ja 3 desintegraator veski kahe elektrimootoriga maksumusega 2356,93 eurot. Kuriteoga tekitas F.M kannatanule osaühingule Nehatu Kuivati varalise kahju kogusummas 14982,29 eurot, millest 127,82 eurot moodustavad sõidukulud elektrimootorite tagasi toomiseks ning 383,47 eurot moodustab tagastatud elektrimootorite remondile kulunud raha. Sellise tegevusega pani F.M grupi poolt sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi. Kohus leiab, et kohtuistungil on kannatanu OÜ Nehatu Kuivatid esindaja M.Vikman ütlustega tõendamist leidnud, et ajavahemikul 13-29.07.2009 on OÜ-le Nehatu Kuivatid kuuluvast Nehatu külas asuvast kuivatist varastatud süüdistuses nimetatud esemed ja samuti on M.V ütlustega tõendamist leidnud varastatud esemete maksumus, mis langeb kokku süüdistuses nimetatud maksumusega. Varguse toimepanemise ajavahemik on tuvastatud asjaoluga, et M.V ütles istungil, et viimati käis kuivatis 13.07.2009, mil kõik oli korras ja järgmine kord s.o 29.07.2009, kui kuivatisse läks, avastas varguse. Kohtul tuleb kohtule esitatud tõendite pinnalt leida vastus küsimusele, kas F.M oli isikuks, kes eelkirjeldatud varguse toime pani. Kohtuistungil andis süüdistatav F.M ütlusi, et vargust ei ole toime pannud. Kohtule on esitatud sündmuskoha Lääne maakond Hanila vald Nehatu külas asuva OÜ Nehatu Kuivatid viljakuivati ja selle ümbruse vaatlusprotokoll /tl 35-44/. Sündmuskohta on vaadeldud 28.07.

  1. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on sündmuskohast tehtud 30 fotod. Prokurör esitas kohtule koos vaatlusprotokolliga sündmuskoha vaatlusel tehtud fotod 1-14, prokurör ei osanud kohtule seletada, miks ülejäänud fotod puuduvad. Kohus leiab, et kuna sündmuskoha kirjeldust ei ole võimalik seostada kirjelduses viidatud fotodega (fotod 15-30), saab sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatut vastavalt tegelikule olukorrale tuvastada kuni fotoni
  2. Sündmuskoha vaatlusprotokollilt on näha, et kuivati tagakülje suure ukse juures on sõiduki jäljed, hoones sees on näha mõni koht, kust elektrimootorid on võetud, hoones sees on näha lohistamisjälgi ja tallamustri fragmente. Seega vaatlusprotokoll viitab küll faktile, et kuivatist on ära viidud vara, kuid vaatlusprotokoll ei anna vastust küsimusele, kes varguse toime pani, sest sündmuskohal olnud sõiduki ja jalatsijälgi ei ole seostatud konkreetse sõiduki ega konkreetsete jalatsitega ega nende võimalike omanikega. Prokurör leidis, et F.M süü on tõendamist leidnud kahe tõendi kogumis – esiteks fakt, et F.M viis varastatud elektrimootorid 29.07.2009 Vakaru Refondasse metalli kokkuostus – seega olid varastatud asjad tema valduses ning teiseks - jälitusprotokolliga, millest nähtub, et 2425.07.2009 asus F.M mobiiltelefon Pivarootsi masti piirkonnas, kuhu jääb ka Nehatu küla. F.M on kohtuistungil selgitanud, kuidas esemed, millised ta viis metalli kokkuostu, tema valdusesse sattusid. F.M ütles, et 28.07.2009 sõitis autoga Lagedi teel, see on Tartu mnt ja Narva mnt vahel. Vaatas, et üks meesterahvas hääletas. Pidas auto kinni. Nägi, et sellel autol on kummid tühjad, astus ligi ja see mees pakkus väikest tööd, et aita, et viime mootorid ära. Ütles, et nii väike auto, et laguneb laiali. Mees pakkus raha ja nõustus, et ligidale sõita. Ajas auto kõrvale ja nad laadisid peale. Selle tee ääres olnud auto numbrit ei tea. Kaks meest oli, nad ütlesid, et kogu aeg sõidavad mööda Eestit ringi ja lõikavad vanu veskeid ja lautu. Ja siis viivad kokkuostu. Ei olnud konkreetset juttu, et kustkohast ja mis. Siis viis metalli Refondasse, just nemad soovisid Refondasse, seal on veel lähedal vastuvõtupunkte, aga nad tahtsid just Refondasse. Refondas tõstsid maha ja siis hakati pabereid vormistama. Prokurör leidis, et V.Nikitn ütlused äratavad kahtlust, kuna ta ei oska nimetada ei nende isikute nimesid, telefoninumbreid ega autonumbrit, kelle metalli ta väidetavalt kokkuostu viis. Kohus leiab, et F.M ütlusi ei muuda iseenesest ebausaldusväärseks fakt, et ta ei tea nende isikutega seotud andmeid, kelle metalli ta väidetavalt üle andis. V.Niktin on selgitanud, et aitas juhuslikke inimesi, kes olid tee ääres hätta sattunud, teab, et üks neist oli Mati -nimeline, muud öelda ei oska. Vastupidiseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kui süüdistava ei tea nende isikute kontaktandmeid, siis see mitteteadmine ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseks. 4 Ebausaldusväärseks saab lugeda süüdistatava ütlusi juhul, kui ta teab, aga keeldub avaldamast tema kaitseversiooni aluseks olevaid asjaolusid. Tegelikult ju prokurör ei leidnud, et V.Nikitn ütlused oleks ebausaldusväärsed, vaid ainult leidis, et F.M mitteteadmine äratab kahtlust – kohus leiab, et see on emotsionaalne hinnang F.M ütlustele ja ei anna alust F.M ütlusi kõrvale jätta. Tunnistaja A.S on andnud ütlusi 2009 a suvekuudel F.M-iga kohtumisest – sõitis hommikul 910 ajal, see oli nädala algus, ämma juurde, tegi seal remonti. Teel sinna sõitis Sankt- Peterbugi mnt-lt Lagedi poole, siis vastassuunas nägi kahte veoautot. Üks oli kollakas–oranz - suurem veoauto ja selle järel seisis Viktori auto järelkäruga. Seisid seal. Suurest autost, millel oli kraana, sealt midagi laaditi Viktori autole, nii tundus. Andi s signaali ja sõitis edasi, ta lehvitas ja kõik. Kahte inimest märkas seal veel kindlasti, rohkem ei märganud. Prokurör leidis, et A.S ütlused ei anna olulist tõenduslikku infot, kuna ta ei näinud, mis asju laaditi, ega tea, millal see täpselt oli. Kohus leiab, et kuigi A.S ütlused üksinda ei pruugigi anda tõendamiseseme kohta olulist infot, tuleb järgida

§ 61lg 1 ja 2 sätestatud tõendite hindamise korda ja tõendeid hinnata kogumis.

Kohus leiab, et seda aega, mil A.S nägi, et F.M autole tõsteti asju teiselt autolt, täpsustas ta sellega, et selgitas, et neli päeva võib-olla enne seda teel kohtumist, käis F.M-i juures õli vahetamas, tal on garaaž ja seal on kanal, see oli nädalalõpp. Mingi pidu käis seal Viktori juures. Inimesed olid, aga kedagi ei tundnud, kes olid. Oli seal umbes 2 tundi, umbes kella poole 10. Võis sinna kella 7 ajal minna. Kohtus kinnitasid nii süüdistatav F.M kui tunnistaja V.L, et 24.07.2009 toimus F.M juures pidu. Tunnistaja L kinnitas, et sel õhtul käis sealt läbi ka A.S, kes tegutses oma autoga. Kohus, vaadelnud 2009.aasta kalendrit (kohus loeb 2009.aasta kalendri

§ 60

lg 3 alusel üldtuntud asjaoluks, sest seda vaadates saab mistahes isik sealt kuupäevade ja nädalapäevade kohta ühesugust ja muutmatut teavet) tunnistaja A.S poolt antud ütluste valguses , leiab, et nende tõendite võrdlemine kinnitab, et A.S käis F.M pool oma autot remontimas 24.07.2009 (mis oli reede) ja oma sõnade kohaselt kohtas ta F.M teel umbes neli päeva hiljem, see oli nädala alguses – 28.07.2009 on kolmapäevane päev. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et V.Nikitn autole oleks 28.07.2009 vahetule eelnevatel või järgnevate päevadel Lagedi teel teiselt autolt kaupa laaditud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et asjaolu, et varastatud elektrimootorid olid V.Nikitn valduses, ei tõenda, et tema pani nende mootorite varguse toime. F.M on kohtus andnud ütlusi, kuidas need mootorid tema valdusesse sattusid, milliseid ütlusi kinnitavad ka tunnistaja A.S ütlused. Prokurör leidis, et varguse toimepanemist tõendab asjaolu, et vastavalt jälitusprotokollile /tl 69/, oli V.Niktin telefoninumber * on viibinud 24.07.2009 kella 23.14 ja 25.07.2009 kella 00.39 ajal Lääne maakonnas Hanila vallas Pivarootsi masti piirkonnas, kuhu alal jääb ka Nehatu küla. F.M selgitas kohtuistungil, et

  1. ja
  2. juuli 2009 tegi sauna L koos. Siis natuke hiljem helistas üks tuttav ja siis nad tulid kolmekesi külla. Lõuna paiku hakkasid sauna kütma, kolm tundi on vaja kütta. Tegid šašlõkki ja istusid õhtuni, kell 12-1-ni, need kaks naisterahvast ja tuttav mees jäid tema juurde ööbima ja L* läks koju. Igal aastal tähistab 24.07, sest 2008 a 24 juulil käisid L* kalal paadiga ja käisid sellega kummuli. Soe oli küll, kaldast eemal läks paat kummuli ja pidid välja ujuma.
  3. 07 ööbis oma kodus. 25.07 oli ka kodus, külalised oli. L*parandasid pead, tuttava pidid ära sõitma. 25 – ndal kuskil pool päeva olid seal. Tunnistaja V.L* kinnitas, et just 24.07.2009 oli F.M-i juures, tähistasid oma teist sünnipäeva. Täpselt aasta enne seda, 24.07.2008 püüdsid kala paadiga ja pidid ära uppuma. Ja seetõttu ongi see kuupäev nii hästi meeles. Sel õhtul ei läinud F.M kuhugi. Tema silme all teda kogu aeg ei olnud, aga sellist asja, et ta kuhugi sõidaks, seda ei olnud. Viktori juurde võis minna päeval kell 3 või
  4. Seal olid veel Viktori tuttavad. Käisid saunas, jõid, tegid šašlõkki, puhkasid. Pidu võis kesta keskööni.
  5. Ülejäänud rahvas jäi sinna, tema ööbima ei jäänud, sest maja on seal kõrval. F.M 5 helistas hommikul, et tule pead parandama, kusagil kella üheksa ajal läks. Viktor oli kodus. Päeval peale lõunat läks vist ära. Ka tunnistaja A.S* on kinnitanud, et käis sel päeval F.M juures, kinnitas, et seal oli pidu. Seega kinnitasid nii süüdistatav kui V.L*, miks neil on nii täpselt meeles 24.07.2009 – seoses sellega, et eelmisel aastal sel kuupäeval oli neil juhtunud paadiõnnetus ja seega tähistasid oma teist sünnipäeva. Süüdistatav kinnitas, et sel ööl oli kodus, tema juures ööbis vee inimesi. V.L* kinnitas, et oli F.M-i juures 24.07 päeval kella kolmest kuni kuskil keskööni, seal ajal F.M kodust ära ei käinud. Prokurör leiab, et tunnistaja L* ütlustes annab aluse kahelda asjaolu, et ta on süüdistatava sõber. Kohus leiab, et ainuüksi fakt, et tunnistaja on süüdistatava sõber, ei anna alust kahelda tunnistaja ütlustes. V.L* ei ole kohtuistungil varjanud, et tunneb V.Nikinit 15 aastat, et nad suhtlevad ja vahetevahel pidutsevad koos. Tunnistaja ütlusi saab ebausaldusväärseks lugeda vaid siis, kui nad on vastuolus teiste kogutud tõenditega. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis annaks alust tunnistada tunnistaja L* ütlused ebausaldusväärseks. Prokurör on ka leidnud, et L* võib eksida sündmuste pika ajalise vahe tõttu. Kohus leiab, et tunnistaja on selgitanud, miks ta 24.07.2009 F.M juures käimist nii hästi mäl etab – nad tähistasid oma teist sünnipäeva. Täpselt sama on kinnitanud ka süüdistatav. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtki tõendit, mis selle esitatud fakti ümber lükkaks. Kohus leiab, et eelnimetatud olulise sündmuse tõttu saigi nii tunnistajal kui süüdistataval meeles olla, mida nad tegid 24.07.
  6. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et süüdistatava ja V.L* ütlustega on tõendamist leidnud, et F.M 24-25.07.2009 oli oma kodus ja seega ei saanud asuda Pivarootsi masti piirkonnas. Samas, jälitusprotokollis on info, mis näitab, et F.M telefon viibis 24-25.07.2009 piirkonnas, kuhu jääb ka sündmuskoht. F.M põhjendas seda kohtuistungil sellega, et tema *kasutas tema telefoni Saaremaal komandeeringus käies, aga tema ei teadnud seda. 2009.aasta juulikuus elasid koos, üksteise käikudest ei teadnud, enam- vähem olid lahus. * sai rääkida kuu aega hiljem. Kuu aega peale 28.juulit. * ei tahtnud rääkidagi, et ta kasutas telefoni. Peale seda ei suhtle üksteisega. * ütles, et ta ei lähe kuhugi ütlusi andma, oli vihane. Ütles uurijatele, et kutsuge välja. Tl 78-79 on 04.03.2010 F.M kahtlustatavana ülekuulamise protokoll, kus ta on öelnud: „Mina ei ole oma telefoni ka kellelegi kasutada andnud ja ka kaarti kasutada anda. Minul oli sel ajal s.o 24.07.2009 sama telefon, mis praegu, selle IMEI on *.“ Tl 80-82 olevt F.M 28.09.2012 kahtlustatavana ülekuulamise protokoll ei sisalda ütlusi telefoni kasutamise või selle võimaliku kuriteosündmuse läheduses viibimise põhjuste kohta. Kohtuistungil ütles F.M, et ei rääkinud algul uurijale * telefoni andmist, sest ei teadnud seda, sai hiljem teada, hakkasid lahku minema. Kui uurija käis Tallinnas, siis oli temaga jutt sellest. On * poolt telefoni kasutamisest kohtueelses uurimises rääkinud, aga ei tea, mis seal kirjas on. Mitu korda kuulati üle. Viimasel ülekuulamisel septembris 2012 rääkis, küsis, et kas tunnistajad on üle kuulatud, uurija ütles, et on nii kiire, et kohtus saab need üle kuulata, et tal on vaja asi lõpetada. Omakäeliselt ütlusi ei saanud anda, kirjutas eraldi paberi peale tunnistajate nimed ja tahtis neid uurijale anda, aga neid ei võetud vastu. Naine on öelnud talle, et ei tule kusagile ütlusi andma, on vihane. Prokurör heitis V.Nikitn`ile ette, et ta ei kutsunud * kohtuistungile tunnistajana, et tõendada alibi tõepärasust. F.M põhjendas seda sellega, et nad on tülis. Samas on V.Nikitn avaldanud, kes tema alibit teaks kinnitada, kuid ka prokurör ei ole ise midagi ette võtnud, et võimalikku tõendi allikat kohtuistungile tunnistajana kutsuda. Prokurör heitis V.Nikitn`ile ette ka seda, et alles kohtuistungil rääkis, et telefoni kasutas 24-25.07 tema *, et mitmekordsetel ülekuulamistel ei ole seda eeluurimisel avaldanud. Kohtus avaldatud tõendite pinnalt on F.M eeluurimisel rääkinud ühel korral telefon kasutamisest. 04.03.2010 ülekuulamisel on ta öelnud, et tema pole telefoni kellelegi kasutada andnud. Kohus leiab, et asjaolu, et F.M 28.09.2012 ülekuulamise protokollis ei ole midagi 6 telefoni kasutamisest kirjas, ei näita, et tema ütlused on ebausaldusväärsed. F.M ütles, et tema sellest 28.09.2012 uurijale rääkis. F.M on väitnud, et uurija keeldus 28.09.2012 ülekuulamisel tema käest tunnistajate nimekirja üldse vastu võtmast ja ütles, et tunnistajaid saab üle kuulata ka kohtus, mis lõpuks ka V. L* puhul juhtus. Ülekuulamise protokollist nähtub, et F.M on avaldanud, et teab inimesi, kes sündmuste asjaolusid teavad, kuid protokollist ei nähtu, et oleks küsitud, kes need inimesed on. Samas kaitsja on vastavalt eelistungile avaldatule taotlenud prokuratuuris tunnistajate ülekuulamist, asjaolude kohta, mida F.M on juba eeluurimise käigus avaldanud. Kohus leiab, et selline asjade käik näitab, et V.L* võis tõepoolest juba 28.09.2012 ülekuulamisel rääkida võimalikest tunnistajatest ja ka oma naisega seotud asjaoludest, kuid neid ei ole kajastatud. Sellise arvamuse kujunemisele annab aluse ka F.M poolt avaldatu, et uurija väitis, et asjaga on kiire – tõepoolest selleks ajaks oli kurteo toimepanemisest möödunud juba üle kolme aasta ja süüdistustest ega kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole selle kriminaalasja uurimisel teostatud mahukaid ega keerukaid uurimistoiminguid, mis põhjendaks nii pikka menetlemisaega. Samas ei välista ka prokurör süüdistuskõnes seda asjaolu, et süüdistatav võiski 24.07.2009 oma kodus viibida, leides, et see asjaolu ei välista, et vargus võidi toime panna teistel kuupäevadel 13 28.07.
  7. Sisuliselt on ju prokurör seeläbi jõudnud tõdemusele, et jälitusprotokoll ei ole tõendiks, mis tõendaks, et just F.M oli isik, keda saab läbi jälitusprotokoll seostada sündmuskoha läheduses viibimisega. Kohtule ei ole aga esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et F.M oleks toime pannud varguse süüdistuses näidatud teistel kuupäevadel kui 24-25.07.
  8. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et ei ükski kohtule esitatud tõend iseseisvalt ega tõendite kogumis ei kinnita süüdistatava poolt talle süüdistuses süüks arvatud teo toimepanemist. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtus ei ole tõendamist leidnud, et F.M on toime pannud talle süüdistuses süüks arvatava kuriteo. Seega tuleb süüdistatav süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi õigeks mõista. II episood F.M süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt ajavahemikul 14.
  9. – 28.07.2009 a Lääne maakonnas Hanila vallas Nehatu külas asuvast OÜ Nehatu Kuivati kuivatis toime pannud metalli varguse, toimetas sealt varastatud 27 elektrimootorit koguväärtusega 9790,24 eurot ja elektrikeevitusgeneraatori koos 30 kw elektrimootoriga maksumusega 2323,83 eurot 28.07.2009 Tallinnasse Paneeli 4D asuvasse OÜ Vakaru Refonda vanametalli kokkuostu ning müüs need nimetatud ettevõttele, mille eest maksti talle 17 955 krooni (1147,53 eurot). F.M kinnitas oma allkirjaga asjade üleandmise-vastuvõtmise aktil nr 1290728001 28.07.2009, et need kuuluvad talle omandiõiguse alusel, millega lõi OÜ Vakaru Refonda metalli kokkuostupunkti töötajale K* K* tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Kuna varastatud asjad võeti politsei poolt 31.07.2009 OÜ Vakaru Refonda valdusest ära ja tagastati OÜ Nehatu Kuivatile, tekitati kelmusega BLRT Refonda OÜ-le (endise ärinimega OÜ Vakaru Refonda) varaline kahju 1147,53 eurot. Sellise tegevusega pani F.M varem varguse toime pannud isikuna toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o kelmuse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. KarS § 209 lg 2 p 1 sätestab kuriteona varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse või omastamise. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav F.M end kelmuse toimepanemises süüdi ja andis järgmisi ütlusi. 28.07.2009 sõitis autoga Lagedi teel, see on Tartu mnt ja Narva mnt vahel. Vaatas, et 7 üks meesterahvas hääletas. Pidas auto kinni. Nägi, et sellel autol on kummid tühjad, astus ligi ja see mees pakkus väikest tööd, et aita, et viime mootorid ära. Ütles, et nii väike auto, et laguneb laiali. Ta pakkus raha ja nõustus, et ligidale sõita. Ajas auto kõrvale ja nad laadisid peale. Selle tee ääres olnud auto numbrit ei tea. Kaks meest oli, nad ütlesid, et kogu aeg sõidavad mööda Eestit ringi ja lõikavad vanu veskeid ja lautu. Ja siis viivad kokkuostu. Ei olnud konkreetset juttu, et kustkohast ja mis. Siis viis ära Refondasse, just nemad soovisid Refondasse, seal on veel lähedal vastuvõtupunkte, aga nad tahtsid just Refondasse. Tal oli ükskõik, viis Refondasse. Refondas tõstsid maha ja siis hakati pabereid vormistama. Siis üks Mati nimeline (perekonnanime ja telefoni ei tea), kes kaasa tuli, see ütles, et dokumendid jäid autosse tee peale, et ole hea, kirjuta alla. Ei mõelnud midagi ja kirjutas alla. Ja siis nagu oleks mootorid tema omad. Ei mõelnud, et nii võib juhtuda. Raha maksti kohe tema arvele, kirjutas alla, andis oma arve numbri. 5 minutiga oli raha peal. Raha võtsid välja Peterburgi mnt bensuka juures, seal on see Hotell Susi, kuskil 300 – 400 meetrit Refondast. Arvele laekus 17 000 Eesti krooni, ise sai ära viimise eest 200 krooni. Andis raha Matile, ta jäi automaadi juurde, tal pidi keegi järgi tulema sõiduautoga ja ise läks ära. Tl 68 on Vakaru Refonda BLRT Grupp (tl 70-71 olev Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk näitab, et BLRT Refonda OÜ endine ärinimi oli Vakaru Refonda) blanketil üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1290728001, mis on koostatud 28.07.2009, mille kohaselt F.M (ära näidatud isikukood, arveldusarve, kontakttelefon, elukoht, veoki number) on 28.07.2002 kell 10.16-10.36 üle andnud 2,660 tonni metalli, mille maksumus oli 17 955 krooni. Aktil on kiri, et müüja kinnitab oma allkirjaga, et esitatud andmed on õiged ja kaup kuulub talle omandiõiguse alusel. All on ostja ja müüja allkirjad. Tunnistaja K* K* andis kohtuistungi ütlusi, et töötas 29.07.2009 Refondas metalli vastuvõtjana. F.M tõi sel päeval kokkuostu elektrimootoreid, arvuliselt umbes 24 või midagi selline number. Koguselt oli mingi kaks tonni. Rahaliselt umbes 16 000 krooni. Need elektrimootorid tõi Volkswagen kaubikuga, lahtine, millel oli järelkäru. F.M oli kaks töömeest kaasas, kes loopisid mootoreid maha. Omavahel nad rääkisid vene keeles. Tal olid alati töömehed kaasas. Vormistas üleandmise akti, mille allkirjastas. Andmed aktis on õiged. Ostumüügilepingu allkirjastas F.M. F.M tõi alati musta metalli, seekord värvilist metalli ja siis tegi nagu nalja, et kus sa vargil käisid ja F.M ütles, et viljakuivati läks lammutamisele. Järgmine hommik kui tööle tuli, siis oli e- mail, et vargus oli. Politsei käis vaatamas, omanik viis asjad platsilt ära. Peale seda tahtsid oma raha kätte saada, siis F.M hakkas ajama, et tal ei ole enam raha ja ei saa Tallinnasse tulla. Siis ütles F.M, et need on ju varastatud, et too vähemalt meie rahagi tagasi, siis ei olnud aega ja raha ega midagi. Metalli eest sularahas ei luba seadus maksta, kõik läheb arvele, enamalt jaolt kohe, kui mingi tõrge on, siis ühe päeva pärast. Tema ise ei teosta ülekandeid. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud F.M poolt kelmuse toimepanemine. F.M kirjutas üleandmise-vastuvõtmise aktile alla ja oma allkirjaga kinnitas, et esitatud andmed on õiged ja kaup kuulub talle omandiõiguse alusel. Kohtuistungil selgitas F.M, et tegelikult andis üle metalli, mis talle ei kuulunud. Seega lõi F.M metalli vastuvõtjale, OÜ Vakaru Refondas metallivastuvõtjana töötavale K K teadvalt ebaõige ettekujutuse nagu üleantava metall kuuluks talle. Nii K.Kirsipuu kui F.M ise on kinnitanud, et F.M on ka ennem toonud vanametalli. Seega ei olnud vanametalli kokkuostu viimine V.Nikit`ile esmakordne, ta oli seal kehtivate reeglite ja protseduuridega tuttav. Kuna vanametalli üle andes peab üleandja kinnitama, et metall kuulub omandiõiguse alusel talle, siis just selle kinnituse tagajärg on see, et raha kantakse metalli omaniku arveldusarvele. OÜ Vakaru Refonda kandis Valeri F.M, kes oli oma allkirjaga kinnitanud, et on metalli omanik, arveldusarvele vanametalli eest 17 955 krooni (s.o 1147,53 eurot). Tunnistaja K.K ja kannatanu OÜ Nehatu Kuivati esindaja M.V ütluste kohaselt politsei vaatles 31.07.2009 OÜ Vakaru Refonda laoplatsil neid elektrimootoreid ja andis mootorid üle OÜ Nehatu 8 Kuivati esindajale M.V. Mootorite vaatlust kinnitab asitõendite vaatlusprotokoll /tl 50-66/ ja tl 67 on M.V allkiri selle kohta, et ta on kätte saanud temale kuuluvad 28 mootorit ja keevitusagregaadi. Kuna F.M poolt kokkuostu toodud metall anti üle selle tegelikult omanikule, siis OÜ-l Vakaru Refonda tekkis varaline kahju summas, mille nad olid kandnud F.M-ile s.o 1147,53 eurot. F.M on kinnitanud, et koheselt peale metalli Refondasse viimist laekus tema arveldusarvele aktis ette nähtud tasu metalli eest s.o 17 955 krooni. F.M kinnitas, et j uba 5 minuti möödumisel läksid võtsid koos Mati-nimelise isikuga selle raha tema arveldusarvelt välja ja tema ise sai sellest tasuks transpordi eest 200 krooni, ülejäänud raha sai Mati. Asjaolu, et 27 elektrimootorit koguväärtusega 9790,24 eurot ja elektrikeevitusgeneraator koos 30 kw elektrimootoriga maksumusega 2323,83 eurot, mis F.M 28.07.2009 müüs OÜ-le Vakaru Refonda, on ajavahemikul 14.07.– 28.07.2009 a Lääne maakonnas Hanila vallas Nehatu külas asuvast OÜ Nehatu Kuivati kuivatist varastatud, on tõendamist leidnud kannatanu OÜ Nehatu Kuivatid esindaja M.Vikman ütlustega. M.Vikman andis kohtus ütlusi, et vargus kuivatist on toime pandud 13-29.07, see on periood mil kuivatis ei käinud, varguse avastas 29.07.
  10. Varastatud asjade maksumus on tõendatud M.Vikman kohtueelses menetluses antud ütlustega /tl 32-34/, mille kohaselt elektrikeevitusgeneraator koos 30kW elektrimootoriga maksis 2323,83 eurot ja 27 elektrimootorit 9790,24 eurot. See, et F.M-ile maksti eelnimetatud metalli müügi eest Vakaru Refonda OPÜ-le 17 955 krooni (11147,53 eurot), on tõendamist leidnud üleandmis-vastuvõtmise aktiga /tl 68/. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendamist leidnud, et kannatanu OÜ Vakaru Refonda tegi rahaülekande F.M-ile just seetõttu, et F.M oli loonud kannatanu töötajas pettusega ettekujutuse, et üleantud metall kuulub talle. Raha laekus F.M arvele, seega kannatanu Vakaru Refonda OÜ vara vähenes ja F.M vara suurenes vastavalt. Asjaolu, et V.Niktin andis raha üle Mati-nimelisele isikule, ei oma käesoleva kuriteo puhul tähtsust, sest Riigikohus on otsuses nr 3-11-70-98 selgelt öelnud, et „süüdlane ei peagi vara vahetult endale võtma, see võib minna ka kolmandate isikute vara hulka.“ Eelpool leidis kohus, et tõendamist ei ole leidnud, et F.M on isikuks, kes on toime pannud 14.07-28.07.2009 OÜ Nehatu Kuivatist metalli varguse ja kohus mõistis V.Niktin`i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi õigeks. Seetõttu tuleb käesoleva süüdistuse tehiolude kirjeldusest välja jätta, et F.M on isikuks, kes „olles eelnevalt ajavahemikul 14.
  11. -28.07.2009 Lääne maakonnas Hanila vallas Nehatu külas asuvast OÜ Nehatu Kuivati kuivatis toime pannud metalli varguse“. Kuna tõendamist ei ole leidnud, et F.M oli 28.07.2009 isikuks, kes on varem varguse toime pannud, siis süüdistusest tuleb välja jätta Kars § 215 lg 2 punkt 1 ja F.M poolt toime pandud tegu vastab KarS § 209 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisule. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et süüdistus on kohtus tõendamist leidnud järgmises mahus: F.M süüdistatakse selles, et tema, toimetas ajavahemikul 14.
  12. – 28.07.2009 a Lääne maakonnas Hanila vallas Nehatu külas asuvast OÜ Nehatu Kuivati kuivatist varastatud 27 elektrimootorit koguväärtusega 9790,24 eurot ja elektrikeevitusgeneraatori koos 30 kw elektrimootoriga maksumusega 2323,83 eurot 28.07.2009 Tallinnasse Paneeli 4D asuvasse OÜ Vakaru Refonda vanametalli kokkuostu ning müüs need nimetatud ettevõttele, mille eest maksti talle 17 955 krooni (1147,53 eurot). F.M kinnitas oma allkirjaga asjade üleandmise-vastuvõtmise aktil nr 1290728001 28.07.2009, et need kuuluvad talle omandiõiguse alusel, millega lõi OÜ Vakaru Refonda metalli kokkuostupunkti töötajale K K tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Kuna varastatud asjad võeti politsei poolt 31.07.2009 OÜ Vakaru Refonda valdusest ära ja tagastati OÜ Nehatu Kuivatile, tekitati kelmusega BLRT Refonda OÜ-le (endise ärinimega OÜ Vakaru Refonda) varaline kahju 1147,53 eurot. Sellise tegevusega pani F.M toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o kelmuse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 209 lg 1 järgi. 9 Kohus leiab, et F.M pani talle süüks arvatava teo toime otsese tahtlusega. Kuigi V.Niktin ei olnud metalli omanik, kinnitas ta oma allkirjaga, et metall kuulub talle, seega esitas ta teadvalt valeandmeid ja just sellise tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise tõttu tegi kannatanu varakäsutuse ja raha kanti üle F.M arveldusarvele. Kohus leiab, et F.M oli isikuks, kes on ka enne korduvalt viinud metalli kokkuostupunkti, ta on protseduuridega tuttav. Samuti on ta oma ütlustes selgelt väljendanud, et saab aru ja teab, et raha kantakse üle vaid selle isiku arvele, kelle oma metall on, kes oma kontaktandmed ja ka arvenumbri annab. Teo õigusvastasus. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
  13. peatükis
  14. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks F.M süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et F.M on toime pannud KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja ta tuleb süüdi mõista. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. KarS § 209 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest. Karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Kohus leiab, et F.M süü ei ole suur, kuigi tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on ka süü tunnistamine ja kahetsus. Esineb ka KarS § 57 lg 1 p 2 sätestatud karistust kergendav asjaolu - kahju vabatahtlik hüvitamine, F.M esitas kohtuistungil maksekorralduse, et on BLRT Refonda OÜ -le kuriteoga tekitatud kahju hüvitanud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 9-10 on karistusregistri teatis, mille kohaselt F.M ei kriminaalkorras karistatud. Karistusregistris on kirjas karistused väärtegude toimepanemise eest, kuid need karistused on Liiklusseaduse ja Kalapüügiseaduse rikkumiste eest, s.t teiseliigiliste süütegude toimepanemise eest. Käesolevaks ajaks on kuriteo toimepanemisest möödunud kolm aastat ja 9 kuud, F.M ei ole sel ajal uusi kuritegusid toime pannud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et uute kuritegude toimepanemise oht F.M puhul ei ole suur.. Kohus leiab, et kõik eelpoolloetletud asjaolud annaks aluse karistada V.Nikit`it rahalise karistusega. V.Nikitn andis kohtuistungi ütlusi, et kui ta kohtus süüdi mõistetakse, siis kaotab ta töökoha, sest töötab turvamehena ja samast asjaolust lähtudes palus ajatada ka menetluskulude tasumise. Kohus leiab, et asjaolu, et F.M süüdimõistmise korral kaotab töö turvamehena, näitab, et tal ei ole võimekust karistusena kanda rahalist karistust. Kohus leiab, et eelnimetatud olukord võib saada takistuseks isiku resotsialiseerumisel ja võib isegi anda tõuke uute kuritegude toimepanemiseks , sest ka käesoleva kuriteo puhul saab kuritegeliku käitumise tõukeks lugeda raha teenimise võimalust. Seetõttu leiab kohus, et F.M tuleb karistada vangistusega, kuid alammäära lähedases määras. Samas leiab kohus, et arvestades eelkirjeldatud teo tehiolusid, kuriteo toimepanemisest möödunud aega, kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist ja F.M isikut, on F.M võimalik vabastada vangistuse kandmiselt tingimuslikult, määrates ta katsejaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustades täitma kontrollnõudeid. Kohus leiab, et minimaalne seaduses sätestatud katseaeg on piisav, et tagada F.M resotsialiseerumine. 10 TÕKEND F.M suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 12-13/. Tõkend tuleb tühistada pale kohtuotsuse jõustumist. KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI Koos süüdistusaktiga on kohtusse saabunud OÜ Nehatu Kuivati tsiviilhagi, milles taotletakse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, mis on tekkinud 14-27.07.2009 Lääne maakonnas Hanila vallas Nehatu külas asuvasse OÜ Nehatu Kuivatile kuuluvast kuivatist asjade vargusega tekitatud kahju 2356,93 euro hüvitamist süüdlaste poolt /tl 5-6/.

§ 310

lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Kuna kohus mõistab F.M-i 14-27.07.2009 OÜ Nehatu Kuivatist varguse toimepanemises õigeks, tuleb OÜ Nehatu Kuivati tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Vastavalt

§ 310lg 3 on kannatanutel õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

Koos süüdistusaktiga on kohtusse saabunud BLRT Refonda OÜ tsiviilhagi, milles taotletakse õigusvastaselt tekitatud kahju 1147,53 euro hüvitamist, mis on tekkinud F.M poolt 28.07.2009 kelmuse toimepanemisega /tl 7-8/. Kohtuistungil esitas F.M maksekorralduse /tl 31/, mille selgituses oli kirjas – kahju hüvitamine krim. asjas 1-12-11377 ja selle kohaselt on 25.02.2013 BLRT Refonda OÜ-le tasutud 1147,53 eurot. Kanatanu BLRT Refonda OÜ esindaja P.R kinnitas kohtuistungil, et see raha on laekunud. Seega on BLRT Refonda OÜ tsiviilhagis esitatud nõue rahuldatud, mistõttu tuleb BLRT Refonda OÜ poolt käesolevas kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi jätta rahuldamata. ASITÕENDID Asitõendina on vaadeldud elektrigeneraatorit ja 28 erineva suuruse ja võimsusega metallist korpusega elektrimootorit ja /tl 50-66/. Vaadeldud esemed on tagastatud kannatanu esindajale M.V /tl 67/. MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 180

lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ja

§ 181lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:

§ 175

lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt

§ 179

lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 1,5x320= 480 eurot, mis tuleb F.M-ilt välja mõista.

§ 175

lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu ja käesolevas kriminaalasjas on see 0,45 senti /tl 75/. Kaitsja taotles kohtuistungil, et kohus võimaldaks F.M tasuda menetluskulud ühe aasta jooksul osade kaupa, kui F.M süüdi mõistetakse, siis ta kaotab oma töökoha turvafirmas ja seega ka sissetuleku ja korraga ei ole võimalik kulusid tasuda. Kohus leiab, et menetluskulude ajatamise taotlus kuulub rahuldamisel

§ 180

lg 3 alusel, sest juhul kui F.M kaotab töö, võib tekkida olukord, kus majanduslikult menetluskulude korraga tasumise kohustus seaks ta raskesse majanduslikku olukorda, mis takistaks omakorda resotsialiseerumist.

§ 175

lg 1 p 1 alusel on kriminaalmenetluse kulu valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsja esitas kohtuistungi tõendid selle kohta, et F.M on valitud kaitsjale M.Kutser`ile tasunud käesolevas kriminaalasjas esindamise eest 1000 eurot. Kuna kaitsja taotles F.M õigeksmõistmist süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, siis palus kaitsja osa kaitsjatasust jätta riigi kanda. F.M süüdistati käesolevas kriminaalasjas 2 kuriteo toimepanemises, millest ühes kuriteoepisoodis mõistis kohus F.M-i õigeks.

§ 181lg sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

11 Tl 99 on kaitsja poolt esitatud F.M poolt kriminaalasjas nr 1-12-11377 kantud kaitsjatasude nimekiri – esindamine kriminaalasjas – hind kokkuleppel 1000 eurot. Nimekirjas ei ole välja toodud ei kaitsja töötunni hinda ega kaitsele kulutatud töötundide arvu. Kohus leiab, et need andmed on vajalikud olukorras, kus kaitsja taotles, et riik hüvitaks valitud kaitsjale makstud tasu, mis on seotud F.M õigeksmõistmisega, sest kohus saab hüvitada vaid valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kuna kaitsja ei ole kohtule esitanud andmeid, milline oli ajakulu seoses kaitse teostamisega episoodis, milles kohus F.M õigeks mõistis ja milliseid toiminguid kaitsja sellega seoses teostas, lähtub kohus kohtule teadaolevatest andmetest. Kohtule on esitatud kaitseakt. Kohtule esitatud tõendite pinnalt hindab kohus, et kriminaalasi ei ole mahukas, samuti ei ole kriminaalasi õiguslikult keerukas. Kohus leiab, et kohtuistungi ettevalmistamiseks on põhjendatud ajakulu 3 tundi. Kaitsja osales Haapsalu kohtumajas 06.02.2013 kohtu eelistungil 15 minutit, kohtuistung 03.04.2013 kestis 2 tundi, kohtuvaidlused kestsid 08.04.2013 ½ tund, kohtulahendi kuulutamine kestab eeldatavalt 15 minutit, seega kohtuistungid kokku 3 tundi. Kohtuistungitega seoses on kaitsja pidanud sõitma Rakverest Haapsalusse 4-l korral, Haapsalu-Rakvere vahemaa on 199 km. Kohus arvestab, et kõikidest eelnimetatud ajakuludest kummagi episoodi kaitsetööks on kulunud aega võrdselt. Kuna kohtule ei ole esitatud kaitsja tunni töötasu hinda, saab kohus lähtuda riigi õigusabi korras õigusabi osutamise eest määratud tasudest ja kuludest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et F.M-ile kuulub valitud kaitsjale makstud tasust seoses õigeksmõistmisega hüvitamisele ettevalmistamise tasu 1 ½ tunni eest s.o 3x18=54 eurot,, kohtuistungite tasu 1 ½ tunni eest s.o 3x18=54 eurot. Sõidule kulutatud ajatasu 199 km eest on 30 eurot, seega tuleb tasuda neljal korral sõitmise eest ajatasust pool s.o 60 eurot. Sõidukuluna arvestab kohus samuti pool läbisõidetud kilomeetritest s.o 796 km eest, s.o 0,3x796=238,80 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb riigieelarve vahenditest V.Nikitn`ile hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu 54+54+60+238,80=406,80 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.