järgi kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras Süüdistatav RESOLUTSIOON Nimi: G.N Isikukood või sünniaeg: xxx Kodakondsus xxx Haridus xxxxxx Emakeel xxxxxx Perekonnaseis xxxxxx xx Elu-või asukoht xxxxxxxxxxx Töökoht või õppeasutus xxxxxxx Karistatus: kriminaalkorras karistamata Tõkend ei kohaldatud Juhindudes KrMS § 256-4 lg 4; § 256-5 lg 1 p 1 ja lg 2; 180 lg 1 , kohus otsustas: 1.Süüdi tunnistada G.N
1/3 3 (kolm) 1-11-5152
lg 1, 3 alusel jätta karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata kui G.N ei pane 18 (kaheksateist) kuulise käitumiskontrolliga katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-de 1-5 alusel kontrollnõudeid.
lg 1 p 1 kohaselt on katseajal tema kohtu poolt määratud elukohaks kohtuotsuse ankeetandmetes märgitud elukoht. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neli) kuuks. Lisakaristuse aja algust lugeda G.N alates kohtuotsuse jõustumisel.
Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end süüdi täies mahus. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: süüdi tunnistada G.N
järgi ja mõsta talle karistuseks 3 kolm kuud vangistust, milline jätta
lg 1, 3 ja
alustel täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 ( neli) kuuks. Lisakaristuse aja algust lugeda G.N alates kohtuotsuse jõustumisel. MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistataval hüvitada riigile menetluskulud 208.52 eurot sundraha, s.o. vähendatult KrMS § 256-5 lg 2 alusel ja 57.53 eurot tasu riigi õigusabi eest. Asitõendeid, tsiviilhagi, tõkendit ei ole. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 15.98 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3.20 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 19.18 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.06.2010.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 15,98 eurot / 250 krooni iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Indrek Nummert Kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.