4-11-601 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2011.a Pärnu Väärteoasja number 4-11-601 [2670,11,000566] Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekr

§ 74661 lg 1 järgi 1 lg 2, § 743 ; LKindl

S § Kohtuistungil osalenud isikud: menetlusalune isik S.F (ik xxx, eluk XXXXX XXXXX) kohtuvälise menetleja ametnik Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja Keity Liivakivi RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 741lg 2, § 74 3 ; LKindl

S § 661 lg 1; Karistusseadustiku § 47, § 56, § 63 lg 1, § 66 lg 2,3 ning Väärteomenetluse seadustiku § 83 p 2, § 107-113 kohus otsustas 1 Süüdi tunnistada S.F väärteoasjas nr 4-11-601 [2670,11,000566]

§ 74lg 2, 3 1 § 74 ; LKindl

S § 66 lg 1 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 mõista karistuseks rahatrahv 120 (ükssada kakskümmend) trahviühikut, so 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. Määrata KarS § 66 alusel rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada S.F tasuma rahatrahv summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot osade kaupa 12 kalendrikuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, so igakuiselt 40 (nelikümmend) eurot iga kuu

1. kuupäevaks Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank 10220034796011; Swedbank 221023778606; Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 või №rdea Pank
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064858, (IBAN – EE 89 1010 2200 3479 6011)) ning selgitus: „S.F, 4-11-601“. Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Kohtuotsus suunatakse kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks, kui menetlusalune isik ei ole eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Kohtuotsus saata teadmiseks menetlusalusele isikule, kohtuvälisele menetlejale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele. 4-11-601 Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 31.03.2011.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 31.03.2011.a Kirjaliku apellatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 13.04.2011.a. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsiooni võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK 18.01.2011.a on koostatud Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullpolitseinik Martin Tarkpea poolt väärteoprotokoll nr AB1199748 selle kohta, et 18.01.2011.a kella 10:14 ajal Pärnu linnas Suur-Jõe tn 52 ees S.F juhtis mootorsõidukit (Mitsubishi Galant, r/n XXX XXX) omamata vastava sõiduki juhtimise õigust, olles 02.01.2011.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud seoses juhtimisõiguse puudumisega; samuti juhtis mootorsõidukit, mis oli omandatud 23.12.2010.a ning nõuetekohaselt ümberregistreerimata (omandmaisest rohkem möödas kui 5 tööpäeva) ning sõidukil puudus kehtiv kohustuslik liikluskindlustuse poliis. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 20 lg 1, § 220; Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskirja § 4 lg 4; Liiklusseaduse (edaspidi

) § 9 lg 5, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav

§ 741lg 2, § 74 3; Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindl

S) § 661 lg 1 järgi. 14.02.2011.a edastas Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskond, juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 71 lg 1, § 83 p 2 ja § 84, S.F-i väärteoasja nr 2670,11,000566

§ 741lg 2, § 74 3; LKindl

S § 661 lg 1 järgi arutamiseks Pärnu Maakohtule. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi määramine menetlusalusele isikule ei kannaks oma eesmärki, kuivõrd menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud erinevate väärtegude eest alates 2003.a 12-l korral. Mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta on isikut eelnevalt karistatud 2-l korral. Eelnimetatud asjaolu näitab, et rahatrahvid ei ole mõjutanud isikut väärtegude toimepanemisest loobuma. Seega leiab menetleja, et menetlusaluse isiku suhtes ei ole otstarbekas rahatrahvi määramine ning taotleb S.F-ile kõnealuses väärteoasjas 15 ööpäeva aresti kohaldamist. 31.03.2011.a kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja K. Liivakivi jäi esitatud taotluse juurde ning palus kohaldada menetlusaluse isiku suhtes kõnealuses väärteoasjas aresti 15 ööpäeva. Menetleja leiab, et eelnevalt määratud karistused ei ole menetlusalusele isikule mõju avaldanud. Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas end väärteo toimepanemises süüdi, kuid palus mõista karistuseks siiski rahatrahv, kuivõrd omab töökohta. Sissetulekute suuruseks on 350 eurot. Mootorsõiduki lubab menetlusalune isik ümber kirjutada oma elukaaslase nimele. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid: S.F-i kohtuistungil antud ütlused, 2

§ 741

lg 2 alusel Väärteoprotokollis toodud süüdistuse kohaselt S.F juhtis 18.01.2011.a mootorsõidukit omamata vastava sõiduki juhtimisõigust, olles juhtimiselt 02.01.2011.a samuti kõrvaldatud seoses juhtimisõiguse puudumisega.

§-s 741 on sätestatud mootorsõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt.

1. lõike kohaselt mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.
2. lõike kohaselt sama teo eest isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. S.F tunnistas end kõigis esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi, samuti on ta avaldanud ka kahetsust kõikide esitatud süüdistuste kohta juba väärteoprotokolli ütlusi andes. Maanteeameti vastuse kohaselt, puudus S.F süüdistuses toodud ajal juhtimisõigus. Muuhulgas seetõttu ta ka kohapeal kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt.

§ 20

lg-s 1 on sätestatud, et mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. S.F puudus igasugune kategooria mootorsõiduki juhtimiseks, seeläbi on juhtimisõiguseta sõitmine kui

§-s 741 sätestatud objektiivne tunnus täidetud ja tõendatud. 1 Samuti andis S.F ütlusi, et ta on ka kõrvaldatud varem juhtimiselt, mis on

§ 74lg 2 objektiivse koosseisu tunnuseks.

Süüdistuse kohaselt toimus juhtimiselt kõrvaldamine 02.01.2011.a. Antud asjaolu riimub ja on seeläbi tõendatud täielikult ka S.F-i karistusregistri väljavõttega, mille kohaselt karistati teda muuhulgas

§ 741lg 2 järgi, mis oli tema poolt sooritatud 02.01.2011.a.

Järelikult on täidetud kõik objektiivse koosseisu tunnused ka

§ 741lg 2 järgi.

Subjektiivselt pani S.F toime selle rikkumise kavatsetult, kuna juhtimisele asudes seadis ta eesmärgiks antud väärteo toimepanemise, kuna tal puudus juhtimisõigus. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud S.F puuduvad. Eeltoodu alusel tunnistab 1 kohus S.F-i esitatud süüdistuses

§ 74lg 2 järgi süüdi.

2. Süüdistus

§ 743

alusel Väärteoprotokollis toodud süüdistuse kohaselt S.F juhtis 18.01.2011.a mootorsõidukit, mis oli omandatud 23.12.2010 ja nõuetekohaselt ümberregistreerimata (omandamisest rohkem möödas kui 5 tööpäeva).

§-s 74 3 on sätestatud registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise koosseis. Selle kohaselt kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. LE § 220 kohaselt mootorsõiduk ja haagis peavad olema registreeritud, neil peavad olema ettenähtud kohas puhtad, kaitsekatteta ja nõutavalt kauguselt selgesti loetavad 3

§ 743

järgi on objektiivne koosseis täidetud, kui isik juhib sõidukit, mis on ümberregistreerimata. Tähtsust omab asjas see fakt, et arvestades T.Ki teadet Maanteeametile, müügilepingut ja S.F-i ütlusi, ei ole kahtlust, et sõiduki omanikuks ei ole enam T.K, järelikult juhtis S.F sõidukit, mis on ümberregistreerimata. Arvestades müügilepingu kuupäeva ja T.Ki teadet Maanteeametile, mis mõlemad on dateeritud 23.12.2010.a, tuleb asuda seisukohale, et 18.01.2011.a, kui S.F juhtis antud sõidukit, ei olnud see viie tööpäeva jooksul ka veel ümberregistreeritud. Seega antud sõidukiga ei tohtinud keegi sõita. Järelikult juhtis S.F sõidukit, mis ei olnud nõuetekohaselt ümberregistreeritud ja ühtlasi sellega täitis ta kõik

§ 743

objektiivse koosseisu tunnused, sealhulgas rikkudes LE § 220 ja mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskirja § 4 lg 4 nõudeid. Kohus leiab, et antud objektiivse koosseisu realiseeris S.F kavatsetusega, kuivõrd ta seadis eesmärgiks sõiduki juhtimise, pidades vähemalt võimalikuks, et sellega võib kaasneda ka muid rikkumisi, kuivõrd tal puudub ka juhtimisõigus. Uuritud tõendeid kogumis arvestades, sealhulgas sõiduki dokumentide järgi, ei saanud S.F tekkida mingit sellist arusaama või kahtlustki, et antud sõiduk on nõuete kohaselt ümberregistreeritud. S.F on seeläbi toimepannud õigusvastase teo

§ 74välistavad asjaolud puuduvad.

3 alusel, sest ka õigusvastasust Samuti kohus leiab, et ka süüd välistavad asjaolud puuduvad. Sõiduki registreerimise kohapealt andis S.F kohtuistungil ütlusi, et ta ei teadnud, mida teha ja ARK-is öeldi, et ei saa registreerida tlk 19. Samas nähtub ka karistusregistri väljavõttest, et S.F-i ei ole ka varem sellise koosseisu eest karistatud. Oluline on aga see, et S.F on süüvõimeline isik. Seetõttu kohus leiab, et sellise seaduse sätte tundmine on S.F-ile seega igati välditav. Sealjuures on üldteada, et iga süüvõimeline isik peab teadma seda, et kui puudub juhtimisõigus, siis õiguskord leiab, et isikul puuduvad ka piisavad teadmised, mis tahes mootorsõiduki juhtimiseks. Ja juhul, kui isik vaatamata eeltoodule ikkagi juhib mootorsõidukit, pidamata ka nõu seeläbi oma enese südametunnistusega, siis peab ta ka võimalikuks pidama, et ta võib rikkuda mis tahes liiklusõigusnormi, sh

§ 743. Kohus ei leia seetõttu, et allpool tuleks kõne alla võtta ka karistuse kergendamine Kar

S § 39 lg 2 alusel. Eeltoodu alusel tunnistab kohus S.F-i esitatud süüdistuses

§ 743süüdi. 3. Süüdistus LKindl

S § 661 lg 1 alusel Väärteoprotokollis toodud süüdistuse kohaselt S.F juhtis 18.01.2011.a mootorsõidukit, millel puudus kehtiv kohustuslik liikluskindlustuspoliis. 4

§ 9

lg 5 kohaselt juht peab enne sõidu alustamist veenduma sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuse lepingu olemasolus ja selle alusel väljastatud poliisi kehtivuses. S.F tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi. Samuti tõendab esitatud süüdistust väljavõtted antud sõiduki kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli kohta. Nimelt, nende kohaselt puudus antud sõidukil kehtiv kindlustuspoliis 18.01.2011.a seisuga ja viimane kindlustus kehtis muidu kuni 26.12.2010.a. Seeläbi on tuvastav, et S.F täitis oma tegevusega süüdistuse järgi kõik LKindlS § 661 lg 1 objektiivse koosseisu tunnused. Kohus leiab, et antud objektiivse koosseisu realiseeris S.F kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks sõiduki eeskätt juhtimise igal juhul ja olles samas ka igati teadlik, et sõidukit ei tohi juhtida kui puudub liikluskindlustus, kuna teda ka seetõttu oli varem kinnipeetud karistusregistri järgi. Seega sõidukit juhtima asudes, seadis ta eesmärgiks antud koosseisu realiseerimise. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud S.F puuduvad. Eeltoodu alusel tunnistab 1 kohus S.F-i esitatud süüdistuses LKindlS § 66 lg 1 süüdi. 4. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. S.F-ile ette heidetud väärteod moodustavad ideaalkogumi KarS § 63 lg 1 alusel, seetõttu tuleb talle karistus mõista ühe koosseisu järgi, mille karistusraamid on kõige rangemad, s.o

§ 741lg 2 – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna seda, et menetlusalune isik on end süüdi tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud ning rikkumistest aru saanud. S.F-i on varem korduvalt süütegude eest karistatud. Oluline on see, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on ta täitnud ära kõik varasemad rahalised karistused täielikult, v.a ei ole ta jõudnud veel tasuda trahvi 25.01.2011.a otsuse järgi. Eeltoodu räägib siiski selle kasuks, et isikule on võimalik rahatrahvi kohaldada, kuivõrd selle täitmine isiku poolt on kokkuvõttes realistlik. Kohus on seisukohal, et S.F-i käesolevaga mõistetav karistus peab olema raskem kui viimane 25.01.2011 mõistetud karistus, kuivõrd ka tollal tunnistati ta juba süüdi ka LKindlS § 661 lg 1 ja

§ 741

lg 2 alusel ja seeläbi kergem karistus ei täidaks karistuse eesmärke ega oleks kooskõlas S.F-i süü suurusega. Samuti on S.F käesolevaga sooritanud kolm väärtegu. Oluline on ka see, et varem ei ole teda karistatud aresti ega vangistusega. S.F töötab AS-s J.P XXXX ja ta kohtuistungil avaldas, et seoses tööga tekkis talle aresti kohaldamisel halvad tagajärjed ja ta ei saa enam tööd. Kohus arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, sealhulgas S.F-i ütlusi, et seoses esitatud arestitaotlusega on S.F on oma rikkumiste tõsidusest nüüd aru saanud ja soovib end igati muuta, et mitte toime panna edaspidi süütegusid ning töökohta säilitada. Seetõttu eripreventiivses mõttes piisab rahalise karistusega tema mõjutamisest ja tema isoleerimine ühiskonnast aresti kandmiseks ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades. Eeltoodu alusel leiab kohus S.F-i tuleb karistada 120 trahviühiku ulatuses, s.o 480 eurot. 5