Obsah (7)

§ 274§ 136§ 65§ 69§ 16§ 56§ 218

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg, koht 7. jaanuaril 2011. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-4060 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sek

§ 274

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Silva Rood Süüdistatav V.A elukoht: Tartu XXXXXXX XX-X; isikukood: XXX; Kaitsja varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati Tartu Maakohtu 22.10.2007. a otsusega

§ 136

lg 1 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega tingimisi 2 aasta 3 kuu pikkuse katseajaga, kandmata karistus 7 kuud 28 päeva tõkend: elukohast lahkumise keeld vandeadvokaat Toomas Alp RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § -dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.A

§ 274

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liita mõistetud 3 kuu pikkusele vangistusele Tartu Maakohtu 22.10.2007. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 28 päeva vangistust ja mõista V.A-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 (kümme) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada V.A-le mõistetud 10 kuu 28 päeva pikkune vangistus 656 (kuussada viiskümmend kuus) tunni üldkasuliku tööga. 1 V.A üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata

§ 69lg 3 alusel 1 (üks) aasta.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on V.A kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend – DVD-R plaat kaupluse turvakaamera salvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista V.A-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 5 (viis) eurot ja postikulud 1 (üks) euro 27 senti, kokku 423 (nelisada kakskümmend kolm) eurot 30 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtlikuks täitmiseks on aega üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
6. jaanuaril
7. a alates kella 14.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 2 I Süüdistuse sisu V.A süüdistatakse selles, et tema 27.09.
8. a kella 18.36 paiku Tartus Ilmatsalu 11 asuvas Maxima Eesti OÜ kaupluses lõi rusikaga vastu lõuga ning rusika ja jalgadega vasakule poole kehapiirkonda ametikohustuste täitmisel olevat Maxima Eesti OÜ sisevalvetöötajat V.S. , millega tekitas kannatanule füüsilist valu ning vasaku rindkerepoole põrutuse ja parema käe kolmanda sõrme põrutuse. Sellega V.A pani toime

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas Kannatanu V.S. ütluste kohaselt oli ta 27.09.

1. a tööl Maxima kaupluses Tartus Ilmatsalu 11, kui süüdistatav koos sõbraga poodi tuli. Ta hakkas turvakaamerast teda jälgima, sest ta on varem poest varastanud. Ta nägi, et V.A võttis riiulist deodorandi. Siis läks ta kassa juurde vaatama, kas V.A maksab selle eest, ei maksnud. Pärast seda läks ta V.A juurde ja palus teda turvaruumi. V.A hakkas kohe agressiivselt rääkima, et miks. Tema võttis V.A taskust deodorandi, et näidata talle ja siis püüdis V.A põgeneda. V.S. võttis käega tema jope varrukast ja sel momendil tuli ka P appi. Nad läksid kahe välisukse vahele, kus inimesed pakivad oma kaupa ja seal püüdis V.A ära joosta, hakkas rusikaga ja jalgadega hoope jagama, ta lõi rusikaga vastu lõuga ja jalaga kehasse. Nad hoidsid teda kahekesi kinni, aga ta rebis end kõvasti lahti ja kui nägi, et nii lihtsalt ei saa joosta, siis hakkas rusikaga ja jalgadega lööma. Ta hoidis V.A varrukast kinni, kuid ta põgenes ära. Umbes minuti pärast tõi üks 10-aastane poiss turvaruumi telefoni №kia a ütles, et see oli nurga juures, telefon kukkus mehel, kes ära jooksis. Maxima kaupluses töötab ta sisevalvetöötajana, sel päeval oli ta seljas vorm - lühikeste käistega tumesinine pluus embleemidega kahel pool varrukatel ja embleem, kus on kirjas Maxima, töötaja nimi ja sisevalvetöötaja. V.S. on fotode järgi ära tundnud teda löönud isikuna V.A (tl 6-8). Kannatanu ütluste kohaselt olid tal löömise tagajärjel sinikad ja lõualuu valutas. Sõrm oli paistes ning valutas, sõrme väänas ta välja, kui hoidis V.A kinni. TÜ Kliinikumi patsiendi traumakaardilt nähtub, et 28.09.
2. a kell 14.15 on V.S. käinud erakorralise meditsiini osakonnas ja tal on diagnoositud vasakul rindkerel 2 x 1 cm suurune nahaalune verevalum ning parema III sõrme liigese turse (tl 10). Samas kaupluses transporttöölisena tööl olnud V.P. andis tunnistajana järgmisi ütlusi: tema juurde tuli valvur V ja palus seista ukse juures, kuna keegi oli midagi poest varastanud, et ta ei saaks ära joosta. Valvur läks selle mehe juurde, palus minna turvaruumi, kuid mees rabeles end lahti. Tema seisis ukse juures ja haaras mehel varrukast kinni, valvur tuli võttis teiselt poolt kinni. Mees rabeles ja lõi valvurit ühe korra näkku. Tema ei suutnud meest kinni hoida ja mees tõmbas valvuri endaga koos välja. Väljas jätkas mees rabelemist ja tõmbas end lahti ning jooksis minema. Tunnistaja M.P. oli samuti 27.09.
3. a tööl Maxima kaupluses, asendades peakassapidajat. Ta seisis kassa juures ja nägi kuidas noormees tuli kassast mööda. Turvamees V.S läks talle juurde, pakkus minna turvaruumi, püüdis teda sinna suunata, noormees keeldus ja hakkas suruma 3 väljapääsu poole. Välisukse juures sai turvamees ta kätte, mehel hakkasid käed käima. Seal oli ka transporditööline P., siis läksid nad välja ja edasist ta ei näinud. Kui turvamees tagasi tuli, oli tal käes deodorant. Tunnistaja löömist ei näinud. V.P. ja M.P. tundsid nende poolt kirjeldatud noormehena ära V.A esitamise protokollid tl 22-24, 27-29). (äratundmiseks Süüdistatav V.A tunnistas, et ta oli sellel päeval koos sõbraga Maxima kaupluses, oli alkoholi tarvitanud. Nad tegid ostud ära ja hakkasid kassast välja minema, siis tuli turvatöötaja tema taskute kallale, siis tuli teine mees, kes hoidis teda käest. Teda ärritas selline käitumine, ta tahtis end lahti tõmmata. Töötajad sikutasid ja tema rabeles, surus end välisukse poole. Tahtlikult ta kedagi ei löönud. Ta tõmbas end jõuga lahti ja läks kiire kõnniga minema. Ta ei vaadanud tagasi, kas keegi välja tuli, järgi keegi ei tulnud. V.A süüdistatakse

§ 274

lg 1 avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemises seoses tema ametikohustuste täitmisega. Seega tuleb kohtul süüteo objektiivse koosseisu tuvastamiseks välja selgitada,

1. kas V.S. oli kaupluse turvatöötajana avalikku korda kaitsev muu isik,
2. kas V.A on kasutanud tema suhtes vägivalda,
3. kas vägivalla kasutamine on seotud konkreetse ametikohustusest tuleneva teoga. Süüdistatava V.A ütlused selle kohta, et ta ei löönud kannatanut, on ümber lükatud kannatanu enda ja tunnistaja V.P. ütlustega. Mõlemad on andnud ühesuguseid ütlusi selle kohta, et V.A lõi V.S. ühe korra rusikaga näkku. Lisaks on kannatanu ütlustega tõendatud, et V.A lõi teda veel vastu külge. Selliseid kannatanu ütlusi kinnitab patsiendi traumakaart 28.09.
4. a on V.S. fikseeritud erakorralise meditsiini osakonnas vasakul rindkerel nahaalune verevalum. Seega on täidetud üks

§ 274objektiivse koosseisu elementidest – vägivalla kasutamine.

Kannatanu ütluste kohaselt sai ta sõrmevigastuse V.A kinni hoides, mis tähendab, et seda vigastust ei ole tekitanud tahtliku teoga süüdistatav ning see tuleb jätta tema süüdistusest välja. V.S. on määramata ajaks sõlmitud töölepingu (tl 11-14) kohaselt alates 01.08.2008. a tööle võetud Maxima Eesti OÜ-sse sisevalvetöötaja ametikohale(lepingu p 4.1). Tööülesandeid annab ning nende täitmist kontrollib vahetult siseturvateenistuse juht. Töötaja põhilisteks tööülesanneteks on turvalisuse tagamine kaupluses. Töötaja tööülesannete ja pädevuse üksikasjalik kirjeldus on määratletud töötaja ametijuhendis või teistes ettevõtte dokumentides (lepingu punktid 4.3, 4.4 ja 4.5). Seega on V.S. eraõigusliku juriidilise isiku turvatöötaja.

§-ga 274 kaitstavaks õigushüveks on tulenevalt selle paiknemisest karistusseadustikus avaliku võimu teostamise tõhusus ning avalik kord. Avalikku korda kaitsev muu isik on avaliku võimu kandja, kes olemata võimuesindaja, täidab talle tema ametikohustustest tulenevat kohustust avaliku korra kaitsmisel. 4 Kohtupraktika on avalikuks kohaks lugenud sellist kohta, kuhu on ligipääs kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-07 ). Sündmus toimus Maxima kaupluses, s.o kohas mis on avaliku koha mõistest tulenevalt käsitatav kohana, kus kehtib avalik kord. Turvaseaduse § 4-st tulenevalt on turvateenus ka vallas- või kinnisvara valve ja kaitse, korra tagamine üritusel või valveobjektil. Maxima sisevalvetöötaja ametikohustused on fikseeritud dokumendi „Sisevalvetöötaja ametikohustused“ (tl 15-19) viiendas jaos. Teiste kohustuste hulgas peab sisevalvetöötaja vahetuse ajal jälgima perioodiliselt kaupluse turvaruumis või juhataja kabinetis videovalveseadmete abil olukorda müügilettide vahel; teostama kontroll-ringkäike müügisaalis ja jälgima enim levinud kaubagruppe, mida püütakse varastada; tagama kassapidajate julgeoleku ning seal hoitavale sularahale ja ennetama ründeid kassadele (punktid 10, 11, 13). Varguse ennetamisel peab ta vajutama paanikanuppu, et kutsuda appi teenust osutav turvaettevõte varguses kahtlustatava isiku kinnipidamiseks ja turvakontrolli teostamiseks, ootama ära turvaettevõtte patrullekipaaži saabumise ja osutama kahtlustatavale isikule, juhul, kui varguses kahtlustatav isik on jõuab enne abi saabumist ületada kassaliini ja on jätnud tahtlikult kauba eest tasumata, siis fikseerima õiguserikkumise juhtumi ja edastama informatsiooni kontorisse (punktid 26, 27, 28). Seega on Maxima sisevalvetöötaja esmaseks ametikohustuseks tagada vallasvara valve ja kaitse, töötajate julgeolek. Selleks on ta kohustatud tegema teatud toiminguid ning fikseerima õiguserikkumise. Turvaseaduse § 14 sätestab turvaettevõtja põhiülesanded ning nende hulgas on ka näiteks kohustus hoida ära valveobjekti ohustav õigusrikkumine või tõkestada seda. Käeoleval juhul on valveobjekti ohustavaks õiguserikkumiseks ennekõike vara vastu suunatud süütegude toimepanemine. Turvaseaduse § 32 loetleb turvatöötaja õigused, mille hulgas on ka õigus valvataval objektil kinni pidada süüteos kahtlustatav isik. Kinnipeetud isik tuleb viivitamata politseile üle anda. Eeltoodust järeldab kohus, et turvatöötaja pädevusse ei kuulu ainult valveobjekti oleva vara ja töötajate puutumatuse tagamine, vaid õigusrikkumise toimepanemisel ka avaliku korra kaitse. Sellisel juhul on turvatöötaja tegevuse aluseks turvaseadusest tulenev pädevus. Eeltoodu alusel leiab kohus, et V.S. Maxima Eesti OÜ sisevalvetöötajana on avalikku korda kaitsev muu isik

§ 274

tähenduses, kes täitis talle tema ametikohustustest tulenevat kohustust avaliku korra kaitsmisel. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud kriminaalasjas uuritud tõenditega, et V.A kasutas V.S. suhtes vägivalda ainult seetõttu, et viimane asus tõkestama õigusvastast rünnet varale. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et ta nägi turvakaamerast, kuidas V.A pani deodorandi taskusse. See on jälgitav ka asitõendiks tunnistatud turvakaamera videosalvestiselt, mida kohus vahetult uuris kohtuistungil ja mis on ka asitõendina vaadeldud (tl 30-35). Samuti on salvestiselt näha, kuidas V.A püüab jõuga teda kinni pidada püüdvast V.S. mööduda. Edasine tegevus jääb turvakaamera vaateväljast välja. Pärast ebaõnnestunud katset V.A toimetada turvaruumi, tuli V.S. kauplusse tagasi ning tunnistaja P. nägi tema käes deodorandipudelit, mis kinnitab samuti eelneva õiguserikkumise olemasolu. Seega on V.A täitnud kõik

§-s 274 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu tunnused. 5 Selgitamaks välja, kas V.A on toime pannud

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tuleb tuvastada tahtlus kõigi koosseisu asjaolude osas. Subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik tegutses vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et V.A pani kuriteo toime otsese tahtlusega. V.A tunnistab, et sai aru, et üks teda kinnipidavatest isikutest oli turvatöötaja, kes kandis vormiriideid. Teda paluti tulla turvaruumi, mida peale kannatanu ütluste tõendavad veel tunnistaja P. ütlused. V.A ei allunud turvatöötaja korraldusele ja hakkas jõuga end kauplusest välja suruma, mis näitab tema teadlikkust sellest, et teda kahtlustatakse õiguserikkumises. Selleks, et pääseda põgenema, lõi V.A teda takistada püüdvat kannatanut. Löömine on tahtlik tegevus. Eeltooduga loeb kohus

§ 274lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivse koosseisu V.A poolt täidetuks.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. III Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 274

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus peab otsuses põhistama vangistuse mõistmist, kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi. Käesoleval juhul on kohtul tulenevalt

§ 274

lg 1 sanktsioonist võimalik V.A karistada kas rahalise karistuse või vangistusega. V.A on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati Tartu Maakohtu 22.10.2007. a otsusega

§ 136

lg 1 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega tingimisi 2 aasta 3 kuu pikkuse katseajaga, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 1 aasta 10 kuud 2 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 7 kuud 28 päeva tingimisi 2 aasta 3 kuu pikkuse katseajaga (tl 68-71, 76-79). Pärast eelvangistusest vabanemist 22.10.2007. a on V.A karistatud kahel korral 2008. a

§ 218järgi rahatrahviga.

V.A karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kuna V.A on varem korduvalt vägivaldsete kuritegude toimepanemises süüdi mõistetud isikuna kasutanud taas vägivalda ja seda ajal, mil ta oli allutatud käitumiskontrollile, ei ole võimalik teda mõjutada hoiduma uute kuritegude toimepanemisest kergema, s.o rahalise karistusega, mida on

§ 274järgi samuti, võimalik mõista.

6 V.A süü suurust arvestades ei pea vangistus olema pikaajaline. Kannatanul oli V.A löömise tagajärjel vaid väike verevalum kehal, löök näkku oli nii kerge, et mingeid nähtavaid tagajärgi ei tekitanud. Seega ei olnud rünne kannatanule intensiivne. V.A on tunnistanud, et ta käitus selles olukorras valesti. Kohtu eesmärk karistuse mõistmisel on mõjutada süüdimõistetud isikut selliselt, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et V.A on käesoleva kuriteo toime pannud katseajal, ei ole otstarbekas talle mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine, vaid seda on võimalik asendada üldkasuliku tööga, mille tegemisega ta on nõustunud. V.A selgituse kohaselt on tema elu esimest korda tõusujoonel, ta töötab, tal on pere, ta ei tarvita enam alkoholi. V.A eelmine kriminaalhooldus lõppes 21.01.2010. a. Sellest nähtub, et hooldusalune on saavutanud kontrolli oma alkoholsõltuvuse üle, on hoidunud suhtlemast endiste kaaslastega, ta on teavitanud ise kriminaalhooldusametnikku vahejuhtumist turvatöötajaga. Seega on tema käitumises ja hoiakutes toimunud positiivsed muutused. Business Building OÜ, kus V.A töötab alates 10.08.2010 ehitajana, iseloomustab teda töötajana, kes saab oma töökohustuste täitmisega hästi hakkama. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et üldkasuliku töö tegemine ja koos sellega käitumiskontrollile allutamine annab V.A suhtes paremaid tulemusi, samas kui reaalse vangistuse kandmisele saatmine võib muuta positiivsed muutused olematuks. Sellisel kujul mõistetav karistus on kohtu hinnangul süüdistatavatele piisavalt mõjus ja tuntav. IV Tsiviilhagi ja menetluskulud V.S. on tekitatud füüsilist kahju, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 5 eurot (78,20 krooni), postikulud 1,27 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 19.18 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik 7