Obsah (5)

§ 199§ 65§ 74§ 266§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2011 Kriminaalasja number 1-11-2120 Kohtukoosseis Sten Lind, Malle Preimer, Paavo Randma Apelleeritud kohtuotsus Harju

§ 199

lg 2 p 4, 8; § 266 lg 2 p1 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja süüdistatav Süüdistatav O.A Ik xxx, XXXXXXXXXXXX, emakeel vene keel, haridus X XXXXXX, ei tööta; elukoht XXXXXX XX-XX XXXXXXX; asukoht Tallinna Vangla, Magasini 35, Tallinn; kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimati 18.08.2010 Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4, 8 alusel vangistusega 2 kuud; Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 1 kuu ja 10 päeva;

§ 65

lg 1 alusel vangistus 6 kuud ja 20 päeva;

§ 65

lg 1 ja

§ 74alusel vangistus 1 kuu 10 päeva 1 aasta 6 kuulise katseajaga.

Resolutsioon Jätta O.A apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 14.03.2011. a otsusega mõisteti O.A süüdi

§ 199

lg 2 p 4 ja 8 järgi, mille eest teda karistati teda 6-kuulise vangistusega, ja

§ 266lg 2 p 1 järgi, mille eest teda karistati 3-kuulise vangistusega.

Liitkaristuseks mõistis kohus

§ 64lg 1 alusel 8 kuud vangistust. Kuna maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus Kr

MS § 238 lg 2 alusel liitkaristust ühe kolmandiku võrra, s.o 5 kuu ja 10 päeva vangistuseni. Kuna O.A pani kuriteod toime katseajal, suurendas kohus

§ 65lg 2 alusel mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.08.2010.a.

otsuse ärakandmata karistusega ning lõplikuks karistuseks jäi 6 kuud ja 20 päeva vangistust. Mõistetud karistust põhjendades märkis kohus, et süüdistatava karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kuigi süüdistatav on teod osaliselt üles tunnistanud ja avaldanud kahetsust toime pandu suhtes, ei lugenud kohus seda siiraks kahetsuseks. Süüdistatav on karistatud korduvalt varguste toimepanemise eest. Tal puudub töökoht. Samuti on ta karistatud väärteokorras NPALS alusel. Sellest kõigest järeldas kohus, et süüdistatavale on varguste toimepanemine saanud elustiiliks ning ta ei püüagi õiguskuulekalt käituda. Avaldatud kahetsus on sõnaline väljend, mitte siiras avaldus. Mõlema kuriteo toimepanemisega on tekitatud kannatanutele kahju. Süüdistatav ei ole kahju hüvitanud ega heastama asunud. Mõlemad süüdistatava poolt toime pandud kuriteod on II astme kuriteod ja toime pandud kavatsetult.

§ 266

lg 2 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolme aastase vangistuse.

§ 199

lg 2 p 4, 8 näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse. Kohus märkis, et süüdistatavale on seni karistuseks mõistetud reaalsed vangistused ja viimati tingimisi vangistus. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevad teod on süüdistatav toime pannud katseajal. Süüdistatav ei ole endale varasematest karistusest järeldusi teinud ja jätkas kuritegelikku käitumist ka talle määratud katseaja jooksul. Seega ei sobi süüdistatav kriminaalhoolduse alla. Arvestades, et süüdistatav on korduvalt varem karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, talle määratud rahatrahvid on tasumata, tal puudub töökoht ja legaalne sissetulek on välistatud talle rahalise karistuse määramine. Seetõttu on isikut võimalik karistada üksnes reaalse vangistusega, mis tuleb liita seni kandmata karistustega

§ 65lg 2 alusel.

Kuivõrd süüdistatavat käesoleval juhul süüdistatakse kahes lõpule viidud varguse toimepanemises, millega tekitatud varalised kahjud ei ole suured ning puuduvad ka vastutust raskendavad asjaolud, siis leiab kohus, et vaatamata süüdistatava karistatusele võib antud tegude eest jääda karistus alla sanktsiooni keskmist määra.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni O.A, kes taotleb vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ja talt välja mõistetud menetluskulude vähendamist, kuna ta ei tööta ja tal puudub vara. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. . Kaebuse esemeks on üksnes karistuse asendamine ja menetluskulud. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, märgib kriminaalkolleegium järgmist. Seoses taotlusega jätta vangistus tingimisi kohaldamata, tuleb märkida, et käesolevas asjas on O.A mõistetud süüdi katseajal toime pandud kuritegudes. Sellest tulenevalt on

§ 74lg 5 kohaselt välistatud tingimisi karistuse mõistmine.

Kohus võib küll süüdistatava nõusolekul asendada 2 vangistuse üldkasuliku tööga, kuid arvestades, et O.A on varem korduvalt karistatud ja käesolev kriminaalasi hõlmab mitut kuriteoepisoodi, ei ole alust arvata, et O.A oleks võimalik mõjutada üldkasuliku tööga. Ka maakohus on põhjalikult motiveerinud, miks ta leiab, et O.A ei sobi kriminaalhoolduse alla. Kuigi O.A maakohtu otsuses kajastatud isikuandmete kohaselt ei tööta, ei anna ainuüksi see alust menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Kaebuses ei ole esitatud põhjendusi selle kohta, miks tal ei ole võimalik töötada, ning on piirdutud paljasõnalise väitega vara puudumise kohta. 4. Eelnevast tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. Kriminaalkolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 kohtukolleegium jätab apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Sten Lind Malle Preimer Paavo Randma 3