← Eesti

1-11-11920/4

Obsah (8)§ 280§ 345§ 209§ 64§ 68§ 73§ 78§ 22

1-11-11920 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.11.2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-11920 (09221000069) Kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sek

§ 280

lg 1; § 345 lg 1; § 209 lg 2 p 2- 22 lg 3 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav K.B, isikukood xxx, määratlemata kodakondsus, põhiharidus, emakeel vene keel; töökoht puudub, elukoht xxx; asub Vanglas; tõkend: KrMS § 217 korras kinni peetud 15.09.2011,vahistatud 15.09.2011 Kohtulikult karistamata. Väärteokorras karistatud. Kaitsja Arina Liskman- Getsu RESOLUTSIOON 1. K.B süüdi tunnistada

§ 280lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus kuus

(6)kuud. 1 2. K.B süüdi tunnistada

§ 345lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus üks

(1)aasta. 3. K.B süüdi tunnistada

§ 209lg 2 p 2- 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus üks

(1)aasta ja kolm
(3)kuud. 4.

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse üks

(1)aasta ja kolm
(3)kuud vangistust. 5.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka K.B kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 15.09.2011 kuni 08.11.2011, lugedes karistusest kantuks ühe

(1)kuu ja kakskümmend viis
(25)päeva vangistust. 6.

§ 73lg 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele üks

(1)kuu ja kakskümmend viis
(25)päeva vangistust ning

§ 73lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud ja ärakandmata vangistust üks

(1)aasta üks
(1)kuu ja viis
(5)päeva ei pöörata täitmisele, kui K.B ei pane talle määratud kolme
(3)aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
  1. K.B suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada koheselt ja vabastada K.B kohtu saalis vahi alt.
  2. Valida K.B suhtes uueks tõkendiks elukohast lahkumise keeld, milline tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 9.

§ 78p 1 alusel lugeda K.B katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise aeg, s.o. 08.11.2011. 10. K.B-lt Kr

MS § 180 lg 1 alusel välja mõista menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 93.49 eurot (üheksakümmend kolm eurot ja nelikümmend üheksa senti); - KrMS § 179 alusel sundraha 417.03 eurot (nelisada seitseteist eurot ja kolm senti); - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu summas 10080 krooni, s.o. 644.23 eurot; - KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0.45 eurot ( nelikümmend viis senti).

  1. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.B, 1-11-11920, kaitsetasu, sundraha, ekspertiisitasu, koopiakulud“.
  2. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
  3. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  4. Rahuldada Swedbank Liising AS esitatud tsiviilhagi summas 33 914.47 eurot (kolmkümmend kolm tuhat üheksasada neliteist eurot ja nelikümmend seitse senti) ning mõista see täies ulatuses K.B-lt VÕS § 1043 alusel Swedbank Liising AS kasuks välja. Kahju tuleb hüvitada Swedbank Liising AS arveldusarvele nr
  5. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
  6. peatüki
  7. jao sätete või § 2 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme

(7)päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Esitatud süüdistus K.B on esitanud ametiasutusele valeandmeid, eesmärgiga saada ametlikku dokumenti. Nimelt esitas K.B 05.03.2007 teadvalt Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele Eestis olematu sõiduauto Mercedes-Benz C220, VIN: WDB2032061F407664, legaliseerimiseks, registreerimismärkide ja registreerimistunnistuse saamiseks fiktiivse, kuupäevata ostu- müügilepingu. Lepingu kohaselt müüs Winklels Getränke Logistik GmbH sõiduauto Mercedes- Benz C220 CDI, VIN: WDB2032061F407664, hinnaga 21 000 eurot OÜ-le N. Tegelikkuses Winklels Getränke Logistik GmbH ja OÜ N nimetatud lepingut ei sõlminud, Winklels Getränke Logistik GmbH sõidukit OÜ-le N ei müünud ning sõidukit ei ole kunagi Eestisse toodud. Eelnimetatud tegevuse tulemusel väljastas Eesti Riiklik Autoregistrikeskus 05.03.2007 olematule sõidukile registreerimismärgid xxxja registreerimistunnistuse nr XXX, milles märgiti sõiduki omanikuks OÜ N.

§ 280

lg 1 kohaselt võib ametiasutusele valeandmete esitamise eest, kui see on toime pandud ametliku dokumendi või muu hüve või tulu saamiseks karistada kuni üheaastase vangistusega. Seega K.B, ametiasutusele valeandmete esitamisega, kui see on toime pandud ametliku dokumendi saamiseks, pani toime

§ 280lg 1 sätestatud kuriteo.

Samuti on kohtueelsel uurimisel tuvastatud, et K.B kasutas võltsitud dokumenti, eesmärgiga omandada õigusi. Nimelt esitas K.B 07.03.2007 teadvalt OÜ N esindajana Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele Eestis olematu kaubiku Volkswagen Multivan, VIN: WV2ZZZ7HZ5X020515, esmaseks registreerimiseks Eestis ja sõiduauto omandiõigust tõendava registreerimistunnistuse saamiseks järgmised võltsitud ja fiktiivsed dokumendid: - Fiktiivse 26.02.2007 ostu- müügilepingu, mille kohaselt Gerrmann C müüb kaubiku Volkswagen Multivan, VIN: WV2ZZZ7HZ5X020515, registreerimisnumbriga xxx, OÜ-le N hinnaga 28 000 eurot. Tegelikkuses ostu- müügilepingus märgitud isikut nimega Gerrmann C Prantsusmaal ei ole, Gerrmann C ja OÜ N nimetatud lepingut ei sõlminud ning Gerrmann C sõidukit OÜ-le N ei müünud. Sõidukit Volkswagen Multivan, VIN: WV2ZZZ7HZ5X020515, ei ole kunagi Eestisse toodud. - Prantsusmaalt 09.09.2006 varastatud ja seejärel eeluurimisel tuvastamata isiku poolt ja tuvastamata kohas, kuid esitamise eelsel ajal võltsitud Prantsuse Vabariigi sõiduki registreerimistunnistuse seerianumbriga xxx. Eelpool nimetatud võltsitud ja fiktiivsete dokumentide alusel väljastati Eestis olematule sõidukile 09.03.2007 registreerimismärgid xxx ja registreerimistunnistus nr XXX, millel märgiti sõiduki omanikuks OÜ N. 3

§ 345

lg 1 alusel karistatakse võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest kuni kolmeaastase vangistusega. Seega K.B, võltsitud dokumendi kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, pani toime

§ 345lg 1 sätestatud kuriteo.

K.B aitas kaasa tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisele suures ulatuses varalise kasu saamise eesmärgil, mis seisnes selles, et tema aitas Rene N varalise kasu saamise eesmärgil AS-lt Hansa Liising Eesti tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega välja petta raha summas 450 000 krooni. Selleks pöördus Rene N eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 05.03.2007 kuni 14.03.2007 AS Hansa Liising Eesti liisinguhalduri Meelis K poole, et OÜ N nimel AS-le Hansa Liising Eesti müüa olematu sõiduk Volkswagen Multivan, VIN: WV2ZZZ7HZ5X020515, reg märk xxx, hinnaga 450 000 krooni ja seejärel sõiduk OÜ N nimel väidetavalt liisida. 15.03.2007 allkirjastas K.B OÜ N esindajana AS Hansa Liising Eesti müügilepingu nr xxx, millega AS Hansa Liising Eesti ostis OÜ-lt N olematu sõiduki Volkswagen Multivan, VIN: WV2ZZZ7HZ5X020515, reg märk xxx, hinnaga 450 000 krooni. Eksimuse tulemusena kandis AS Hansa Liising Eesti OÜ-le N 320 338.98 krooni. Samal päeval allkirjastas ta ka liisingulepingu nr xxx, millega OÜ N liisis nimetatud olematu sõiduki maksumusega 28 760,25 eurot (450 000.13 krooni) ja kohustus sõiduki kasutamise eest tasuma igakuiseid liisingumakseid. AS-le Hansa Liising Eesti tasuti 04.05.2007 vaid esimene osamakse summas 7688 krooni. Samuti tuvastati kohtueelsel uurimisel, et K.B aitas kaasa varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisele, mis seisnes selles, et tema aitas kaasa Rene Nõul varalise kasu saamise eesmärgil AS-lt Hansa Liising Eesti tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega välja petta raha summas 260 000 krooni. Selleks pöördus Rene N eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 05.03.2007 kuni 14.03.2007 AS Hansa Liising Eesti liisinguhalduri Meelis K poole, et OÜ N nimel ASle Hansa Liising Eesti müüa olematu sõiduk Mercedes- Benz C220, VIN: WDB2032061F407664, reg märk xxx, hinnaga 260 000 krooni ja seejärel sõiduk OÜ N nimel väidetavalt liisida. 15.03.2007 allkirjastas K.B OÜ N esindajana AS Hansa Liising Eesti müügilepingu nr xxx, millega AS Hansa Liising Eesti ostis OÜ-lt N olematu sõiduauto Mercedes- Benz C220, VIN: WDB2032061F407664, reg märk xxx, hinnaga 260 000 krooni. Eksimuse tulemusena kandis AS Hansa Liising Eesti OÜ-le N 195 805.08 krooni. Samal päeval allkirjastas ta ka liisingulepingu nr xxx millega OÜ N liisis nimetatud olematu sõiduki maksumusega 16 617,03 eurot (260 000.02 krooni) ja kohustus sõiduki kasutamise eest tasuma igakuiseid liisingumakseid. AS-le Hansa Liising Eesti tasuti 04.05.2007 vaid esimene osamakse summas 7000 krooni.

§ 209

lg 2 p 2 sätestab, et suures ulatuses varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel karistatakse kuni viieaastase vangistusega.

§ 22

lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. 4 Seega K.B, osutades ainelist kaasabi, varalise kasu saamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisele, kui see oli toime pandud suures ulatuses, pani toime

§ 209lg 2 p 2 - § 22 lg 3 sätestatud kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on Riigiprokuratuuri prokurör Kristel Praun, süüdistatav K.B ja tema kaitsja Arina Liskman- Getsu sõlminud kokkuleppe selles, et

§ 280lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kuus

(6)kuud vangistust.

§ 345lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks

(1)aasta vangistust.

§ 209lg 2 p 2- § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks

(1)aasta ja kolm
(3)kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks karistuseks mõista üks

(1)aasta ja kolm
(3)kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 15.09.2011 kuni 08.11.2011 karistusaja hulka.

§ 73lg 1, 2 ja 3 alusel kuulub koheselt ärakandmisele üks

(1)kuu ja kakskümmend viis
(25)päeva vangistust ning üks
(1)aasta üks
(1)kuu ja viis
(5)päeva vangistust jätta täitmisele pööramata, kui K.B ei pane kolme
(3)aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtliku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ega KrMS § 318 lg 4 ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et K.B kuulub

§ 280

lg 1; § 345 lg 1; § 209 lg 2 p 2- 22 lg 3 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kriminaalasjas ei ole taotletud menetluskulude vähendamist ega riigi kanda jätmist, mistõttu mõistab kohus menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 93.49 eurot ( üheksakümmend kolm eurot ja nelikümmend üheksa senti); KrMS § 179 alusel sundraha 417.03 eurot (nelisada seitseteist eurot ja kolm senti); KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu summas 10080 krooni, s.o. 644.23 eurot; KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0.45 eurot ( nelikümmend viis senti). Küll peab aga kohus põhjendatuks menetluskulude ajatamist, kuivõrd süüdistatavl puudub kindel töökoht ning tasuda tuleb ka tsiviilhagi. 5 Tsiviilhagi Swedbank Liising AS poolt on esitatud tsiviilhagi seoses liisingulepingu nr xxx sõlmimisega tekitatud kahjuga summas 12 918.70 eurot ja liisingulepingu nr xxx sõlmimisega tekitatud kahjuga summas 20 995.77 eurot; kokku summas 33914.47 eurot, millise palub hüvitada Swedbank Liising AS arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx Swedbankis. Kohus leiab, et tekitatud kahju on tõendatud ja põhjendatud ning kuivõrd süüdistatav on hagi omaks võtnud, see on tõendatud ka kriminaalasja materjalidega, siis kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele ning süüdistatavalt AS Swedbank Liisingu kasuks väljamõistmisele. Asitõendeid ei ole. Kohtunik Kristina Väliste 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.