1-08-4636/25

Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 14.11.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-08-4636 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid J.T elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks J.T sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, keskharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 10.11.2009 ja lõpp 24.09.2013 Jätta J.T elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.10.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav J.T elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.T on süüdi tunnistatud Lääne-Viru Maakohtu 26.04.2004 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §118 p.1 ja §263 p.3 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 7 aastat 10 kuud 24 päeva. Harju Maakohtu 23.04.2008 määrusega vabastati J.T vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos KarS §75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli nõuete ja KarS §75 lg.2 sätestatud lisakohustuste täitmise 1 kohustusega. J.T vabastati Tallinna Vanglast 06.05.2008 ning tema ärakandmata karistuse osa oli 3 aastat 10 kuud 14 päeva. Viru Maakohtu 10.09.2009 määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja J.T-le mõistetud ärakandmata karistus pöörati täitmisele. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetava kuriteod on jätkuvalt seotud vägivallaga. Samuti ei ole muutunud asjaolu, et kinnipeetava kuritegelikku käitumist mõjutab alkohol. Kinnipeetav töötab Viru Vanglas majandustöödel ning osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja riigikeele õppes. Kinnipeetava sõnade kohaselt on tal kõik rahalised kohustused täidetud. Vangistuse ajal toetavad teda vajadusel ema ja elukaaslane. Kinnipeetaval on head suhted ema ja õega. Elukaaslasega suhtleb kirja ja telefoni teel. Kinnipeetaval on probleem alkoholi tarvitamisega, kuna tarvitades muutub ta agressiivseks. Kinnipeetaval on oma vanusele ja sotsiaalsele taustale vastavad oskused, ta on hea analüüsivõimega. Kinnipeetavat on kahel korral vabastatud vangistusest enne tähtaega, kuid mõlemal korral ei ole ta suutnud täita talle katseajaks pandud tingimusi ja karistus on pööratud täitmisele. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Kinnipeetaval on nõrk iseloom ja ta on kergesti mõjutatav. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt on nad pojaga vangistuse ajal pidevalt kontaktis olnud. Endise elukaaslase ja pojaga kinnipeetav ei suhtle. Samuti on suhted õega minimaalsed. Kinnipeetava ema ei tea poja sõprussuhetest midagi. Kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga tuttavaid. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama ema juurde 2-toalisesse korterisse, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale töökoht garanteeritud. Kinnipeetaval on võlgnevused kohtutäituritele. Maakohtu istung Kinnipeetav J.T taotles maakohtu istungil enda vabastamist, seletas, et kõik rahalised nõuded on tal täidetud, ta asub avavanglas ja soovib vabaduses asuda õppima. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Lääne-Viru Maakohtu 19.12.1996 otsusega mõisteti ta süüdi, muuhulgas KrK §101 p.1, 7 järgi ja Harju Maakohtu 12.12.2002 määrusega vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 11.03.2006. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et taas mõisteti kinnipeetav süüdi Lääne-Viru Maakohtu 26.04.2004 otsusega ja taas raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Seega pani kinnipeetav uue kuriteo toime kehtival katseajal, kui oli vangist vabastatud tingimisi enne tähtaega. 26.04.2004 mõistetud karistuse kandmisest vabastati kinnipeetav Harju Maakohtu 23.04.2008 määrusega taas tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 20.03.2012. Ka seda katseaega ei suutnud kinnipeetav läbida nõuetekohaselt ja vangistuse ärakandmata osa pöörati Viru Maakohtu 10.09.2009 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isikuks, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist kahe eelmise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise ajal puudub maakohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja kuni 24.09.2013 läbida seadusekohaselt. Maakohus leiab, et isegi piirangud, mis on seotud elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Lisaks sellele ei pea maakohus võimalikuks vabastada kinnipeetavat ühe ja sama karistuse kandmisest teistkordselt. Kuigi üks formaalsetest alustest vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega (kindla elukoha olemasolu ja selle vastavus elektroonilise seadme paigaldamise tingimustele) on käesolevas asjas täidetud ja maakohus loeb positiivseteks ka sotsisaalprogrammi Eluviisitreening läbimise, riigikeele õppes osalemise ning töötamise vangistuses, ei pea maakohus siiski vaid neile tuginedes kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 02.12.2011 №oremreferent Liivi Õun 3 4