lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Maksim Kink Süüdistatav P.G ik: XXX, kodakondsuseta, keskharidus, ei tööta, elukoht: xxx, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 09.07.2011, Harju Maakohtu 12.10.2011 määrusega kuulutatud tagaotsitavaks ja tõkend elukohast lahkumise keeld muudetud tõkendiks vahistamine, kinni peetud 18.10.
S §
S §
S §
S § 199 lg 1 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud 20 päeva; 7. Harju Maakohtu 14.09.2010 otsusega KarS §
S §
S §
Vabanes vanglast pärast karistuse kandmist 22.06.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva.
S §
S §
lg 2 järgi, uuesti 09.07.2011 kella 09.57 paiku, viibides Tallinnas Xxx asuvas ja PP AS-ile kuuluvas KPkaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis 2 müügisaalist PP AS-ile kuuluva ühe paki sigarette „Trend“ väärtusega 2,25 eurot, peitis selle endale jope taskusse ja väljus müügisaalist kauba eest tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Seega P.G pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, so pani toime KarS §
Kohtuistungil süüdistatav P.G seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • • • • • PP AS’i avaldusest nr 5074 nähtuvalt 09.07.2011 kell 09:58 kaupluses KP aadressil XXX, Tallinn peeti kinni isik, kelle juurest avastati PP AS-ile kuuluvat ja maksmata kaupa (suitsupakk „Trend“) 2,25 euro väärtuses. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 2) Õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt 09.07.2011 kell 09:58 läbis meesterahvas KPkaupluses (aadressil XXX, Tallinn) kassarivi jättes kauba (suitsupakk „Trend“) eest tasumata 2,25 eurot. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 3) 09.07.2011 koostatud tunnistaja IR’i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl 09.07.2011 KP kassade ees, märkas kella 09:57 ajal särgita ja siniste pükstega meesterahvast kaupluse kassast võtmas suitsupakki, seejärel pani meesterahvas suitsud taskusse ning väljus kauplusest parkla suunas. Peale seda pidas tunnistaja isiku kinni. Meesterahvas osutas vastupanu ning viskas kinnipidamisel taskust välja suitsupaki „Trend Red“ väärtusega 2,25 eurot ning mis kuulus kauplusele KP ja mille eest oli jätnud meesterahvas tasumata. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 4) 09.07.2011 koostatud kahtlustatava P.G ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi, puhtsüdamlikult kahetseb ja selgitab, et läks KK asuvasse kauplusse Prisma ja seal müügisaalis võttis enda jaoks ühe suitsupaki. Pani suitsud taskusse ja pärast läks kassast mööda. Sigarettide eest ei maksnud. Pärast läks kaupluse väljapääsu poole, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni. Kinnipidamisel vastupanu pole osutanud. (t/l 8-11) Kahtlustatava P.G karistusandmed, millest nähtuvalt on P.G varem kriminaalkorras karistatud: - 13.12.2000 Lääne-Viru Maakohtu otsusega KrK § 195 lg 2 3 järgi vabadusekaotus 3 aastat, KrMS § 5 lg 2 järgi vabastatud karistuse kandmisest, § 176 lg 1 järgi vabadusekaotus 6 kuud, KrMS § 5 lg 2 järgi vabastatud karistuse kandmisest, KrK § 101 p 1, 7 järgi vabadusekaotus 9 aastat; - 17.06.2009 Harju Maakohtu otsusega KarS §
S §
S §
S §
S §
S §
S §
S §
lg 2, § 274 lg 2 järgi vangistus 4 kuud (t/l 15-20, 21-25, 31-33) Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et 2009-2010 aastal ei ole süüdistatav oma tulusid deklareerinud. (t/l 27) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava P.G süüd tunnistavaid ütlusi, PP AS’i avaldust, õigusvastase teo toimepanemise akti, tunnistaja IR’i ütlusi, süüdistatava karistusandmeid, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava P.G käitumine kvalifitseeritud KarS §
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on P.G karistatud 23.08.2010, 12.09.2010, 21.12.2010, 23.02.2011 toime pandud ja KarS §
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest Harju Maakohtu 14.09.2010, 23.12.2010 ja 20.06.2011 otsustega ning viimase karistuse ärakandmiselt vabanemisest kahe nädala möödudes 09.07.2011 pani ta toime uue samalaadse kuriteo. Sellisest süüdistatava käitumisest saab järeldada, et süüdistatava jaoks on varguste toimepanemine põhiliseks elatusvahendite hankimise vahendiks ja väljakujunenud elulaadiks ning kohus hindab sellist käitumismustrit varguste toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt jäi süüdistataval varguse toimepanemine lõpule viimata, kuivõrd turvatöötaja võttis süüdistatavalt varastatu ära, mistõttu on taoline süüdistatava käitumine hinnatav süüteokatsena. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS §
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll avaldanud kahetsust toimepandus, kuid kohus ei saa seda kahetsust siirana võtta, kuivõrd süüdistatavat on samalaadsete kuritegude toimepanemise eest viimase kahe aasta jooksul juba kaheksa korda karistatud ning süüdistatav jätkab järjekindlalt pärast karistuste ärakandmist samalaadset käitumist. Selline käitumine on hinnatav aga kavatsetusega toime pandud süüteona ja püstitatud eesmärgi sihikindla saavutamisena, so elatusvahendite saamisena kõrvaliste isikute vara arvelt. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitavad ka süüdistatava karistusandmed ja inkrimineeritud teo varavastane iseloom. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 9 korda korda, viimati Harju Maakohtu 20.06.2011 otsusega. Käesolevas asjas on süüdistatavale esitatud süüdistus 1 episoodis, mis on toimepandud kahe nädala möödudes eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemisest. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega soovi teha järeldusi varasematest karistustest. Peale selle puudub süüdistataval ka alaline elukoht. Seetõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Seetõttu kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ning sellest, et varalist kahju ei tekkinud. Süüdistatavat süüdistatakse väheväärtusliku võõra vallasasja äravõtmise katses ning kohus leiab, et süüdistatava süü ei ole suur. KarS § 56 lg 1 sätestab ka muud asjaolud, mida peab karistuse mõistmisel arvestama, sealhulgas ka seda, et karistus peaks sundima isikut uute 4 süütegude toimepanemisest loobuma. Süüdistatava karistusandmetest võiks teha järelduse, et senised karistused ei ole seda eesmärki saavutanud. Samas kui vaadata süüdistatava poolt varem toime pandud kuritegusid ja nende eest mõistetud karistusi, siis on süüdistatav viibinud vabaduses lühikeste ajaperioodide vältel. Samas alates käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva teo toimepanemisest kuni käesoleva ajani on ajaperiood osutunud ebaharilikult pikaks. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatav on neli viimast kuud suutnud käituda õiguskuulekalt. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.