lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 4 kuud; 17.04.2008.a.
lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 4 kuud; 07.10.2009.a.
26.07.2011.a. Harju Maakohtu määrusega pöörati täitmisele ärakandmata karistus - 5 kuud alates 24.07.2011.a. Karistusaja lõpp: 24.12.2011.a. Väärteokorras karistatud korduvalt Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 12.07.2011.a.; süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.I KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 07.10.2009.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse – 1 kuu 13 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 5 (viis) kuud 13 (kolmteist) päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 11.11.2011.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. EK’i poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning VÕS § 1043 alusel mõista A.I-lt välja EK’i kasuks 779,79 eurot, mis kanda EK’i arveldusarvele XXXXXXXXX Swedbank. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista A.I-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 417,03 eurot; - kaitsjale makstud tasu summas 134,22 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-11-12097, A.I ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend: CD-plaat (asub kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o. alates 11.11.2011.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 11.11.2011.a. SÜÜDISTUSE SISU A.I süüdistatakse selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 4-l korral, viimane oli Harju Maakohtu otsus 07.10.2009 KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi, taas 10.06.2011 kella 23:33 paiku parempoolse esiukseklaasi lõhkumise teel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis sisse Tallinnas, XXXpargitud sõiduautosse VW Bora registreerimismärgiga XXX, kust võttis EK´ile kuuluvad asjad: sülearvuti Acer koos kotiga väärtusega 605,88 eurot, milles olid: kannatanu nimele EV pass väärtuseta, autokooli lõputunnistus väärtuseta, Windous 7 litsens väärtusega 153 eurot, mobiiltelefoni laadija väärtusega 10 eurot, Casio kalkulaator väärtusega 10 eurot, tekitades vargusega EK´ile varalist kahju kokku summas 778,88 eurot. 2 Seega A.I pani toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo so. võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: EK esitas tsiviilhagi summas 882,48 eurot (102 eurot – ukseklaasi parandamise eest, 778,88 eurot kahju vargusest ja 1,60 eurot autokooli lõputunnistuse taastamise eest). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Kohtuistungil selgitas süüdistatav A.I, et on süüdistusest aru saanud. Süüdistatav tunnistas end kohtus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Seletusi anda ta ei soovinud, palus kohtult võimalust end parandada. Tsiviilhagi ta ei vaidlustanud. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis A.I süüdistunnistamist ja KarS § 199 lg 2 p 8, 9 alusel vangistusega 1 aasta, millest arvata lühimenetluse korras maha 1/3 ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust, mida suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, 1 kuu 13 päeva vangistuse, võrra ja lõpliku liitkaristusena mõista A.I-le karistuseks 9 kuud 13 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest. A.I kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leidis, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust. Kaitsja palus kohtul arvestada isiku puhtsüdamlikku kahetsust ning kaaluda kergema karistuse mõistmist, karistades isikut vangistusega 6 kuud, mida vähendada lühimenetluse korras 1/3 võrra ja liita saadud 4 kuule vangistusele eelmise karistuse ärakandmata osa. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et A.I tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on tõendamist leidnud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning A.I poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on A.I süü kuriteos, mis olid suunatud võõra vallasasja äravõtmisele sissetungimisega ja süstemaatiliselt, toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et A.I pani kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süütekoosseisule vastavat asjaolu (võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil) ning ka möönis seda. A.I süüd tõendavad: - Kannatanu EK’i ütlused koos lisadega /tl 2-4/, mille kohaselt 11.06.2011.a. kella 00:15 paiku lukustas ta Tallinn, Karu 17 (Tuukri 1 vastas) asuva maja juures AK’ile kuuluva sõiduki VW Bora reg nr XXX uksed ja pani sõiduki valve alla. Kella 00:23 ajal avastas, et sõiduki parempoolne ukseklaas on lõhutud. Autost oli varastatud sülearvutikott, milles oli tema EV pass, autokooli lõputunnistus, Windows 7 litsents, hõbedane sülearvuti Acer, arvutidokumendid, telefonilaadija, kalkulaator. Kahju kokku 961 eurot; /tl 5-8/, mille kohaselt on ta lisanud, et aknaklaasi taastamine maksis 102 eurot, kulud hüvitas kindlustus. Samuti on ta täpsustanud varastatud esemete maksumust: arvuti 575 eurot, Windows 7 153 eurot, arvutikott 31,32 eurot. Tunnistuse taastamine maksumus 1,60 eurot. Kahju kokku 882,92 eurot; 3 - Hagiavaldus /tl 9/ , mille kohaselt EK esitanud tsiviilhagi summas 882,48 eurot, mis koosneb järgnevast: arvuti 575 eurot, Windows 7 153 eurot, arvutikott 31,32 eurot, tunnistuse taastamine maksumusest 1,60 eurot ning klaasi lõhkumisega tekitatud kahjust summas 102 eurot. - Sündmuskoha vaatlusprotokoll /tl 10-12/, millest nähtub Karu 17, Tallinn asuva sündmuskoha vaatlus, kus sõidukil VW Bora reg nr XXX on lõhutud parempoolne ukseklaas. - Asitõendi vaatlusprotokoll (CD-plaadid) ja fotod /tl 17-22/, milledest nähtub, kuidas meesterahvas liigub ümber sõiduauto, vaatab sõidukisse, toimetab midagi kätega ning võtab seejärel midagi kõrvalistujapoolse ukseklaasi kaudu sõidukist. On näha, et tal on käes tumedat värvi ese, auto signalisatsioon hakkab tööle. Seejärel jookseb meesterahvas eemale. - Puhtsüdamlik ülestunnistus /tl 23-24/, mille kohaselt on A.I tunnistanud, et 11.06.2011 purustas Tuukri tänaval sõiduauto VW klaasi ja varastas sülearvutikoti, milles oli sülearvuti Acer, Windows 7, pass, erinevad paberid. Kahetseb toimepandut. - Kahtlustatava A.I ütlused /tl 26-30/, mille kohaselt on ta tunnistanud täielikult kuriteo toimepanemist, kahetseb. Ta on lisanud, et 11.06.2011.a. nägi Tuukri tn juures autot VW, ta vaatas selle salongi ja nägi, et esiistmel on tume arvutikott. Ta otsustas selle varastada. Ta purustas sõiduki klaasi kaasasolnud keraamikatükiga ning võttis koti kaasa. Kotis olnud arvuti müüs järgmisel päeval 200 eurot eest. Lisaks olid kotis CD-plaat, pass ja veel mõned pisemad asjad, need viskas ta minema; /tl 32-34/, mille kohaselt on ta tunnistanud täielikult kuriteo toimepanemist ja jäänud varasemalt antud ütluste juurde. - Teatis Karistusregistrist /tl 35-42/, mille kohaselt on A.I varasemalt karistatud kriminaalkorras 4-l korral varguste toimepanemise eest, sh viimased: 17.04.2008.a.
lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 4 kuud ning 07.10.2009.a.
Samuti on teda korduvalt karistatud väärteokorras, sh 10-l korral NPALS alusel ning 2-l korral KarS § 218 alusel. - 07.10.2009.a. Harju Maakohtu otsus /tl 43-46/, mille kohaselt karistatud A.I KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi vangistusega 5 kuud tingimisi, katseajaga 2 aastat, selle eest, et tema, 02.12.2008.a. tungis ukselukkude lõhkumise teel sõidukisse ja võttis sellest ära automagnetofoni ja 2 kruvikeerajat. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Süüdistatav pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus A.I puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et A.I on varasemalt karistatud kriminaalkorras 4-l korral varguste toimepanemise eest, sh viimased: 17.04.2008.a.
lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 4 kuud ning 07.10.2009.a.
Viimasest kohtuotsusest nähtub, et sel korral pani A.I samuti toime varguse tänavale pargitud sõidukist, seega tuleb järeldada, et käesoleval juhul on isik jätkanud sarnastel asjaoludel toimepandud kuritegudega. Uue kuriteo pani isik toime katseajal. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isik ei tööta, ta kinnitas kohtus, et kuriteo toimepanemise ajal oli samuti töötu, ka on isikul varasemad rahatrahvid tasumata. Eelmise kohtuotsuse järgi tingimuslikult kohaldamata jäetud karistus on käesolevaks ajaks täitmisele pööratud Harju Maakohtu 26.07.2011.a. määrusega, kuivõrd isik ei täitnud katseajal kontrollnõudeid, jättes kriminaalhooldaja vastuvõtule ilmumata (tl 45-46). Kohtu hinnangul viitab see asjaolu sellele, et isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada karistuse kandmiselt tingimuslikku vabastamist. Kohus märgib ka, et mõistetava vangistuse asendamine 4 üldkasuliku tööga ei ole võimalik, kuivõrd tulenevalt KarS § 65 lg 2 sätetest kuulub antud karistusele liitmisele varasema kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus ning A.I-le mõistetud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus on juba täitmisele pööratud. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et A.I väärtushinnangute muutmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega, kuivõrd isik pani uue kuriteo toime katseajal, mil ta oli tingimuslikult eelmise samalaadse kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmiselt vabastatud. Arvestades üheepisoodilist kuritegu ning asjaolu, et tekitatud kahju ei olnud suur, on võimalik kohtu seisukoha kohaselt antud kuriteo puhul kohaldada vangistust sanktsiooni madalamas määras, siiski peab see olema suurem eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest. Karistusaja algust tuleb arvestada alates A.I suhtes käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest, kuivõrd mõistetavale karistusele kuulub liitmisele varasema kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa. Tsiviilhagisid puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanu omandit, seega oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § 1043 õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega kuuluvad VÕS § 1043 alusel A.I-lt väljamõistmisele esitatud tsiviilhagi vastavalt tekitatud kahju suurusele. Tsiviilhagi osas märgib kohus ka, et kannatanu on kinnitanud, et lõhutud sõidukiklaasi vahetuse kulud summas 102 eurot on hüvitanud kindlustusandja (tl 6), seega kuulub esitatud tsiviilhagi nende kulude osas vähendamisele. Kannatanu poolt esitatud arve koopiast (tl 8) nähtub, et arvuti, arvutikoti ja Windows 7 maksumuseks oli 758,63 eurot, tsiviilhagi kohaselt on nende maksumuseks märgitud ekslikult 759,32 eurot, mistõttu tuleb tsiviilhagi väljamõistmisel lähtuda esemete tegelikust maksumusest. Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad A.I-lt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning samuti kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine A.I erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Asitõendid ja salvestised: asitõendid puuduvad, CD-plaat videosalvestisega asub kriminaalasja materjalide juures. Merle Parts Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.