lg 2 p 9 - § 25 lg 2 a § 266 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses J.R, ilma kindla elukohata, isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, kesk-eriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati - 10.03.2010 Harju Maakohtu poolt
alusel vangistusega 3 k,
alusel vangistusega 4 k,
lg 2 p 1 alusel vangistusega 3 k a;
lg 2 p 8, 9 alusel vangistusega 1 a,
lg 2 alusel vangistusega 1 a,
Vabanes peale karistuse kandmist 19.08.2010.a. väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – vahistamine Süüdistatav Edasikaebamise kord RESOLUTSIOON Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180 lg 3, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada J.R: -
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 4 kuud vangistust; -
lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, lugeda 4 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 kuud ja 20 päeva.
18.11.2010.a. ja 01.04.2011.a. – kokku 2 päeva ning karistuse alguseks lugeda 21.09.2011.a. Tõkend – vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmist. Välja mõista J.R-ilt (ik XXX, ilma kindla elukohata) riigituludesse sundraha 417,03 eurot ja kaitsjatasud summas 191,75 eurot. J.R tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispank nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „J.R, 111-6511, sundraha, kaitsjatasu“. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tasuda 10 kuu jooksul arvates karistuse kandmiselt vabanemisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Tsiviilhagid esitatud ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK J.R on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest Harju Maakohtu poolt 10.03.2010 ning kes reaalse vangistuse kandmiselt vabanes 19.08.2010, 18.11.2010 kella 03.00 paiku Tallinna linnas Xxx asuvast EE jaotusvõrgu madalapinge transiitkastist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgi eemaldas sektsioonide vahelise lüliti SLD-1, kaks komplekti nuge T kabariit, ühe komplekti nuge IIGR ning sektsioonide vahelise SLD-1 aluse koos kaanega, s.o esemeid koguväärtusega 10 000 krooni, kuid kuritegu tal siiski lõpule viia ei õnnestunud, kuna ta peeti politseinike poolt kinni. Seega J.R, pannes toime katse võõra vallasasja äravõtmiseks selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, pani toime
2 Samuti tema isikuna, kes on varem pannud toime sissetungimise, 31.03.2011 tungis Tallinna linnas sisse Tallinna linnas xxx asuvasse hoonesse valdaja Tallinna linna Kesklinna Valituse tahte vastaselt. Seega J.R, pannes toime valdaja tahte vastase võõrasse hoomesse ebaseadusliku sissetungimise teistkordselt, pani toime
J.R esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 21.11.2011.a. toimunud kohtuistungil kinnitas J.R, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning J.R-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava J.R-i süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl.14 – 16, 46 – 47, 48 - 49), mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning selgitas, et 18.11.2010.a. jalutas ta Wismari tänaval, kus märkas mahajäetud maja. Maja nr oli 31. Ta läks maja hoovi, kus märkas elektrikappi. Kruvikeerajaga, mis tal kaasas oli tegi ta elektrikapi luku lahti ja võttis kapist erinevaid detaile. Detailid pani ta endale kotti. Kohale tuli politsei ja teda peeti kinni. Detaile tahtis varastada, et viia need metalli kokkuostu ja saadud raha eest oleks süüa ostnud. Oli Toompuiesteel ja tahtis ööbima minna kuhugi. xxx maja oli tühi ja keldriaken oli katki löödud. Teda peeti sellest majas kinni. Ka: • • • • Tunnistaja MK ütlused, 18.11.2010.a. olles valves Tallinna jaotusvõrgu operatiivbrigaadis EE JV, kui sai väljakutse aadressil Xxx, kus oli maja vooluta. Xxx, Tallinn transiitkast oli täielikult rüüstatud. Ära oli varastatud sektsioonide vaheline lüliti, kolm komplekti nuge, kokku üheksa nuga. Veel varastati sektsioonide vaheline SLD – 1 alus koos kaanega. Kokku tekitati kahju 10 000,- krooni. Politsei oli isiku kinni pidanud, kelle kilekotis olid EE kuuluvad detailid. (tl 3-4); Kannatanu esindaja HR ütlused, 18.11.2010.a. kella 04:10 paiku sai EEJV valves olev elektrik väljakutse aadressil Xxx, Tallinn, kus oli maja ilma vooluta. Jaotusvõrgu madalpingetransiitkast oli lõhutud ja varastatud oli sektsioonide vaheline lüliti SLD – 1, 2 komplekti nuge T gabariit ja 1 komplekt nuge II GR. Kokku varastati üheksa nuga. Varastatud oli ka sektsioonide vaheline SLD – 1 alus koos kaanega. Kahju kokku 10 000,- krooni. Kõik detailid on kätte saadud ning tsiviilhagi ei esitata. (tl 56); Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, vaadeldavaks asitõendiks on elektrikapis olnud detailid, mis on tagastatud. (tl 18-23); Tunnistaja ARütlused, 31.03.2011.a. kella 23:15 ajal oli XXX elumajas vesi olemas. 01.04.2011.a. kella 00:00 ajal avastas, et elumajas vett ei ole. Arvas, et keegi on sissemurdnud XXXhoonesse, mis kuulub Tallinna linnale. XXXkeldris on veesõlm. Selle veesõlme kaudu saavad nemad vett. XXXmajja oli sisenetud hoovi poolt keldrikorruse akna kaudu. Lõhutud oli veesõlme ruumi puidust uks. Varastatud oli veemõõtja. Kahju on tekitatud Tallinna Kesklinnavalitsusele. Varastatud veemõõtja 3 • • • oli torustiku vahelt lahti monteeritud. Politsei pidas XXXhoonest kinni meesterahva, kes võis varastada veemõõtja. (tl 26-27); Kannatanu esindaja HV ütlused, ajavahemikul 31.03 – 01.04.2011.a. kella 23:15 – 00:00 vahel tungiti sisse XXXhoonesse. Maja kuulub Tallinna Kesklinna Valitsusele ning hoone on tühi. Majal on suletud kõik uksed ja aknad. Hoonel on ka ümber maja sildid, võõrastele sisenemine keelatud. Antud hoone keldrist varastati veemõõtja väärtusega 122,45 eurot. Hoone välisukse ja hoovi poolse akna lõhkumisega tekitati kahju 28 eurot. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, vaadeldavaks sündmuskohaks on XXX, Tallinn. Hoonel üks trepikoda. Trepikoja välisuks on XXX poolesel küljel. Trepikoja välisuks on kahepoolne puidust uks. Trepikoja välisukse ees on puidust piire, millel valget värvi ristkülikujuline silt. Sildil punast värvi kiri. „Ettevaatust varisemisoht!" Vaatluse hetkel trepikoja välisuks kinni, kuid lukustamata. Uksel puudub keskmine katteliist. Hoone vasakpoolses osas (vaadates XXX poolt) on hoonet läbiv tunnel, mida mööda pääseb hoovi. Liikudes tunneli kaudu hoovi, on paremal pool nurgas keldrikorrusel aken. Akna ees on heledat värvi plaadid, millede servades kruvid. Kruvipead plaatidest väljas. Akna vasakpoolne aknaruudu klaas puudu. Selle klaasiruudu ees rohelist värvi riie. Liikudes XXX, TLN, trepikoja välisukse kaudu edasi, on otse eest trepp, mida mööda pääseb järgmistele korrustele ja keldrikorrusele. Liikudes keldrikorrusele, on otse ees ruum, mille vastasseinas aken. Aknal parempoolse aknaruudud klaas puudu. Selle klaasiruudu ees rohelist värvi riie. Keldrikorrusel trepi kõrval valget värvi uks, mis on vaatluse hetkel suletud. Uks avaneb vasakult väljapoole. Ukse vasakus servas kaks kruvi. Kruvid ukse seest väljas. Uksel vasaku serva küljes kaks hinge. Ülemine uksehing puruks. Ülemise uksehinge juurest uks puruks. Ülemise uksehingest all pool uksepiidas kruvi. Avades ukse, on ruumis torustik. Vasakus seinas veemõõtja kinnitus. Veemõõtja kinnituse juures paremal pool punast värvi kraan. Kraanil visuaalsel vaatlusel väliseid vigastusi ei tuvastatud. Ruumi keskele ulatub musta värvi plastikust toru, mille lahtisel otsal valget värvi isoleerpael. Nimetatud toru lahtine ots vaatluse hetkel märg. Ruumi keskele ulatud halli värvi metallis toru, mille lahtine ots kuiv. Ruumi põrand liivane. Põrandal olev liiv märg ning põranda tagumises osas lomp (tl 35-42); J.R karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et J.R on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral ning väärteokorras korduvalt. (tl 56-60); Kohtunik asub seisukohale, et J.R on kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema, kannatanute, tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning J.R-i süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik J.R-i süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toime pannud isiku riikliku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Karistus peab vastama toimepandud teo ebaõiglusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. 4 J.R on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati 10.03.2010.a. Harju Maakohtu poolt. Vabaduses olles ta ametlikult ei töötanud, ei omanud kindlat elukohta. Vabanes vanglast viimati 19.08.2010.a. Oma süüd ta kohtus tunnistas täielikult, kahetses, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises. Nii
lg 2 kui ka
Rahalist karistust pole talle võimalik mõista, kuna tal puudub legaalne sissetulek. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et J.R-ile tuleb mõista karistuseks reaalse lühiajalise vangistuse, kuna kuriteod pole rasked, kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagid puuduvad, KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Tsiviilhagid esitatud ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, kuid arvestades tema varalist seisundit, seda, et tegemist on praktiliselt kodutu inimesega, arvestades tema resotsialiseerumisväljavaateid, kohus leiab, et temalt väljamõistetavate menetluskulude tasumist tuleb ajatada vastavalt KrMS § 180 lg 3 sätetele.. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Violetta Kõvask Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.