lg 2 järgi käskmenetluses; G.V, isikukood: xxx, Eesti Vabariigi kodanik, Süüdistatav emakeel vene keel, keskharidusega, ei tööta, elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole; Kohus juhindudes KrMS § -dest 173 lg 1 p 3 ja 4 ja § 175 lg 1 p 9 ja lg 1 p 2; § 251; lg 1; 253 p 1; 254; 255 ja KarS § - dest 44 lg 1 ja lg lg 1; 57 lg 1 p 3; 60 lg 2; 66 lg 1; 83 lg 1 otsustas: Süüdi tunnistada G.V KarS §
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 90 (üheksakümmend) päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 3,20.- (kolm eurot ja 20 eurosenti) s.o summas 288.- (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot. KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada kohtuotsuse jõustumisel G.V kanda temale mõistetud rahalist karistust 288.- (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot ositi 6 (kuue) kuu vältel, kohustades G.V igakuiselt tasuma riigi tuludesse temale mõistetud rahalisest karistusest võrdsetes osades s.o 48.- (nelikümmend kaheksa) eurot. Rahaline karistus G.V tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank konto nr 10220034796011 või Swedbank AS konto nr
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ilma vastava kohustusliku dokumendita narkootilise või psühhotroopse aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise katse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2 27.09.2011.a laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vahur Verte poolt 27.09.2011.a. koostatud süüdistusakt G.V süüdistuses KarS § 392 lg 1 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises, sisaldades taotlust käesolevat kriminaalasja menetleda kriminaalmenetluse seadustikus reguleeritud käskmenetluse sätteid järgides. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vahur Verte on selgitanud, et kuna KarS §
S § 4 lg 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, sh analüüsides võimalikku karistusliiki st esmalt tuleb arvesse võtta asjaolu, et G.V on kriminaalkorras varem karistamata isik, isikut on väärteokorras kahel korral karistatud rahatrahviga, kuid viimane on trahvid nõuetekohaselt koheselt tasunud ning mõlemad väärteokaristused on kustunud, samuti tulenevalt KarS § 56 lg-st 2, et karistusliiki vangistus võib mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, samuti ehkki G.V Maksu- ja Tolliameti andmetel 2010.aastal ametlikult deklareeritud sissetulek puudus, kuid võttes siiski arvesse isiku sotsiaalseid toetavaid sidemeid ning asjaolu, et G.V on temale mõistetud rahatrahvid nõuetekohaselt tasunud, siis on ta käitumisega osundanud, et viimane soovib ja suudab temale mõistetud rahalistest mõjutusvahenditest õppust võtta ning hoiduda soovi korral õigusvastaste tegude toimepanemises ja kõike eelnevat kogumis hinnates asub prokuratuur seisukohale, et käesoleval juhul on võimalik G.V karistamine viimase poolt toimepandud kuriteo eest kergemaliigilisema karistusega, s.o rahalise karistusega sh. karistusmäära üle otsustamisel tuleb arvesse võtta - KarS § 56 lg 1 – märgitud isiku süü ning samuti tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta karistust isiku süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Prokuröri abi Vahur Verte hinnangul KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole, karistust kergendavatest asjaoludest esineb KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud puhtsüdamlik kahetsus, juhtides tähelepanu sellele, et G.V andis kahtlustatavana ülekuulamisel kuriteo toimepanemise asjaolude kohta üksikasjalikke ütlusi, viimane on eeluurimisel antud ütlustes enda süüd tunnistanud ning toimepandut kahetsenud, tollikontrollis loovutas ta peenestatud kanepi vabatahtlikult välja. Samuti tuleks kohtul arvesse võtta tollikontrollis G.V valdusest leitud ja ära võetud narkootilise aine kogus ja nimelt leiti ja võeti viimaselt 13.03.2011.a-l ära tema valdusest 1,07 grammi peenestatud kanepit, s.o väikeses koguses narkootilist ainet, mille G.V oli omandanud enda tarbeks ja antud asjaolu kinnitab ka asjaolu, et üks gramm kanepit on kohtupraktika kohaselt käsitletav ca ühe doosina. Võttes arvesse süüdlase isikut ning toimepandud kuriteo tehiolusid (eeskätt leitud aine vabatahtlikku loovutamist tolliametnikele ning äravõetud aine väikest kogust), samuti karistust kergendavaid asjaolusid (süü ülestunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus), esinevad prokuratuuri hinnangul käesoleval juhul mõjusad alused mõistmaks isikule karistusraam oluliselt allapoole karistusraami keskmäära ja seetõttu on prokuratuur pidanud võimalikuks llja G.V karistamist KarS § 392 lg 1 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest rahalise karistusega 90 päevamäära ulatuses s.o summas 288.- eurot, arvestades päevasissetuleku suuruseks KarS § 44 lg 2 kohaselt 3,20.- eurot, juhindudes KarS § 66 lg 1 on prokuröri abi taotlenud kohtult võimaldada G.V tasuda temale mõistetav rahaline karistus ositi 6 kuu vältel. KOHTU SEISUKOHT KrMS § 251 lg 1, 2 ja 3 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatav on alaealine. Käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatava suhtes on võimalik kohaldada sõltuvusravi. 3 Vastavalt KrMS § 253 kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne 15 päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, kontrollib kohus kohtu alluvust ja teeb ühe KrMS § 253 p.p 1-3 märgitud lahenditest. Vastavalt G.V-le esitatud süüdistusaktile on kuritegu toime pandud Harju Maakonnas. Tulenevalt KS § 101 lg 1 KrMS § 24 lg 1 järgi allub kriminaalasja arutamine maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Vastavalt justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 45 § 1 p-le 1 on Harju Maakond Harju Maakohtu tööpiirkond. Seega on käesolevas kriminaalasjas kohaldatud õiget kohtualluvust. Kohus, kontrollinud ja uurinud prokuröri abi V. Verte poolt taotletud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke, süüdistatava G.V-le KarS §
lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise kohta kogutud tõendeid asub seisukohale, et G.V süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja G.V tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS §
S § 392 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.t keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseaduslik sisse- ja väljaveo s.o kauba või vastava kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta radioaktiivse aine, lõhkeaine, narkootilise või psühhotroopse aine, narkootilise või psühhotroopse aine lähteaine, mittenarkootilise ravimi, ohtliku kemikaali või jäätme, strateegilise kauba, tulirelva või laskemoona toimetamise eest üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri või riigipiiri – eest ette, kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus märgib, et antud s.t KarS § 392 lg 1 kuriteokoosseisu üheks objektiivseks koosseisuliseks tunnuseks narkootilise või psühhotroopse aine olemasolu ja selle toimetamine üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri või riigipiiri. Käesoleva kriminaalasjas kohtueelsel uurimisel on tuvastamist leidnud, et G.V 13.03.2011.a. suundudes kella 17.45 ajal läbi Tallinna Lootsi 13/4 asuva Tallinna Reisisadama D- terminali laevale „Baltic Queen“ üritas ilma Schengeni konventsiooni artiklis 75 sätestatud tunnistuseta üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetada Rootsi Kuningriiki minigripp kilekotis 1,07 g narkootilist ainet – peenestatud kanepit, kuid tema tegu jäi lõpule viimata temast – G.V-st olenematutel põhjustel. Antud fakti loeb kohus tõendatuks käesoleva kriminaalasja kohtueelsel uurimisel G.V poolt 13.03.2011.a. kahtlustatavana KarS §
lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise ülekuulamise käigus antud ütlustega ja nimelt on G.V end süüdi tunnistanud, kahetsenud ning andnud ütlusi selle kohta, et tema on kahtlustuses märgitud kuriteo toime pannud, selgitades, et tema ostis umbes kuu aega enne üle kuulamist Rakveres ühelt inimeselt 1 grammi kanepit, mida korraga ära ei tarvitanud ja jättis selle endale kotti. Ülekuulamise päeval s.o 13.03.2011.a. tahtis ta koos oma sõpradega Stockholmi sõita ja ta ei mõelnud sellele, et kotis oli ka kanep, ta oli selle ära unustanud, kotti ta enne ärasõitu ei kontrollinud. Kanepit on ta varem, kuid harva proovinud. Seda, et narkootilise aine üle riigipiiri viimine on karistatav ta teadis, kuid ta oli kindel, et tal midagi kaasas ei ole (9-11). Samuti kinnitab G.V poolt toimepandut ja viimase antud ütlusi käesoleva kriminaalasja menetluse käigus temalt leitud ja ära võetud, 07.04.2011.a. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspertide poolt läbi viidud narkootilise aine ekspertiisi käigus (ekspertiisiakt nr 11E-AN0223) tuvastatud 1,07 g peenestatud kanep (tl. 6-7), sh Maksu – ja Tolliameti Põhja maksu ja tollikeskuse ametnike poolt 13.03.2011.a. G.V suhtes koostatud reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akt nr 11-12.2-5/11/861, millise kohaselt 13.03.2011.a. suundus G.V Tallinnas Reisisadama D- terminalis olnud laevale Baltic Queen, kuid viimane suunati reisija tollikontrolli, millise käigus 4 esitati viimasele küsimus, kas tal on kaasas keelatud aineid, vastas viimane eitavalt, kuid kontrolli käigus leiti G.V seljakotist minigrippkott, mille sees oli roheline taimne aine, mis reageeris positiivselt „Cannabis test“ kiirtestile ja, milline kaalus koos pakendiga 1,4 g (tl 2) ning kohtueelse menetleja poolt 16.05.2011.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga, millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval teostatud menetlus toimingu – asitõendi vaatluse käigus vaadeldi ja fotografeeriti 13.03.2011.a. G.V juurest tollikontrolli käigus leitud ja ära võetud minigrip kilekoti koos kanepiga, mis on jäetud peale ekspertiisikäiku hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda (tl 3-4). Karistusseadustiku § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Käesolevas kriminaalasjas asub kohus seisukohale, et G.V suundudes 13.03.2011.a. kella 17.45 ajal Tallinnas Lootsi 13/4 Reisisadama D-terminalis asuvale laevale Baltic Queen ning omades samal ajal 1,07 g peenestatud kanepit, alustas vastavalt oma ettekujutusele KarS § 392 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist, kuid, mis jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti Maksu – ja Tolliameti Põhja maksu – ja tollikeskuse ametnike poolt kinni, kes toimetasid ta tollikontrolli, kus narkootiline aine – peenestatud kanep – talt ära võeti, seega pani viimane toime KarS §
Käesolevas kriminaalasjas G.V õigusvastasust ja süüdvälistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. G.V poolset selgitust selle kohta, et tema ei mäletanud, et tal kanep kaasas oli asjakohatuks ja eluliselt mitteusutavaks. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus G.V süüd, tema isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nimelt märgib kohus, et G.V on varem kohtulikult karistamata, antud fakt on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, oma kuritegeliku käitumisega G.V kellelegi varalist kahju tekitanud ei ole, käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. G.V on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud, antud juhul loeb kohus seda karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et G.V tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS §
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja temale karistuseks mõista rahaline karistus 90 päevamäära ulatuses s.o summas 288.- eurot milline summa kuulub KarS § 66 lg 1 alusel kandmisele ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt G.V-lt kuuluvad välja mõistmisele kohtumenetluse kulud s.t sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu ning ekspertiisitasu eeluurimisel teostatud narkootilise aine ekspertiisi teostamise eest riigituludesse ning samuti asub kohus seisukohale, et KarS § 83 lg 1 alusel käesolevas kriminaalasjas asitõendiks olev 1,07 g peenestatud kanepit, milline asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas hoiul kuulub kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerimisele ja hävitamisele. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.