4-12-2563/3

Väärteoasi nr. 4 – 12 – 2563 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juulil 2012.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-2563 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi R.G isikukood xxx, elukoht xxx väärteoasi Liiklusseaduse § 227 lg.3 järgi Vaidlustatud lahend PPA Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna patrullteenistuse 23.05.2012.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2570,12,
2. Kohtuväline menetleja PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskond Menetluse liik kirjalik menetlus KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata R.G kaebus ja PPA Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna patrullteenistuse 23.05.2012.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2570,12,001508 jätta muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates päevast, mil isik otsusest teada sai või teada saama pidi. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU PPA Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Andrus Kleeman’i 23.05.2012.a. otsusega väärteoasjas 2570,12,001508 tuvastati, et vastavalt 25.04.2012.a. väärteoprotokollile R.G juhtis 25.04.2012.a. 17.22 ajal Lihula vallas, Lääne maakonnas, Risti-Virtsu-Kuivastu –Kuressaare 1 44 km-l mootorsõidukit kiirusega 139 +- 5 km/h, lubatud kiirus mõõdetaval teelõigul 90 km7h ületas kiirust mitte vähem kui 44 km7h. Menetlusalune isik ei ole vastulauset esitanud. . Kohtuväline menetleja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega s.o. tunnistaja Kast ütlustega, kiiruse mõõteseadme kasutamise protokolli ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h, rikkudes Liiklusseaduse § 15 lg.1 p.1 nõudeid. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid isiku hoiakute muutmise kaudu ja seetõtuu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks otsustama, milline karistus võik efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist. Sellel konkreetsel juhul leidis kohtuväline menetleja ,et selleks on nii põhi- kui lisakaristus . Väärtegu on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg.3 järgi Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja R.G-le LS § 227 lg 3 järgi karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses s.o. 400.00 eurot ja liiklusseaduse § 227 lg.5 p.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 –ks kuuks. KAEBUSE SISU R.G esitas 07.06.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub vähendada rahatrahvi suurust ,kuid eelkõige palub vähendada või tühistada juhtimisõiguse äravõtmise. Vastavalt V™S § 115 peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus vastama kindlatele nõuetele ning sama §-i lg.3 p.1 kohaselt peab kaebuse esitaja kaebuses märkima, kas ta soovib kohtuistungist osa võtta. Kaebaja oma kaebuses ei ole märkinud, et soovib istungil osaleda ning kohus kaebuse lahendamisel lähtub V™S §-st 120 ning lahendab kohtuistungit korraldamata kaebuse kirjalikus menetluses , kuna kohtuväline menetleja saades kaebuse koopia ,nõustus ja taotles antud väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuvälise menetleja esindaja taotles kohtule 14.06.2012.a. saadetud kirjalikus seisukohas väärteoasja nr 4–12–2563( 2570,12,001508)R.G kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldab, et R.G kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuväline menetleja on koostanud karistamisotsuse õigesti. Karistamisotsuse tegemisel on kohtuväline menetleja arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Menetlusalune isik ei ole kiiruse ületamist eitanud, on omakäeliselt andnud ütlusi ja seletanud - oli vaja jõuda praamile, kihutasime naisega pulmapeole.Samuti on arvestatud eelnevate sarnaste rikkumistega .Karistuse mõistmisel kohtuväline menetleja leidis, et antud juhul oli tegemist tahtliku teoga, kus menetlusalune isik seadis kõrgemaks enda huvid, jättes arvestamata kaasliiklejate turvalisusega. Menetlusalune isik oleks pidanud oma aega planeerima selliselt, et poleks vaja olnud seadust rikkuda. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetseid isikuomadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik on korduvalt toime pannud sarnaseid väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma. Arvestades varasemaid rikkumisi ja antud rikkumise ohtlikkust leidis kohtuväline menetleja, et karistuseks, mis mõjutaks 2 menetlusalust isikut süütegude toimepanemisest loobuma on nii põhi kui ka lisakaristus, kuid lisakaristus siiski minimaalmääras juhtimisõiguse äravõtmine 3-ks kuuks. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas märgib , et kuivõrd kõik avaldused/vastulaused registreeritakse ,siis kontrollimisel selgus, et menetlusaluse isiku avaldus ei ole kohtuvälise menetlejani jõudnud ei e-maili teel ega käsipostiga, seega ei saanud karistuse mõistmisel avaldusega ka arvestada. KOHTU JÄRELDUSED. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohaga ja väärateoasja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. R.G poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseeritud ja väärteoasjas kogutud kirjalike materjalidega täielikku tõendamist leidnud . Väärteomenetluses lasub tõendamiskohustus süüdistusfunktsiooni kandjal so. Kohtuvälisel menetlejal, vastavalt V™S § 69 lg.2 p-dele 3-7 peab kohtuväline menetleja väärteoprotokollis märkima, millistele tõenditele tuginevalt loeb menetleja väärteo tuvastatuks. V™S § 64 kohaselt kogub väärteomenetluses tõendeid kohtuväline menetleja järgides V™S
3. peatükis sätestatut. Lähtudes V™S §-st 72 peab kohtuvälisel menetlejal lahendi tegemiseks olema kogutud kõik tõendid, mis võimaldaksid tal lahendada V™S § 108 loetletud küsimused. R.G väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega s.o. tunnistaja Meelis Kast ütlustega, kiiruse mõõteseadme kasutamise protokolli ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega, kus ta seletas oma teo toimepanemise asjaolusid ning tunnistas kiiruse ületamist. Liiklusseaduse § 227 lg.3 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteist kuuni. LS § 227 lg.5 p.2 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3-st kuust kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on jõudnud järeldusele, et R.G on võimalik karistada rahatrahviga, mis on sanktsiooni keskmises määras s.o. LS § 227 lg 3 järgi on karistuseks määratud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses s.o. 400.00 eurot ning lisakaristusena on kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist minimaalses määras s.o. 3-ks kuuks. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isikuomadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik on korduvalt toime pannud sarnaseid väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma. Arvestades varasemaid rikkumisi ja antud rikkumise ohtlikkust leidis kohtuväline menetleja, et karistuseks, mis mõjutaks menetlusalust isikut süütegude toimepanemisest loobuma on nii põhi kui ka lisakaristus, kuid lisakaristus siiski minimaalmääras juhtimisõiguse äravõtmine 3-ks kuuks. Kohus leiab, et mõistetud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega . Isik, kellele on väljastatud mootorsõiduki juhtimiseõigus on teadlik nii liiklusreeglite nõuetest kui ka liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega ei saanud menetlusalusele isikule olla üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse rikkujat lisaks rahatrahvile karistada ka juhtimisõiguse äravõtmisega . Kuivõrd kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kellel oma igapäeva toimetuste hõlpsamaks realiseerimiseks on vajadus kasutada mootorsõidukit, sellisel juhul peab menetlusalusele isikule olema väga hästi teada, et liiklusnõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda võib halvendada tema majanduslikku olukorda. Olles taolisest riskist teadlik, peab isik ise valima sellise käitumisviisi, et tema majanduslik olukord ei halveneks määratava rahatrahvi tõttu. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule 3 soovitud mõju avaldanud ega sundinud teda hoiduma väärteo toimepanemisest. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud liiklusalase väärteo iseloom näitab ilmselgelt tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja enda ning kaasliiklejate elule, tervisele ja varasse. Ületades tahtlikult sellisel määral lubatud suurimat sõidukiirust, võttis menetlusalune isik teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht, igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Mootorsõiduki juhtimine kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h, kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ning ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Eeltoodust lähtudes jätab kohus R.G kaebuse rahuldamata ja PPA Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Andrus Kleeman’i 23.05.2012.a. otsus väärteoasjas 2570,12,001508 muutmata. Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, 132 punktist 1, § 133, §
4. Kohtunik 4