KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 20.06.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-7315 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Ave ARNIM Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid P.O elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks P.O sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, keskharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 29.09.2011 ja lõpp 23.02.2013 Jätta P.O elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.03.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav P.O elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. P.O on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.02.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 7, 8; §331 ja §121 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, KrMS §238 lg.2 ja KarS §69 kohaldamisega üldkasuliku tööga 1320 tundi tegemise tähtajaga 2 aastat koos KarS §75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli nõuete ja KarS §75 lg.2 p.1, 2 sätestatud lisakohustuste täitmisega. Viru Maakohtu 29.09.2011 määrusega pöörati Viru Maakohtu 28.02.2011 otsus täitmisele, loeti ärakantuks 1 süüdimõistetu poolt tehtud üldkasulik töö 230 tundi, s.o. 3 kuud 25 päeva ning ärakandmisele kuulus 1 aasta 6 kuud 5 päeva vangistust alates 29.09.
- Viru Maakohtu 27.01.2012 määrusega parandati sama kohtu 29.09.2011 määrust ning loeti ärakantuks süüdimõistetu poolt tehtud üldkasulik töö 310 tunni ulatuses, s.o. 5 kuud 5 päeva ja ärakandmisele kuulus 1 aasta 4 kuud 25 päeva vangistust. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, vanglakaristust kannab samuti viiendat korda. Kuritegude dünaamikat iseloomustab vägivaldsus, varalise kahju tekitamine, soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetav on osalenud riigikeele A1 taseme kursustel ja töötab majandustööde abitöölisena. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi üle 4700 €. Majanduslikult toetavad kinnipeetavat vangistuses endine abikaasa ja sugulased. Kinnipeetav on lahutatud, kuid elas endise abikaasaga koos. Lisaks on lähedastest kinnipeetaval veel poeg ja õde. Suheldakse telefoni ja kokkusaamiste teel. Kinnipeetava suhtlusringis on kriminaalkorras karistatud isikuid. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud uimastisõltuvus. Kinnipeetav on ühiskonna reeglite osas pime, arvestab vaid oma vajadustega. Rehabilitatsioonis kinnipeetav vajadust ei näe, kuritegelikke või vaenulikke hoiakuid ei ole täheldatud. Kinnipeetav võib impulsiivsusest kasutada vägivalda, kordab sageli samu vigu. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 47%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 21%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on lahutatud abikaasa ja poeg. Endise abikaasaga suheldakse telefoni teel, käiakse kokkusaamistel. Endise abikaasa sõnade kohaselt on kuritegude sooritamise põhjuseks alkoholi kuritarvitamine, ta on nõus kinnipeetavat vabanemise korral moraalselt toetama. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama xxx. Tegemist on võlgadeta 1-toalise korteriga, kus on head elamistingimused ja mille tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. Korteri omanik on endine abikaasa, kes on kirjaliku nõusoleku andnud. Enne vangistust kinnipeetav ei töötanud, peale vabanemist töökohta talle garanteeritud ei ole. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud kriminaalkorras, kriminaalhooldusel on olnud ühel korral. Kinnipeetav rikkus temale kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Maakohtu istung Kinnipeetav P.O taotles maakohtu vangistusest tingimisi enne tähtaega. istungil enda vabastamist Prokuröri abi Ave Arnim leidis maakohtu istungil, et taotlus vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. kinnipeetava Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 2 Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda ning viiendat korda kannab ka vangistust. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust, mis kõigepealt oli talle mõistetud üldkasuliku tööna. Kuna kinnipeetav ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid, pöörati karistus tätimisele. maakohus ei pea võimalikuks vabastada kinnipeetavat sama karistuse kandmisest teistkordselt. Arvestades kinnipeetava isikut ning tema käitumist viimase käitumiskontrolli ja vangistuse ajal, puudub maakohtul igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord suudab käitumiskontrolli nõudeid järgida. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kuritegude toimepanemise põhjuseks kinnipeetava poolt on alkoholi kuritarvitamine, seda on kinnitanud ka kinnipeetava endine abikaasa. Maakohus leiab, et vangistuses on kinnipeetaval võimalik oma sõltuvusega tegeleda ja läbida vastavad sotsiaalprogrammid. Maakohus leiab, et nende läbimine vangistuses on kindlam ja põhjalikum, kui vabaduses. Samuti on kinnipeetaval vangistuses võimalik tegeleda diagnoositud uimastisõltuvusega. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi üle 4700 €. Vabaduses ei ole talle töökohta garanteeritud. Kinnipeetav ei osanud maakohtu istungil selgitada, millistest vahenditest ta kavatseb vabaduses elama hakata, mainides vaid endise abikaasa toetust. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul kinnipeetava poolt 47%. Maakohus peab s eda nimetamisväärseks. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei näe kinnipeetav rehabilitatsioonis mingit vajadust. Kriminaalhoolduse eesmärk on samuti kinnipeetava resotsialiseerimine. Kuna kinnipeetav seda ei aktsepteeri, ei ole kriminaalhoolduse eesmärgid antud kinnipeetava puhul saavutatavad. Ülaltoodu alusel ei pea maakohus võimalikuks vabastada kinnipeetavat vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3