järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav E.N, ik.xxx, Kaitsja Advokaat Alla Raudsepp RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.N kuriteos
Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.
Prokuröri poolt kohtus E.N le nõutud karistus:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 3 (kolm) kuud.
Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti.
lg1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) kuuks. Süüdistatav E.N andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepitud karistus vastab
§-s 56 sätestatule. E.N on varem kriminaalkorras karistamata. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid puuduvad. Tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, milline tõkend tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x290 eurot = 435 EUR-i. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis 4 KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. E.N kaitsja taotluse alusel on kohus arvestanud kaitsjale tasuks osalemise eest nii kohtueelses menetluses kui kohtus kokku 115,20 eurot (sisaldab käibemaksu) . KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. E.N on pensionär. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Süüdistatavalt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 435 EUR-i. . E.N on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut, ta on varem kriminaalkorras karistamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava võib vabastada osaliselt arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu summas 60,20 eurot riigi kanda Kristel Pedassaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.