← Eesti

4-13-625/5

4-13-625 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a Tallinn Väärteoasja number 4-13-625 (2317,12,009690; 2317,12,008671; 2317,12,010039; 2317,12,009170) Kohtunik Märt Toming Tõlk Natalia Senkevitš Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Z.N, ik: XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskond RESOLUTSIOON 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja
  3. Z.N süüdi tunnistada NPALS § 15 karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.
  4. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusalusele isikule Harju Maakohtu 21.09.2012 koostatud kuue kohtuotsusega mõistetud arestide, so kokku 20 päeva aresti ärakandmisest.
  5. Z.N-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 140 (ükssada nelikümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Z.N, 4-13-625, joobeekspertiis“.
  6. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 15.03.
  7. Vastavalt V™S § 199 lg 3 sätetele jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta otsuse tegemisest 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 16.01.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1329218 selles, et 25.07.2012 kella 20.58 ajal peeti Männiku teel Tallinnas pöösastes kinni Z.N, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli ja 7-amiinoklonasepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet fentanüüli arsti ettekirjutuseta. 16.01.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1329241 selles, et 13.08.2012 kella 19.52 ajal peeti Endla 45 Tallinnas kinni Z.N, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet fentanüüli arsti ettekirjutuseta. 16.01.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1329220 selles, et 02.09.2012 kella 01.27 ajal peeti Endla 52 Tallinnas kinni Z.N, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli ja alprasolaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet fentanüüli arsti ettekirjutuseta. 16.01.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1329219 selles, et 12.09.2012 kella 11.55 ajal peeti Tammsaare tee 116 Tallinnas kinni Z.N, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli, 7amiinonitrasepaami ja 7-amiinoklonasepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet fentanüüli arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et tunnistab 25.07.2012 toime pandud väärtegu. Samuti tunnistab 13.08.2012 toime pandud väärtegu. 02.09.2012 tarvitas samuti narkootilist ainet, enne seda tarvitas antidepressanti. 12.09.2012 osas tunnistab väärteo toimepanemist. Narkotilisi aineid sai tuttavatelt narkomaanidelt. Oli enne rehabilitatsioonis, kuid see katkes ja hakkas uuesti tarvitama. Soovib lõpetada narkootiliste ainete tarvitamise ja pöörduda tagasi normaalse elu juurde. Karistuse osas ei oska pakkuda, on nõus küsitud karistusega. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalune isik ei vaidlusta väärtegude toimepanemist, taotleb 10 päeva aresti, välja mõista menetluskulud. Arest ära kanda alates eelmise aresti ärakandmisest. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi, joobeseisundi tuvastamise uuringuakte, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda korduvalt karistatud arestidega. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Sellest tulenevalt kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka 2 joobe tuvastamise ja aineekspertiisiga tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse nelja väärteo toimepanemises, millised on toime pandud enne eelmist kuute kohtuotsust, so enne Harju Maakohtu 21.09.2012 otsuseid, millega menetlusalusele isikule mõisteti kuue väärteo eest arestid kokku 20 päeva, siis asub kohus seisukohale, et menetlusesemeks olevate väärtegude toimepanemise eest mõistetavaks maksimaalseks karistuseks saab olla 10 päeva, kuigi väärtegude rohkus eeldaks oluliselt rangemat karistust. Samas ei saa mõistetavad arestid kohtuotsuste kogumis ületada sanktsioonis ettenähtud karistuse ülemmäära, so 30 päeva, kuivõrd enne Harju Maakohtu 21.09.2012 otsust toime pandud väärtegudes tulnuks süüküsimus lahendada ühe otsusega, mõistes karistuse, mis ei ületa ettenähtud sanktsiooni ülemmäära. Märt Toming kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.