) § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav T.H elukoht: XXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral 25.07.2007 Tartu Maakohtu otsusega
järgi 2 kuu vangistusega tingimisi
alusel 18-kuulise katseajaga ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 5 § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 256 lg 1 p 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada T.H
järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.04.2013-15.04.2013, s.o 3 päeva karistuse hulka, T.H poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus T.H suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.H ei pane 2 (kaks)-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: • elama kohtu määratud alalises elukohas 1 • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
järgi selles, et tema 13.04.2013 kella 15.13 paiku juhtis alkoholijoobe seisundis Tartumaal Tartu vallas Puhja alevikus Viljandi tee 24 juures mootorsõidukit Jeep Cherokee registreerimismärgiga XXXX, sest alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,16 milligrammi ühe liitri kohta . 2 T.H rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust.
lg 1 järgi arvata eelvangistus 13.04.2013-15.04.2013 so 3 eelvangistuspäeva karistuse hulka ja karistuseks mõista 4 kuud 27 päeva vangistust. Lähtudes
§-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus T.H suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.H ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§ -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et T.H on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse T.H süüdi tunnistada
III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär on 320 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 21.60 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 43.20 eurot, kokku 64.80 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.