← Eesti

4-13-2767/6

Väärteoasi nr.4-13-2767 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

  1. mai 2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Helen Aasma Tõlk Katrin – Jana Vaab Vaidlustatud lahend M.U `i 03.05.2013.a. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 08.04.2013.a. otsusele väärteoasjas 2316,13,001906 Kaebuse esitanud isik M.U, isikukood: xxx, elukoht: XXX Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: M.U kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Rahuldada M.U 03.05.2013.a. kaebus osaliselt ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 08.04.2013.a. otsus väärteoasjas 2316,13,001906 osaliselt ning nimelt M.U `ilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise osas 4 (neljaks) kuuks. Teha uus otsus ning võtta M.U-lt Liiklusseaduse § 224 lg. 3 p. 1 alusel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Kohaldades KarS § 66 sätteid määrata rahatrahv tasumisele 10 osas igakuiselt summas 80,00 eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank, kohustuslik on märkida viitenumber
  2. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 08.04.2013.a. otsus väärteoasjas 2316,13,001906 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 14.06.2013.a.. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa poolt 08.04.2013.a. väärteoasjas 2316,13,001906 tehtud otsusega tuvastati, et M.U juhtis 17.03.2013.a. kell 01:20 Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Valli 2 mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,47 mg/l (0,52 mg/l +/- 0,05). Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega ALCOTEST 7110 nr ARAF0036, taatlustunnistuse nr TTRC-12-
  3. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 224 lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 723 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Seaduse § 724 lõige 1 sätete kohaselt Politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. 17.03.2013.a kell 01:47 mõõdeti M.U alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0036, mille lõplik tulem 0,47 mg/l (0,52 mg/l +/- 0,05). 2 Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja Piirivalve seaduse § 724 lõike 62 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Mõõtemetoodika MM 04-2010 "Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmine väljahingatavas õhus on kinnitatud 01.01.2010.a Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga nr 40 „Mõõtemetoodikate kinnitamine". Isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtev ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-12-00119) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Võttes arvesse ülaltoodut, kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik juhtis 17.03.2013.a kella 01:20 ajal Tallinnas Valli tn 2 juures mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,47 milligrammi. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Menetlusalune isik M.U rikkus sellega liiklusseaduse § 69 lg 5 pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga- selle seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Senise karistuspraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse kohaldamata jätta vaid erandlikel asjaoludel. Väärteomaterjalist ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Karistusregistri andmete kohaselt puuduvad M.U eelnevad karistused. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja M.U-le karistuseks Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 800,00 eurot ja Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. KAEBUSE SISU M.U esitas 03.05.2013.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles avaldab, et soovib vaidlustada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 08.04.2013.a. otsuse väärteoasjas 2316,13,001906 kogutud tõendite ja määratud karistuse osas. M.U põhjendab esitatud kaebust sellega, et oli vaja muuta parkimiskohta, et parkida auto õiges kohas. Sel ajal (17.03.2013) tundus, et alkoholisisaldus vastas normidele, et alkoholi kasutamine oli minimaalne ja mitu tundi tagasi. Kahjuks, et alkoholi indikaatorivahendit ei olnud kaasas ja oli vaja sõita ainult 200 meetrit õige parkimiskoha suunas. See väärtegu oli esimene ja 3 varem väärteod ja karistused üldse puudusid. Samuti tema kohe tunnistas oma väärtegu. Täitis kõiki tegevusi inspektori nõudmisel ja ei eitanud midagi. Seepärast arvab, et antud määras, 800 eurot rahatrahv ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, karistuse otsus pole objektiivne ja summa on liiga suur. Tema on tudeng ja tal ei ole püsivaid töökohti ja tema ainus töötasu on seotud sõiduki juhtimisega, seetõttu tema vajab juhtimisõigust. Tema auto liikumine oli korrapärane ja kiirus oli vähem, kui 10 km/h. Samuti, autos olid tunnistajad, kes võivad kinnitada tema andmeid. (II, AP). Taotleb, et kohtusse kutsutaks tunnistajana II, kes sõitis temaga koos autos. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest
  4. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.