← Eesti

4-11-357/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2011 Rapla Väärteoasja number 4-11-357 Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Väärteoasi F.A kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Olimar Merilaini
  2. jaanuari 2011.a. otsusele Liiklusseaduse § 74-64 lg. 2 järgi. Kaebaja F.A, isikukood xxx, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxx x. Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur, esindaja Olimar Merilain ( Rapla politseijaoskond Savi 2 79514 Rapla). Kohtuistungi toimumise aeg
  3. märtsil 2011.a. Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 132 p.p. 1 ja 2; 133; 134; 135 lg 2 ja 4; 155 ja 156 RESOLUTSIOON Jätta F.A kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Olimar Merilaini
  4. jaanuari 2011.a. otsusele Liiklusseaduse § otsusele F.A süüdistuses Liiklusseaduse §§ 74-64 lg. 2 järgi rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahvi on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahv tuleb tasuda kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis, tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium ja viitenumber
  5. Kui rahatrahv ei ole selle aja jooksul täies ulatuses tasutud ja menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ei ole kohtuotsuse peale esitanud kaebust, pööratakse kohtuvälise menetleja otsus sundtäitmisele. Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast. Kassatsiooniteate esitamata jätmise korral jõustub kohtuotsus
  6. aprillil 2011.a. Asjaolud Kaevatava otsuse kohaselt juhtis F.A
  7. detsembril 2010.a. kella 15:06 paiku Rapla linnas Tallinna maanteel sõiduautot Opel ega olnud turvavööga kinnitatud ja olles varem samasuguse teo 64 eest karistatud. Kohtuväline menetleja on karistanud F.A Liiklusseaduse § 74 lg 2 alusel rahatrahviga kolmkümmend

(30)trahviühikut s.o. 115.04 eurot. F.A kinnitab kaebuses ja kohtuistungil antud ütlustes, et ta ei ole väärtegu toime pannud. Ütlustest nähtub, et ta alustas enne kinnipidamist sõitu Raplas Sauna tänavalt ja enne sõidu alustamist kinnitas oma turvavöö ja vöö oli sõidu ajal kuni kontrollimiseni kogu aeg kinnitatud. Seda võib kinnitada tema kõrval istunud KK. Auto tagaklaas oli jäätunud ega paistnud läbi. Seepärast ei saanud politseinikud taga sõites auto sisemusse näha. Sõidu ajal hakkas helisema taskus olnud mobiiltelefon, F.A hakanud seda otsima ja samal ajal nägi taga sõitmas politseiautot, millest anti märguanne peatumiseks. Politseinikud võisid liigutuste järgi arvata, et ta paneb sõidu ajal vööd peale. Vöö on autos reguleeritud kõige alumisse asendisse. Neil põhjustel taotleb F.A kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja esindaja ei loe kaebust põhjendatuks. Vastuväidete kohaselt nägid politseiametnikud F.A autole vastu sõites, et F.A oli turvavöö kinnitamata. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna süüks arvatud väärteo tunnused on F.A tegevuses tõendatud. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajatena üle kuulatud politseiametnike Ave Lehe ja Veigo Vilbase ütlustes, et Raplas Tallinna maanteel F.A poolt juhitud autole vastu sõites nad nägid selgesti, et vastu liikunud auto juhil ei olnud turvavöö kinnitatud ja vöö lahtine ots rippus ukseposti küljes. Külje pealt on näha, kas turvavöö jookseb uksepostist istmeni või mitte, sest istme ja ukseposti vahel on vaba ruum. Samuti oli hästi näha, et samas autol juhi kõrval istunud reisijal oli turvavöö peal. Pärast oma auto ringikeeramist ja F.A autole järelejõudmist oli läbi tagaklaasi näha, et juht sättis vööd peale. Kuna kõrvalistujal oli vöö kinnitatud, siis tekkis hea võimalus võrdluseks. Pärast kinnipidamist oli F.A turvavöö kinnitatud ja ta väitis, et vöö oli sõidu ajal kogu aeg kinnitatud. Nad jälgisid turvavööde kinnitamist kõigis vastu tulnud autodes. Tunnistaja Karlis Kaer on küll kinnitanud, et autot juhtinud F.A oli turvavöö algusest peale kinnitatud, kuid tunnistaja ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseks. Kohtul puudub alus arvata, et F.A autot kontrollinud ja asja arutamisel ütlusi andnud politseiametnikud eksivad või F.A kahjuks teadvalt ebaõigeid ütlusi annavad. Politseiametnikud tegid oma tavapärast tööd ja turvavööde kinnioleku kontroll sõidu ajal kuulub selle juurde. Nii on tekkinud ka kogemus kinnitamata turvavöödega juhte ja reisijaid kiiresti märgata. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et KKl oli vöö kogu aeg kinnitatud ja selles osas kahtlust ei tekkinud. Kumbki tunnistaja ei olnud F.A-ga varem kokku puutunud ja seepärast puudub alus arvata, et tunnistajad F.A kui võimaliku rikkuja ära tundsid ja autole järgi sõitma asudes temasse kuidagi eelarvamusega suhtusid. Uuritud tõenditele ei lisa midagi kõneeristuste väljatrükk, mille kohaselt tuli samal kuupäeval kell 15.08 F.A mobiiltelefonile kõne. Karistust raskendavad või kergendavad asjaolud F.A käitumises puuduvad. Arutatava väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut ja kohtuväline menetleja on pidanud võimalikuks määrata karistuse sellest vähem kui pooles ulatuses. Tegemist on teistkordselt toime pandud samasuguse teoga ja seepärast ei pea ka kohus vajalikuks kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust kergendada. Indrek Saar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.