1-07-2522/23

Kriminaalasi nr.1-07-2522 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2011.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-07-2522 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Riina Palmi Prokurör Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 20.04.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid S.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu S.H, isikukood xxx RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta S.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruse ärakiri edastada S.H-le ja Viru Vanglale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 28.03.2011 Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava S.H tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.10.2007 otsusega KarS § 118 p 1 järgi ning karistatud 5 aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus 12.09.2006 ja lõpp 12.09.
2. 1 Kinnipidamisasutuses S.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 3 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel kindel elukoht puudub. Kinnipeetaval on keskeriharidus. Rummu vanglas omandas puuseppa ja lukkseppa erialad. Enne vangistust töötas mitteametlikult metalli- ja ehitustöödel. Tegi juhutöid. Vanglas töötas pesumajas. Hetkel töötab majandustöödel, abitöölisena. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Vanglas läbis vabanemiseelse programmi. Enne vangistust esines probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Viru Vangla toetab S.H tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku S.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. S.H puudub motivatsioon ennetähtaegseks vabanemiseks. Vabaduses olles puudub isikul töökoht ning lähisuhtevõrgustik. Elukoha olemasoluks puudub kindel garantii. Mistõttu tuleks isikul võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel kaaluda võimalust lühiajaliselt kasutada varjupaigateenust. Ametnikule teadaolevatel andmetel ei tunnista isik probleeme seoses alkoholiga ega oma süüd kuriteos. Vangistuses olles ei ole isik üles näidanud koostöövalmidust ametnikega, et oma käitumist vabaduses muuta. Ettepanekut tehes kaalus kriminaalhooldusametnik kõiki isikut puudutavaid negatiivseid asjaolusid kui ka asjaolu, et isikul puudub eelnev kogemus kriminaalhooldusega. Seetõttu on kriminaalhooldusametniku arvamusel, et kriminaalhooldus soodustab isiku järk-järgulist kohanemist vabaduses ning tagab järelvalve isiku üle. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et S.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.H isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. S.H on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist. S.H on varem 5 korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on S.H karistatud enamuses varavastaste kuritegude eest ja üks kord esimese astme kuriteo (tapmise) eest. Vaatamata varasemastele karistustele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue esimese astme kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Käesoleval ajal kannab pikaajalist vanglakaristust raske isikuvastase kuriteo eest, milles ta end süüdi ei tunnista. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (korduvalt karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest ja kuritegu oli toime pandud joobe seisundis) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub S.H lähedastest inimestest koosnev tugivõrgustik, kes oleks valmis teda vabanemisel toetama. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. 2 Garanteeritud elukoht vabaduses S.H puudub. Elukoht sotsiaalmajas tähendab muuhulgas seda, et tema suhtlusringkonda jäävad kriminaalase taustaga isikud, kes võivad S.H mõjutada alkoholi tarbima ja panema toime uusi kuritegusid. Seega võib järeldada, et S.H puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul S.H ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu S.H vabastamata temale Viru Maakohtu 11.10.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) 3