lg 2 M.B (isikukood XXX; elukoht: xxx) Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Menetluse liik Politseija Piirivalveamet, Põhja korrakaitsebüroo, liiklusmenetlustalitus Kirjalik menetlus Prefektuur, RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: 1. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.08.2011.a otsus väärteoasjas nr 2376,11,004609 M.B karistamises
lg 2 järgi rahatrahviga 55 trahviühiku ulatuses, s.o 220 (kakssada kakskümmend) eurot muutmata.
Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.08.2011.a otsuse väärteoasjas nr 2376,11,004609 kohaselt M.B 14.07.2011.a kell 21:25 Tallinn-Narva mnt 16. km, Maardus, Harjumaal juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h võrra, sõites kiirusega 81+/-7 km/h. Kaebuse esitaja palub oma kaebuses vähendada kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuses määratud karistust. Kaebuse esitaja on seisukohal, et enda teada sõitis ta kiirusega 67 km/h ning kohapeal öeldi talle trahviks 40-60 eurot. Kaebaja palub vabandust, et kiirust ületas. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et alus kaebuse rahuldamiseks puudub. Kiiruseületamise näol on tegemist tõsise rikkumisega. Mootorsõiduki juhtimine lubatud suurimat sõidukiirust ületades ei kujuta endast kõrgendatud ohtu mitte ainult kaasliiklejatele, vaid ka ennekõike sõidukijuhile endale. Kiiruseületamise näol on tegemist väga levinud rikkumisega ja seetõttu on kohtuvälisel menetlejal ka kohustus karistuse kohaldamisel näidata, et selline käitumine ei ole tolereeritav. Kaebaja ei järginud liikluspiirangut ning suurendas sellega liiklusõnnetuse toimumise riski tunduvalt. Kohtuväline menetleja M.B poolt toimepandud väärteos karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS § 58 ei tuvastatud, puuduvad ka KarS § 57 järgset karistust kergendavad asjaolud. Karistusregistri teatise kohaselt on kaebajat varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest karistatud rahaliste karistustega. Määratud karistused ei ole suutnud mõjutada isikut seaduskuulekalt käituma. Ta ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka endale vastutuse võtmist. Ületades teadlikult sõidukiirust, pidi ta olema teadlik, et tema suhtes võidakse väärteo toimepanemise eest ka vastavalt rikkumise ulatusele karistada. Otsuse tegemisel arvestas kohtuväline menetleja teo järjekordsust ja samuti selle raskust. Määratud karistus on mõõdukas ja proportsionaalne ning vastab toimepandud õigusrikkumise raskusele. Kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, kaebaja palub vaadata viidatud väärteoasi läbi kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud M.B kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise meneteleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ning hinnangud kõiki tõendeid 2 kogumis, leiab, et on põhjendatud jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.08.2011.a otsus väärteoasjas nr 2376,11,004609 M.B karistamises
lg 2 järgi rahatrahviga 55 trahviühiku ulatuses, s.o 220 (kakssada kakskümmend) eurot muutmata ning võimaldada M.B tasuda rahatrahv 220 (kakssada kakskümmend) eurot osade kaupa 6 (kuue) kuu jooksul. Väärteoprotokolli AB1085736 (VT toim lk 1) kohaselt M.B 14.07.2011.a kell 21:25 Tallinn-Narva mnt 16. km, Maardus, Harjumaal juhtis mootorsõidukit Ford Escort (registreerimismärk xxx) asulavälisel teel kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h võrra, sõites kiirusega 81+/-7 km/h. Menetlusalune isik on rikkunud
lg 5 p 3 sätestatud nõuded.
lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 55 trahviühiku ulatuses, s.o 220 (kakssada kakskümmend) eurot.
lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.
lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 14.07.2011.a koostatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (VT toim lk 4) kohaselt tuvastati M.B mootorsõiduki kiiruseks kiirusmõõteseadmega Stalker II MDR nr AS 005404 (taadeldud 28.04.2011 tunnistus nr TTRSS-11/00041) mõõtmisel 81 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/-7 km/h, millega ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 24 km/h. Kaebuse kohaselt kaebaja ei vaidlusta, et sõitis autoga kiirmenetluse otsuses näidatud ajal ja kohas autoga kiiremini kui 50 km/h. Kaebuse esitaja märgib 14.07.2011.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (VT toim lk 2), et ta sõitis kiirusega 67 km/h. Kohus ei tuvastanud, et mõõtmised teostanud pädev mõõtja ei oleks mõõtmisel järginud asjakohast mõõtemetoodikat. Antud väärteoasjas on mõõtmistulemused kohtuvälise menetleja ametniku poolt fikseeritud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, mis vastab V™S § 49 sätestatud nõuetele ja milles on muude asjaolude kõrval ka märgitud andmed mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõteseade kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus. Samuti on protokolli osas täidetud ka V™S § 19 lg 1 p 6 nõuded. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et M.B
lg 5 p 3 rikkumine, st juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest, on tõendamist leidnud. Kuna isiku kohustus on kohandada oma sõidukiirust vastavalt kiiruspiirangutele, siis selle kohustuse tähelepanematusest või kohusetundetusest tingitud järgimata jätmine on väärtegu ning M.B poolt on see toime pandud hooletusest. Kohus leiab, et M.B-le koostatud Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.08.2011.a otsus väärteoasjas nr 2376,11,004609 tema karistamise kohta
lg 2 alusel on põhjendatud ja temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel 3 kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 6 (kuue) kuu jooksul, s.o. 36,67 (kolmkümmend kuus eurot, 67 senti) kuus. Anne Rebane Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.