KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoobril 2011.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-1728 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Ko

§ 74

-31 lg.1 alusel määratud rahatrahvi ning karistada L.L-i LS § 74-31 lg.1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 6000.krooni (383.47 € ). 1 Liiklusseaduse § 74-31 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega vähendada ning võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus minimaalseks tähtajaks s.o. 3 (kolm) kuud. KarS § 66 lg.2 ja lg.3 alusel rahatrahv 7800 krooni (498.51 eurot) tasuda 10 (kümne) kuu jooksul võrdsetes osades, arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber

1. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav
2. novembril 2011.a. alates kella 15.
3. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanema Margus Pihli 11.04.2011.a. väärteoasjas 2302,10,019534 tehtud otsusega tuvastati, et L.L juhtis 25.11.2010 kell 11:59 Ehitajate tee 108 juures, Mustamäe linnaosas, Tallinna linnas, Harju maakonnas mootorsõidukit ja ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks teeolusid, ilmastikutingimusi ja muid liiklusolusid, mille tõttu sõiduk kaotas juhitavuse ja kaldus vastassuunavööndisse vastu seal liikunud sõiduautot KIA, põhjustades sellega varalise kahju Swedbank Liising AS-ile ja AH. Isik ei teatanud ettenähtud korras politseile, kui see oli kohustuslik ning lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel leidnud, et menetlusalune isik on toime pannud Liikluseeskirja § 123 ja § 227 nõuete rikkumise. Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega ning muude asjas kogutud materjalidega. Sõiduki teel liikumise tagajärjel on tekitatud varaline kahju ning seega esinevad liiklusseaduse § 56 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Arvestades liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjude ulatust ja asukohta ning osaliste ütluseid leiab kohtuväline menetleja, et piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik aru saama, et toimus liiklusõnnetus ning seega tekkisid temale liikluseeskirja § 227 loetletud kohustused, millised ta jättis täitmata. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja karistatavad liiklusseaduse alusel. 2 Menetleja ei arvesta otsuse tegemisel menetlusaluse isiku kahetsusega, kuivõrd liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu inimeste elu ja tervis ning liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumine on tahtlikult toimepandud tegu ilmse suunitlusega varjata eelnevalt toimepandud süülist tegu. Seega tuleb selliste tegude eest määrata lisakaristus, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine. Menetlusalune isik L.L rikkus seega liikluseeskirja § 123 ja 227, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7431 lg
4. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 3, määras 17 kohtuväline menetleja L.L-ile liiklusseaduse § 74 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, s.o. 1800.00 EEK (115.04 EUR) ja liiklusseaduse § 7417 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks ning liiklusseaduse § 7431 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 9000.00 EEK (575.20 EUR) ja liiklusseaduse § 7431 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. KAEBUSE SISU L.L esitas 26.04.2011.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub läbi vaadata temale määratud karistusmäärade suurus, eriti lisakaristuse osas, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine ja palub kohaldada tema suhtes kergemat karistust arvestades tema siirast kahetsust ja eelnevat pikaajalist seadusekuulekat käitumist liikluses ning vähendada rahatrahvi suurust ja võimaldada see tasuda ositi 12 kuu jooksul. Omab juhtimisõigust alates
5. aastast. Seega tema juhistaaž on kolmkümmend aastast. On olnud staažikas ja liikluseeskirju järgiv sõidukijuht ning kuni 25.11.2011.a. pole tema põhjustanud ühtegi liiklusõnnetust. Kuna antud juhtum on esmakordne, peab temale kohaldatud karistusmäärasid liiga karmideks, eriti lisakaristuse osas. Jäädes ilma juhtimisõigusest, kaotab töö ning ainsa materiaalse sissetuleku võimaluse, millest tulenevalt ei suuda tasuda enda ja oma poja eluaseme eest. Toetab ainsana oma poega ja ei suudaks tagada temale täisväärtuslikke elamis- ja õppimistingimusi (toit, riided, õppevahendid jne.) Juhtimisõiguse äravõtmine jätab teda ilma ka võimalusest tasuda temale määratud trahvisummasid. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteoasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosalised, asub seisukohale, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanema Margus Pihli 11.04.2011.a. väärteoasjas 2302,10,019534 tehtud otsus tühistamisele osaliselt mõistetud karistuse osas. Sündmuse toimumise ajal reguleeris sõidukiiruse valikut kuni 30.06.2011.a. kehtinud liikluseeskirja (LE)
6. peatükk, mille § 123 sätestas, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Juhi tegutsemist liiklusõnnetuse korral reguleeris kuni 30.06.2011.a. kehtinud liikluseeskirja
7. peatükk, mille § 227 sätestas, et juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse 3 küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. L.L avaldas toimunud kohtuistungil, et oli toimunu ajal emotsionaalselt tasakaalutu ja ei hinnanud sündmuskohal asju õigesti. Ta väljus autost, veendus, et ei olnud tekkinud materiaalset kahju. Teda on ka varem karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega. Sellel ajal oma asjadega sai väga raskelt hakkama, jäi ellu. Auto juhtimine on tema ainus sissetuleku allikas, vastasel juhul kaotab kõik võimalused elus edasi liikumiseks. Osutab taksoteenust juba 12 aastat. Oli emotsionaalselt tasakaalust väljas, olid kaotanud elukoha. See olukord lõi teda rivist välja, enne seda oli võimeline istuma autorooli. 2 päeva hiljem oli siin kohtusaalis seoses avarii põhjustamisega ebakaines olekus. Leiab, et on võimeline hindama objektiivselt oma võimeid ja istuma autorooli. See mis tõi teda 2 päeva hiljem kohtusaali,oli sündmus samal päeval kui toimus liiklusõnnetus. Joobes juhtimine toimus vahetult peale seda esimest õnnetust, mida arutatakse täna. See sündmus leidis aset kell 11:
8. On andnud ütlusi, et alkoholi jõi hommikul kella 09:00 paiku. Ta kartis ja sisuliselt lahkus sündmuskohalt alkoholijoobe tõttu. Ei osutanud sellel ajal taksoteenust. Oli soov jõuda poja juurde. Liiklusõnnetus toimus Tammsaare ja Tondi ristmikul. Kedagi rohkem autos polnud. Poeg on 21-aastane ja õpib . Otsib tööd, kuna ta ei suutnud teda enam aidata. Kohtuistungil avaldatud sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga, milline on koostatud 25.11.2011.a. nähtub, et eelnimetatud kuupäeval kell 11:59 toimus Tallinnas, Ehitajate tee 108 juures liiklusõnnetus, milles osalesid HR poolt juhitud ja AH kuuluv sõiduauto Kia Rio registreerimismärgiga XXX ja L.L-i poolt juhitud ja Swedbank Liisingu AS-ile kuuluv sõiduauto Opel Meriva registreerimismärgiga XXX. Fototabelist nähtub, et Kia Riol on esipampri juhipoolsel küljel kriipimisjäljed ja pamperis on mõrad. L.L ei ole eitanud, et ta riivas eelnimetatud kuupäeval sõiduautot Kia Rio. Samuti ei eita ta sündmuskohalt lahkumist, mida põhjendab emotsionaalse tasakaalutusega toimunu ajal. Kohtuistungi käigus on selgunud, et L.L oli samal päeval kella 9:00 paiku tarvitanud alkoholi. Alkoholi eelneva tarvitamise fakt on tõendamist leidnud ka väärateoasja materjalide juurde lisatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, milline on koostatud 25.11.2010.a. ning millest nähtuvalt mõõdeti 25.11.2011.a. kell 13.16 L.L alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0036, mille lõplik lugem oli 01,21 mg/l, laiendmääramatus +/0,12 mg/l, seega lõpptulemus 1,09 mg/l. Kohus on seisukohal, et nii L.L-i enda ütlustega, tunnistaja ütlustega kui ka muude väärteoasjas kogutud materjalidega on tõendamist leidnud L.L-i poolt liikluseeskirja § 123 ja § 227 rikkumiste toimepanemine. L.L ei ole vaidlustanud tema poolt toime pandud rikkumiste kvalifikatsiooni, vaid temale toimepandud rikkumiste eest mõistetud karistuste määra. LS § 7417 lg 1 (kehtis kuni 30.06.2011.a.) sätestas, et mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi teine lõige sätestas, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. 4 LS § 7431 lg 1 (kehtis kuni 30.06.2011.a.) sätestas, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi teine lõige sätestas, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohus leiab, et kohtuväline on LS § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest kohaldanud nii põhi kui lisakaristust proportsionaalselt. Põhikaristus on määratud sanktsiooni minimaalse määra lähedal s.o. 30 trahviühikut. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristust keskmises määras. Kohus märgib, et LE § 123 sätestatud nõuete järgimine on liikluses äärmiselt olulise tähtsusega ning kohustab juhti liikluses tekkida võivaid erinevaid olukordi ette nägema ja vastavalt sellel ka liikluses käituma, vältimaks teiste sõidukite ja liiklejate kahjustamist. 31 Kohus leiab, et L.

§ 74lg 1 rikkumise eest määratud põhi ja lisakaristust on võimalik vähendada.

Normi sanktsioon näeb põhikaristusena ette kuni 300 trahviühikut, kohtuvälise menetleja poolt on määratud karistus 150 trahviühikut, samuti näeb normi sanktsioon ette lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuni 9 kuuni. Kohtuväline menetleja on pidanud otstarbekaks kohaldada lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol 4 kuuks. Enne 25.11.2010.a. ei olnud L.L mitte ühtegi väärteo- ega kriminaalkaristust liiklusnõuete rikkumise eest. Käesolevad liiklusrikkumised on seega esmakordsed. Kohus märgib, et nii LE § 123; § 227 on mõlemad tõsised rikkumised. Samuti on väga tõsine rikkumine alkoholi tarvitanud isiku asumine mootorsõiduki juhtimisele. Kohus peab siiski kergendavaks asjaoluks L.L-i poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti arvestab kohus varasemate liiklusalaste rikkumiste puudumist. 31 Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks vähendada L.

§ 74

lg 1 rikkumise eest määratud põhikaristust ja määrata talle eelnimetatud rikkumise eest karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses s.o. 6000 krooni (383,47 €). Samuti peab kohus võimalikuks vähendada mõistetud lisakaristust seaduses sätestatud minimaalmäärani ja mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohus on seisukohal, et lisakaristuse kohaldamine mõlema rikkumise kohal on õigustatud ja proportsioonis toimepandud rikkumisega. Kuni 30.06.2010.a. kehtinud liiklusseadus § 20 lg 7 sätestas, et juht ei tohi olla ka sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liikluseeskirja nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Nimetatud keeldu kordab ka praegu kehtiv liiklusseadus. Kohtu hinnangul paneb see juhil kohustuse enne sõiduki juhtimisele asumist enda seisundit hinnata ja teha vastavad järeldused. Kohus märgib, et ka ärevusseisund ja hingelised läbielamised (nt. teade lähedase isiku surmast) võivad oluliselt mõjutada juhi tähelepanuvõimet ja käitumist liikluses. L.L on avaldanud, et ta tegutseb juba 12 aastat taksojuhina. Seega on L.L lisaks kohustustele liikluses ka vastutus isikute eest, kellele ta osutab taksoveo teenust. Ei saa olla õigustust sõidukijuhile, kes osutab isikute veo teenust ning asub ise samal ajal juhtima mootorsõidukit, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud lisakaristuse mõistmine. KarS § 66 lg 1 kohaselt võib kohus, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema 5 vähemalt kaks päeva. KarS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ning ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohus arvestab L.L-i perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning peab seetõttu võimalikuks määrata põhikaristuste tasumine ositi. L.L on kohtule avaldanud, et ta üksinda toetab rahaliselt oma koolis õppivat poega. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks määrata L.L-ile määratud põhikaristustena määratud rahatrahvid kogusummas 7800,00 krooni (498,51 €) tasumine igakuiste maksetena võrdsetes osades 10 (kümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumises. Leili Raedla Kohtunik 6