lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi; 4) 07.07.2011.a.
lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi; 5) 09.09.2011.a.
MS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 4 kuud vangistust, KarS § 69 alusel asendatud üldkasuliku tööga 350 tundi tähtajaga 6 kuud, karistus kustumata, Kaitsja Talvi Vaske RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi N.F KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt N.F-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud 20 (kakskümmend) päeva . Kohaldada N.F-i suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 29.07.2012.a.. Välja mõista N.F-ilt riigituludesse sundraha 217,50 eurot ja menetluskulud 115,20 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD N.F-i süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud vargusi ning karistatud 07.07.2011 ja 09.09.2011Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi , taas 29.07.2012 kella 14.01 ajal võttis aadressil Sõle 51 Tallinn asuvast Pelgulinna Selver OÜ-le kuuluvast kauplusest võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil- ühte pudelit Scottish Leader viskit maksumusega 6.69 eurot ning möödus kassast, jättes kauba eest maksmata, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega alustas N.F vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Seega N.F võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on toime pannud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav N.F tunnistab enda täielikult süüdi ja seletab, et 29.07.2012.a. kella 14.00 paiku Pelgulinna Selveris pani ta põue pudeli viskit ning kassas selle eest ei maksnud. Ta peeti turvatöötajate poolt kinni. Varastas enda jaoks. /tl 13-15/. Süüdistatava süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: • • • Selver AS avaldusega nr 114 / tl 2 /; tunnistaja N. T ütlustega selle kohta, et olles tööl 29.07.2012.a. Pelgulinna Selveris nägi, et üks meesterahvas võttis pudeli viskit ja pani selle endale särgi alla. Seejärel võttis pudeli õlut, mille eest maksis kassas, kuid viski eest mitte. Ta pidas mehe kinni ning turvaruumis leidis isikulu juurest pudeli viskit väärtusega 6,69 eurot. Kaup oli rikkumata ning see tagastati / tl 4/; 09.09.2011.a. Harju Maakohtu otsusega / tl 19-24/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et N.F isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõrast vallasasja, tegutsedes kavatsetult. Seega N.F pani toime süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. N.F on kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimased kolm korda varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Väärteokorras samuti süstemaatiliselt karistatud rahatrahvidega, mis on valdavalt tasumata. Teda ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see oleks vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Tema suhtes on varasemalt jäetud mõistetud vangistust täitmisele pööramata, kuid see ei ole mõjutanud N.F-i seadusekuulekalt käituma. Arvestades N.F-i isikut, on välistatud tema suhtes KarS § 74 sätete kohaldamine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. N.F on kriminaalkorras karistatud 5 korda ning väärteokorras 25 korda. Tegemist on alkoholi kuritarvitava isikuga, kes on korduvalt karistatud AS § 70 järgi; ta on toime pannud rea KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid. 09.09.2011.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, mille N.F tegi ära, kuid mis samuti ei mõjutanud teda kuritegude toimepanemisest loobuma. Inkrimineeritava kuriteo pani N.F toime lühikese aja möödumisel katseaja lõppemisest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tegemist isikuga, kellel on ilmselgelt probleeme alkoholiga ning sellest tulenevalt paneb ta süstemaailiselt toime alkoholi vargusi. Seetõttu puudub kohtul veendumus, et ta oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Varasemad karistused ei ole mõjutanud N.F-i loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.