järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav Kaitsja K.D, ik. xxx, Vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada K.D kuriteos
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma 1 Kriminaalasi nr 1-12-7906 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 3. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa
Liitkaristus mõistetakse vastavalt
Prokuröri poolt kohtus K.D` ile nõutud karistus:
sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 2 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 2 vangistuskuule (2x30=60) ehk 60 vangistuspäevale vastab (60x2) 120 tundi üldkasulikku tööd. 120 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima
sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdistatav K.D andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus. Palub vabastada ennast osaliselt menetluskulu tasumisest, saab pensioni 51 eurot kuus. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab K.D süüdi kuriteos
Kokkulepitud karistus vastab
§-des 56, 74 ja 69 sätestatule. Tsiviilhagi. Ei ole esitatud. Tõkend – K.D’ i suhtes on tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend kuulub kohtuotsus jõustumisel tühistamisele. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: 3 Kriminaalasi nr 1-12-7906 - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290 eurot ning seega on sundraha suuruseks 435 EUR-i (1,5x290 eurot). - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks samuti väljamõistmisele süüdistatavalt. K.D-le riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud põhjendatud tasuks kokku 115.20 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus peab põhjendatuks KrMS § 180 lg3 alusel vabastada K.D arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. K.D on töövõimetuspensioni saaja, tema pensioni suurus on 51 eurot. On ilmselge, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Kohus on juba K.D-lt väljamõistnud riigituludesse sundraha 435 eurot. K.D ei oma kriminaalkaristatust, ta on oma süüd tunnistanud ja väljendanud kahetsust toimepandu üle. Kristel Pedassaar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.