Obsah (4)

§ 424§ 68§ 73§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 21. augustil 2012. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-4511 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav G.N isikukood: XXX; elukoht: XXXX Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud ühel korral Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Advokaat Eve Laine RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada G.N

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.04.2012 kuni 16.04.2012. a, so 2 (kaks) eelvangistuspäeva, G.N poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 73

alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus G.N suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikule täitmisele, kui G.N ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta G.N-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus

1. septembril 2012.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G.N-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. Jätta riigi õigusabi kulud 76 (seitsekümmend kuus) eurot 80 senti KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et G.N on õigus menetluskulud summas 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot tasuda ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu G.N süüdistatakse selles, et tema 15.04.
3. a kella 21.00 paiku juhtis Tartu linnas Salme ja Purde tänava ristmikult kuni Salme tänavani mootorsõidukit Ford Mondeo Turnier registreerimismärgiga XXX. Sellega pani G.N sõiduki juhtimise joobeseisundis, so

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 järgi arvata eelvangistus 15.04.2012 - 16.04.2012, so 2 eelvangistuspäeva karistuse hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 2 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73

järgi määrata, et tingimisi jäetakse vangistus G.N suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.N ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu.

§ 50lg 1 p 1 järgi mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et G.N on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.N süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses 57,60 eurot ja kohtumenetluses 19,20 eurot, kokku 76,80 eurot. Menetluskuluks on samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on 290 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. G.N on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, kuid taotleb tasumise tähtaja pikendamist. Kaitsja taotleb menetluskulude vähendamist. Kohus leiab, et taotlus menetluskulude vähendamiseks on põhjendatud. G.N on õpilane, kellel puudub sissetulek. Seega käib kõigi menetluskulude hüvitamine talle üle jõu, mistõttu tuleb riigi õigusabikulud jätta riigi kanda. G.N lõpetab kooli 2013. aasta kevadel ning pärast seda on tal võimalik hakata ise elatist teenima. Praegu käib talle ka kogu sundraha summa tasumine üle jõu, mistõttu annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel G.N-ile võimaluse tasuda menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul. Ingeri Tamm Kohtunik 3