TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Viljandi kohtumaja 28. august 2012 nr 1-12-5929 (kohtueelses menetluses nr

§121

järgi advokaat Pille Toom Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja E.G (isikukood xxx; elukoht xxxx x-x, xxxxx xxxxxxxx; töötab xx xxxxxxxx xxxx xx xxx (tööline); ei oma kriminaalkaristatust)

§ 121

järgi advokaat Raul Tosmann RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada A.J süüdi karistusseadustiku (

) § 121 järgi ja mõista talle rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära, s. o 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) €;

§ 66

lg 1 alusel määrata A.J-ile mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi 12 kuu jooksul, mitte vähem kui 32 € kuus järgmiselt: 1) alates 2012 a septembrikuust igakuise rahalise karistuse osa 32 (kolmekümne kahe) € tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna; tühistada A.J-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 1 1.2 tunnistada E.G süüdi

§ 121järgi ja mõista talle rahaline karistus 60 (kuuskümmend) päevamäära, s.

o 222 (kakssada kakskümmend kaks) €;

§ 66

lg 1 alusel määrata A.J-ile mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi 12 kuu jooksul mitte vähem kui 18,50 € kuus järgmiselt: 1) alates 2012 a septembrikuust igakuise rahalise karistuse osa 18 (kaheksateist) € ja 50 sendi tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna; tühistada E.G-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.
2. rahuldada täielikult H.H. tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt A.J-ilt ja E.G-lt 463 (nelisada kuuskümmend kolm) € ja 41 senti H.H. kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 A.J-ilt sundraha 435 €, riigi õigusabi tasu 57,60 € ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 € riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 495 (nelisada üheksakümmend viis) € ja 30 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a septembrikuust igakuise menetluskulu osa 41 (nelikümmend üks) € ja 28 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.2 E.G-lt sundraha 435 €, riigi õigusabi tasu 57,60 € ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 € riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 495 (nelisada üheksakümmend viis) € ja 30 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a septembrikuust igakuise menetluskulu osa 41 (nelikümmend üks) € ja 28 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Pille Toomile 19 (üheksateist) € ja 20 senti ja Raul Tosmannile 19 (üheksateist) € ja 20 senti. Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse tasumine asjas nr 1-12-5929“); 3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-12-5929“); 2 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.
4. Süüdistus 1.1 Süüdistusest nähtuvalt on A.J toime pannud kuriteona teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise, st kehalise väärkohtlemise,

§ 121

järgi, mis seisnes selles, et tema tungis 03.02.2012 kella 22 paiku isikute grupis koos E.G-ga Viljandis xxxx xx eramus kallale H.H.le, kus pärast seda, kui E.G lõi rusikaga viimasele vastu nägu, lõi A.J koos E.G-ga kannatanut jalgadega näo- ja kehapiirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja kahjustades tema tervist. 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on E.G toime pannud kuriteona teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise, st kehalise väärkohtlemise,

§ 121

järgi, mis seisnes selles, et tema grupis koos A.J-iga Viljandis xxxx xx eramus kallale H.H.le, lüües viimast rusikaga vastu nägu ja jalgadega näo- ja kehapiirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja kahjustades tema tervist. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmises: 1) A.J

§ 121

järgi ja karistamises rahalise karistusega 120 päevamäära, s.o 384 eurot (päevamäära aluseks võetud A.J 2011. a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 3,2 eurot).

§ 66lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 12 kuu jooksul, s.

o 32 eurot kuus. 2) E.G

§ 121

järgi ja karistamises rahalise karistusega 60 päevamäära, s.o 222 eurot (päevamäära aluseks võetud E.G 2011. a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 3,7 eurot).

§ 66lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 12 kuu jooksul, s.

o 18.50 eurot kuus.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdis tatav, kaitsja ja prokuratuur. 3 Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslik kvalifikatsiooniga ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§121

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega ning omandi või sellesarnase õiguse rikkumisega. H.H. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi summas 463.41 €. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p –de 2 ja 5 ning VÕS § 65 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt A.J-ilt ja E.G-lt 463 (nelisada kuuskümmend kolm) € ja 41 senti H.H. kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
4. detsembri 2011 määrusest nr 169 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
5. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4 Süüdistatava A.J kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38.40 €. Süüdistatava A.J kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19.20 €. Süüdistatava E.G kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38.40 €. Süüdistatava E.G kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19.20 €. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2 x 2.70 €. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) A.J-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) €, riigi õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) € ja 60 senti (38.40 € + 19.20 €) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € ja 70 senti riigi kasuks; 2) E.G-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) €, riigi õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) € ja 60 senti (38.40 € + 19.20 €) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € ja 70 senti riigi kasuks; Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
6. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik 5