) § 200 lg 2 p 7, § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses. Prokurör Maigi Simson Süüdistatav P.U isikukood: XXX; määratlemata kodakondsus; emakeel vene keel; põhiharidus; ametlikult töötu; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud: - 06.01.2009 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel
lg 2 p 4,
Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 08.10-09.10.2011, 05.11-06.11.2011 (kokku 4 päeva). Määratud kaitsja Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 3, 4, 5, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista P.U
2. Süüdi mõista P.U
3.
lg 1 järgi lugeda P.U-le mõistetud üksikkaristustest kergem karistus kaetuks raskema karistusega. Mõista P.U-le liitkaristus: 3 (kolme) aasta pikkune vangistus. 4.
lg 1 järgi lugeda P.U-le mõistetud karistuse hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg – 4 (neli) päeva. P.U tuleb ära kanda 2 (kahe) aasta, 11 (üheteistkümne) kuu ja 26 (kahekümne kuue) päeva pikkune vangistus. 5.
lg 1, 2 järgi määrata, et P.U tuleb talle mõistetud ja ärakandmisele kuuluvast karistusest koheselt ära kanda 3 (kolme) kuu ja 26 (kahekümne kuue) päeva pikkune vangistus.
lg 1, 3 järgi jätta 2 (kahe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus tingimisi täitmisele pööramata 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul, kui P.U ei pane selle aja kestel toime uut kuritegu ja täidab Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all järgmisi
elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: XXX; b. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; c. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; d. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; e. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Samuti on tõendamist leidnud, et P.U, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, võttis uuesti 18.09.2011 kella 22:20 paiku Sakus aadressil Tallinna mnt 10 asuvast Saku Gümnaasiumi ujula riietehoiukapist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil BS kuuluva sõiduauto Lexus võtmed maksumusega 200 eurot ja käekella Rolex maksumusega 4000 eurot, tekitades selliselt kannatanule varalise kahju kogusummas 4200 eurot. Samuti on tõendamist leidnud, et P.U, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, võttis uuesti 08.10.2011 kella 13:00 paiku Sakus aadressil Tallinna mnt 4 asuvast Saku Säästumarketist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks pudelit viskit „Jameson Irish Whiskey“ kogumaksumusega 26,70 eurot (ühe pudeli hind 13,35 eurot), peitis võetud pudelid endale vöö vahele ning möödus seejärel kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Samuti on tõendamist leidnud, et P.U, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, võttis uuesti 05.11.2011 kella 19:50 paiku Tallinnas aadressil Männiku tee 98 asuvast Pihlaka Säästumarketist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks pudelit brändit „Ibis“ kogumaksumusega 17,18 eurot (ühe pudeli hind 8,59 eurot), küüslaugukastme 4 maksumusega 1,57 eurot, konservi kana tarrendisega maksumusega 0,63 eurot ja täissuitsuvorsti maksumusega 1,79 eurot, so kaupa kogusummas 21,17 eurot, peitis võetud asjad endale taskusse ja põue, misjärel tasus kassas kahe muu toote eest, jättes taskus ja põues oleva kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Seega P.U pani toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt s.o
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava P.U, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus: 1)
lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust; 2)
lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust; 3)
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust; 4) Vastavalt
lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so 08.10.2011 kuni 09.10.2011 ja 05.11.2011 kuni 06.11.2011, so kokku 4 päeva ning ärakandmata karistuseks jääb seega vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva; 5)
lg 1,2 alusel määrata, et koheselt kuulub karistusest ärakandmisel 3 (kolm) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust; 6)
lg 1,3 alusel jätta ülejäänud 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elab kohtu määratud alalises elukohas; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et P.U poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb P.U-le mõista kokkuleppekohane karistus. 5 Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagid P.U vastu kannatanu JA162,50 EUR ja BS 4000,00 EUR. VõS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt hagi rahuldamise aluseks. Kokkuleppe sõlmimisega on süüdistatav nõustunud tekitatud kahju liigi – ja määraga, süüdistatav kohtuistungil hagile vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb P.U-lt JA kasuks välja mõista 81,25 EUR ja BS kasuks välja mõista 4000,00 EUR. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 2,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määrusega nr 169 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,80 eurot tunnis ja 290 eurot kuus. Seega on sundraha I astme kuriteo toimepanemise korral 725,00 EUR. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu. P.U-le on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 134,40 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kaitsjale on tehtud kriminaaltoimikust koopia, kulu on arvestatud 0,45 EUR (tl 44). KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu;
Seega tuleb P.U-lt välja mõista sundraha 725,00 EUR, riigi õigusabi tasu 134,40 EUR ja koopiakulu 0,45 EUR. Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.