← Eesti

1-13-4235/5

Obsah (6)§ 121§ 414§ 74§ 65§ 69§ 75

1-13-4235 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. mai 2013. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-4235 (12 25 7000231) Kohtukoosseis Kohtunik Piia

§ 121

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Marelle Ulla Süüdistatav I.V - isikukood xxx, elukoht *, telefon *, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, *, kriminaalkorras karistatud 01.10.2012 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 414

lg 1, § 121 järgi 2 kuud 27 päeva vangistust tingimisi

§ 74

alusel 18 kuulise katseajaga; väärteokorras karistamata, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Advokaat Jaan Tedder RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista I.V

§ 121järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) kuud.

2.

§ 65

lg 2 alusel, l suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud 2-kuulist vangistust 01.10.2012 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 kuu 27 päeva vangistuse võrra, mõista I.V-le liitkaristuseks 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 3.

§ 69

lg 1 alusel asendada I.V-le mõistetud ärakandmata 4–kuu 27-päevane vangistus üldkasuliku tööga 294 (kakssada üheksakümmend neli) tundi. I.V-le määratud 294 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 4.Määrata, et I.V teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75

lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2 tulenevat kohustust: 1 1-13-4235 4.1.elama oma alalises elukohas *; 4.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.

  1. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ; 4.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 4.7.mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. 5.Kui I.V hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui I.V paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.
  2. Tühistada I.V suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 7.Välja mõista I.V-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, viitenumber
  3. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-13-4235 ning nõude liik - menetluskulu/: - sundraha 240 (kaksada nelikümmend) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu 150 (ükssada viiskümmend) eurot; - koopiate tegemise kulu 45 senti. Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 6 kuu peale - määrata tasumata menetluskulud kogusummas 390 (kolmsada üheksakümmend) eurot 45 senti tasumisele osade kaupa 6 (kuue) kuu jooksul alljärgnevalt - esimene osamakse 65,45 eurot tasuda
  4. juuniks 2013, järgnevad 5 osamakset summas 65 eurot järgnevate kuude 10.kuupäevaks. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu.
  5. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kaitsjale makstud tasu ja kulud 151 eurot 20 senti. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki
  6. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav võib esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. I.V süüdistatakse selles, et tema alkoholijoobes olles 30.oktoobril 2012 kella 15.45 ajal Lääne maakonnas Lihula vallas Kloostri külas sõitvas liinibussis isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus kasutas füüsilist vägivalda A K suhtes, lüües viimast ühel korral rusikas käega näkku paremale põse piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. 2 1-13-4235 Eeltoodu alusel I.V süüdistatakse

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o kehalise väärkohtlemise toimepanemises.

Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /t l5/. Prokuröri poolt kohtus I.V-le nõutud karistus:

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 64 alusel suurendada kahekuulist vangistust 01.10.2012 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 4 kuud 27 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendada mõistetud 4 kuud 27 päeva (147 päeva) vangistust 294 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtaeg on 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on I.V kohustatud järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lõike 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab I.V süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Tõkend – I.V suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 18/, mis tuleb tühistada. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb I.V-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 480 eurot (1,5 * 320). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale J.Tedder I.V kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 133.92 eurot /tl 19-20/, 145.68 eurot ja kohtumenetluses 21.60 eurot, kokku 301.20 eurot Koopiate tegemise kulu on kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel ja käesolevas kriminaalasjas on see 45 senti /tl 29/. Kohtuistungil andis I.V eestkosteasuutuse Lihula Vallavalitsuse esindaja S.Nilb ütlusi, et I.V kuu sissetulek on 204,53 eurot, millega ta toime ei tule, arvestades tema kulutusi toidule. I.V on ka arvel pisut raha, kuid seda on ta kasutanud maja remondiks ja seda raha enam kuigi palju pole. I.V ise tehinguid teha ei saa. Vara tal ei ole, elab õe majas. S.Nilb aravas, et kui osa menetluskulusid jätta riigi kanda, siis poole aasta jooksul oleks võimalik ülejäänud kulud tasuda. Kohus leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb I.V-lt välja mõistetavatest menetluskuludest osa jätta riigi kanda, sest I.V varanduslik seis ei võimalda tal kõiki kulusid tasuda. Väljamõistetavate kulude tasumise ajatab kohus 6 kuu peale. Piia Jaaksoo Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.