4-13-2620/2

Väärteoasi nr.4-13-2620 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.mail 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-2620 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Väärteoasi F.D väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 203 järgi. Menetlusalune isik F.D isikukood xxx, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklustalitusmenetlus esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada F.D Liiklusseaduse 201 lg 2; § 203 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel arest 5 (viis) päeva. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 30.04.2013.a. kell 22.35 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Edasikaebamise kord Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna poolt on 30.04.2013.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1311194 selle kohta, et F.D 30.04.2013 kella 22.04 Harjumaal, Tallinnas, Haabersti maja nr 1 parkla juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, mis ei ole kehtestatud korras ümberregistreeritud. F.D rikkus LS § 90 lg 1 p 3; § 76 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2; § 203 järgi ettenähtud väärteod. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 02.05.2013.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik F.D kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis toodu juurde. Kahetseb väga. Tõepoolest sõitis ilma lubadeta ja auto oli ümberregistreerimata. Trahve hakkab tasuma, kuna sai nüüd tööd. Ei tea miks paneb toime uusi rikkumisi. Pidi minema sõbrale appi, sellepärast sõitis. Sõbral läks auto katki. Soovib teha ÜKT-d, kuna õpib ja vaja on kool lõpetada. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et F.D ´i tuleks karistada LS § 201 lg 2; § 203 järgi arestiga 7 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Ei toeta ÜKT määramist, kuna jätkuvat paneb toime samalaadseid väärtegusid. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 203 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.1); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, millega tunnistab end süüdi temale inkrimineeritud väärtegudes (t lk.3); müügileping (t lk.6); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtuvalt on isik kõrvaldatud juba eelnevalt sõiduki juhtimiselt (t lk.8); Maanteeameti Liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et kehtivaid juhilubasid ei leitud (t lk.9); teatisega, millest nähtub temale määratud eelnevad karistused ( t lk.10- 13) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. F.D ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada F.D ´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et F.D ´i ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. Ka on tasumata varasemad rahatrahvid. F.D ´i kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel F.D ´ ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. F.D ´i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust. F.D on varem karistatud samasuguse väärteo eest, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt F.D ´i suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda lühiajaliselt, arvestades toimepandud tegusid ja süü suurust ning varem isikut arestiga karistatud ei ole. Samuti leiab kohus, et karistus tuleks täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest ja seda eripreventiivsetel kaalutlustel. F.D taotles tema karistuse asendamist üldkasuliku tööga, siis märgib kohus järgmist. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Üldkasulik töö lähtub põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. F.D ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna F.D on süstemaatiliselt pannud toime samalaadseid väärtegusid. F.D arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid arest. Kohtul puudub igasugune 2 usk, et F.D suudaks vabaduses viibides hoiduda uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 203 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik 3