1-13-2008/13

(13230101353)Kohtunik Julia Vernikova Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo Tõlk Julia Palumets Kriminaalasi K.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Lühimenetluses Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatav K.E Isikukood XXX, asukoht Vangla, elukoht XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel-vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 14 korda, viimati: - 01.11.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud, karistusaja algus 30.10.2012, vabanes vanglast 28.12.

1. Tõkend- vahistamine alates 31.01.2013.a, kahtlustatavana peeti kinni 30.01.2012, 25-26.01.2013, 26-28.01.2013.a. Kaitsja Riine Lumiste RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi K.E KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada K.E-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. 2 KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 25-26.01.2013, 2628.01.2013 so. 5 (viis) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva ning karistuse kandmise alguseks 30.01.2013.a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse täielikul ärakandmisel. Asitõend: CD-plaat videosalvestusega, mis asub kriminaalasja juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Välja mõista K.E-lt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha osaliselt summas 380 (kolmsada kaheksakümmend) eurot, määratud kaitsjale makstud tasu osaliselt summas 122 (ükssada kakskümmend kaks) eurot ja 80 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud osaliselt summas 150 eurot riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „K.E, 1-13-2008, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 04.04.2013.a. SÜÜDISTUS K.E süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt varguste eest karistatud isik, ebaseadusliku omastamise eesmärgil: 25.01.2013 kella 20.25 paiku püüdis varastada aadressil Tallinn Viru väljak 4 asuvast Tallinna Kaubamaja toidumaailmast 4 pakki sigarette Camel maksumusega 3 eurot pakk, kogumaksumusega 12 eurot, peites suitsupakid mantli taskusse ning möödus kassast varastatud kaubaga, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, 26.01.2013 kella 16.05 paiku, viibides aadressil Tallinn Viru väljak 4 asuva Tallinna Kaubamaja toidumaailmas, võttis riiulilt ja sõi müügisaalis puuviljaleiba (maksumusega 1,15 eurot) 3 ja singirulle (maksumusega 2,15 eurot), kokku kaupa 3,30 euro eest, seejärel möödus kassadest kauba eest tasumata, ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, 30.01.2013 kella 11.00 ajal Tallinnas, Lastekodu 14 asuvas AS OG Elektra kaupluses Grossi Toidukaubad, püüdis varastada 4 pakki suitsukaelakarbonaadi maksumusega 1,25 eurot tükk ja ühe paki suitsutatud veiseliha välisfileed maksumusega 1,25 eurot, kokku kaupa 6,25 euro väärtuses, mille peitis mantli varrukasse ja möödus kaubaga kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega pani K.E oma tahtliku tegevusega toime süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on KarS § 199 lg 2 p kvalifitseeritavad kuriteod. 9 järgi MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Prokurör leidis, et süüdistus on tõendatud ning palus karistada K.E 7- kuulise vangistusega, mida vähendada 1/3 võrra, 4 kuu ja 20 päevani. Maha arvata eelvangistuses viibitud aeg, lõplikuks karistuseks lugeda 4 kuud ja 16 päeva. Süüdistatava kaitsja leidis samuti, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja palub arvesse võtta, et süüdistatava poolt varastatu on seotud igapäevase söögivajadusega, pensionist ei jätku toidu jaoks ning varastatu väärtus ei ole suur, seetõttu palub kohaldada leebemat karistust kui taotles prokurör. Süüdistatava materiaalset olukorda arvestades, palub kaitsja jätta kaitsjakulud riigi kanda. Süüdistatav K.E tunnistas end süüdi kogu süüdistuse ulatuses ning on nõus asja arutamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS Kohus leiab, et süüdistatava süü on tõendamist leidnud süüdistuse täies mahus järgmiste kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega: Episoodis 25.01.2013 Kaubamaja AS avaldusega selle kohta, et 25.01.2013 kella 20:25 ajal aadressil Viru Väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas peeti kinni K.E, kelle juurest leiti 4 pakki sigarette Camel kogumaksumusega 12 eurot (tl 4); tunnistaja VL’u ütlustega, kes turvatöötajana tööl olles märkas, kuidas musta mantli ning mütsiga meesterahvas võttis kaupluse kassast 4 suitsupakki, pani need mantli parempoolsesse taskusse ning läbis nende eest tasumata turvaväravad. Isik peeti kinni turvatöötajate poolt ning sigaretid tagastati kauplusele (tl 5); isikusamasuse tuvastamise protokolliga, mille kohaselt kaupluses kinnipeetuks osutus K.E (tl 7). Süüdistatav K.E tunnistas end selles kuriteoepisoodis süüdi ning selgitas, et kuna sigarettide jaoks raha ei olnud, siis otsustas ta need varastada (tl 9-12). Episoodis 26.01.2013 Kaubamaja AS avaldusega selle kohta, et 26.01.2013 kella 16 ajal aadressil Viru Väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas peeti kinni isik, kelle juurest leiti üks puuviljaleib maksumusega 1.15 eurot ning üks pakk singirulle maksumusega 2.15 eurot, kokku kaupa 3.30 euro eest. Toodete kaubanduslik seisukord oli rikutud, kinnipeetu anti üle Kesklinna Politseiosakonna patrullile ( tl 15); 4 tunnistaja ALütlustega, kes kaupluse turvatöötajana märkas müügisaalis meesterahvast, kes sõi leiba ja singirulle, liikus seejärel väljapääsu poole ning peeti turvatöötajate poolt kinni (tl 19); isikusamasuse tuvastamise protokolliga, mille kohaselt kaupluses kinnipeetuks osutus K.E (tl 20); asitõendi vaatlusprotokolli ning fototabeliga, milles vaadeldavaks objektiks on Tallinna Kaubamaja turvavideosalvestis kella 15:54 ajal, millest on näha, kuidas tumedates riietes meesterahvas liigub kaupluses ringi ja sööb singirulle ja leiba (tl 29). Süüdistatav K.E oma süüd varguses selles kuriteoepisoodis ei tunnistanud, küll aga tunnistas kaupluses leiva ja singirullide söömist (tl 23-26). Episoodis 30.01.2013 AS OG Elektra avaldusega selle kohta, et 30.01.2013 kella 11 ajal kaupluses Grossi toidukaubad aadressil Lastekodu 14 võttis meesterahvas müügisaalist 4 pakki suitsukaelakarbonaadi maksumusega 1.25 eurot ning ühe paki veisefileed maksumusega 1.25 eurot, kokku kaupa 6.25 euro väärtuses, mis tagastati rikkumatult kauplusele. Isik peeti kinni ning anti üle Kesklinna Politseiosakonna patrullile (tl 41); tunnistaja Igor Filitsev’i ütlustega, kes turvatöötajana nägi kaupluses tumeda mantliga meest, kes peitis mantlivarrukasse 4 suitsukaelakarbonaadi ning ühe paki suitsutatud veisevälisfileed, möödus kassadest ja peeti kinni (tl 42-43); isikusamasuse tuvastamise protokolliga, mille kohaselt kaupluses kinnipeetuks osutus K.E (tl 46). Kohus leiab, et K.E on vargused toime kavatsetult. Tema poolt antud ütlustest ja teistest kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tegutses ta kindla eesmärgiga omastada varastatud esemed. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on K.E karistatud kriminaalkorras 14 korda (tl 5667). Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavale esitatud süüdistus kolmes varguseepisoodis, mistõttu on taoline käitumine süüdistatava jaoks süsteemne. Seega kohus leiab, et K.E poolt toimepandud teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg p 9 järgi, teod on õigusvastased ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. Tsiviilhagi käesolevas kriminaalasjas esitatud ei ole. KARISTUS KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda isiku puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvasta. K.E on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt. Karistusregistri andmetel on isikut varem kriminaalkorras karistatud 14-l korral ning kõik varasemad karistused on mõistetud isikule varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda kolmes varguse episoodis, millest kaks on toime pandud vähem kui kuu aega peale viimast, 01.12.2012 Harju Maakohtu poolt mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist. Sellisest tema käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistustega ei ole karistuse eesmärk saavutatud, st eelmised karistused ei ole avaldanud K.E-le loodetavat mõju ega ole motiveerinud teda elama õiguskuulekalt. K.E ei oma hetkel ei töökohta ega sissetulekut, millest annab tunnistust ka süüdistatava varguste toimepanemine seoses igapäevase söögivajadusega. Seega tuleb karistuse liigi 5 valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu leiab kohus, et süüdistatavat ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava K.E suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus leiab, et süüdistatava süstemaatiline varavastaste kuritegude toimepanemine välistab tema suhtes tingimisi karistuse kohaldamise nii osaliselt kui ka täielikult. Samuti oleks mõistetud vangistusest K.E tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna süüdistuse sisust lähtuvalt ei ole süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod toime pandud juhuslikel ajaoludel või esmakordselt. Samuti ei pea kohus K.E puhul võimalikuks vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Arvestades kuriteoepisoodide rohkust ning nende toimepanemise intensiivsust, leiab kohus, et K.E on isik, kelle puhul puudub kohtul veendumus, et ta suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Arvestades K.E süü raskusastet, tema isikut, samas ka asjaolu, et kaks kuriteoepisoodi jäi katsestaadiumi ning kuriteoga tekitatud varaline kahju on väike, peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse KarS § 199 lg 2 sanktsiooni alammäära lähedasena. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd süüdistataval puuduvad hetkel sissetulekud, käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha ja kaitsjatasu, mis kokku moodustavad küllaltki suure summa, leiab kohus, et süüdistataval käiks menetluskulude tasumine üle jõu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et menetluskulud võib KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osaliselt riigi kanda. Kohtunik Julia Vernikova