MS § 238 alusel vangistusega 1 kuu 10 päeva ( ärakandmata osa on vangistust 1 kuu 7 päeva) tingimisi, katseajaga 3 aastat ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks. väärteokorras korduvalt karistatud, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: M.R süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on kuue kuu jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, s.t süstemaatiliselt (11.12.2012 ja 10.01.2013 karistati teda
lg 1 alusel 11.12.2012 kell 14:20 ja 11.12.2012 kell 17:50 toimepandud varguste eest), taas viibides 12.12.2012 kella 18.55 paiku Tallinnas, Aia 7 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas “Kaubahall Rimi” kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist Rimi Eesti Food ASile kuuluva ühe pudelit veini „Rinotage Cinsault“ maksumusega 3,95 eurot ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas viibides 13.12.2012 kella 12.50 paiku Tallinnas, Õismäe tee 46 asuvas Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas “Maxima” kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist Maxima Eesti OÜ-le kuuluva ühe pudelit viina „ Laua viin“ maksumusega 7,29 eurot ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema, olles 11.12.2012.a. Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo väärteootsusega karistatud
lg 1 järgi kvalifitseeritava pisivarguse toimepanemise eest, samuti olles toime pannud vargused 12.12.2012.a. ja 13.12.2012.a. vastavalt süüdistusaktile kriminaalasjas nr 12230117646, 23.04.2013.a. kella 14.22 ajal Tallinnas, aadressil Rummu tee 4 asuvast Pirita Selveri kauplusest üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada ühte pudelit viina Laua Viin maksumusega 5.09 eurot. Nimetatud kauba pani kaupluse müügisaalis endale põue ning möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna Jevgenia Valjuškina peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega M.R, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so
Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud M.R seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: 12.12.2012 episoodis: Rimi Eesti Food AS-i avaldust, mille kohaselt 12.12.2012.a. peeti Rimi Eesti Food AS Kaubahall Rimi kaupluses kinni meesterahvas, kes jättis kauba eest tasumata 3,95 eurot. /I kd, tl 2/; Tunnistaja MK ülekuulamise protokolli, mille kohaselt tunnistaja andis ütlusi, et olles 12.12.2012.a. tööl turvatöötajana Rimi Kaubahallis, kui märkas valvekaamerast kella 18:50 ajal, et meesterahvas võttis alkoholileti juurest pudeli veini. Isik möödus kassadest kauba eest maksmata. Isik peeti kinni ning turvakontrollikäigus võeti põuest välja pudeli veini väärtusega 3.95 eurot. Kaup tagastati kauplusele. I kd /tl 3/; Kahtlustatava ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistas ennast süüdi ja selgitas, et detsembrikuu keskel, kuupäeva täpselt ei mäleta käis Rimi kaupluses, kust võttis ühe pudeli veini ja pani selle põue. Seejärel väljus kaupluse müügisaalist, jättes kauba eest tasumata ning ta peeti turvatöötajate poolt kinni peale kassaliini läbimist. /I kd, tl 9-11/; 13.12.2012 episoodis: Maxima Eesti OÜ avaldust, mille kohaselt Õismäe tee 46 Maximas jättis 13.12.2012.a. kella 12:50 ajal meesterahvas maksmata kauba eest 7,29 eurot. /I kd, tl 14/; Kinnipeetute üleandmise lehte, et 13.12.2012.a. kell 12:50 peeti Õismäe tee 46 Maximas kinni meesterahvas, kelle kontrollimisel selgus, et tasumata oli kauba eest 7,29 eurot (laua viin 700 ml). /I, kd tl 15/; Tunnistaja GP´i ülekuulamise protokolli, mille kohaselt tunnistaja andis ütlusi, et viibides kaupluses Maxima aadressil Õismäe tee 46 13.12.2012.a. kell 12:50 pidas kinni noormehe, kes viis kaasa piiride taha pudeli laua viina 700 ml, maksumusega 7,29 eurot. Kaup oli isikul jope käises. №ormees peeti kinni kassa piiride taga. Antud süütegu on salvestatud videolindile ning fotod olemas. №ormehel oli seljas pruun jope, sinised teksad, pruunid saapad, pruun kampsun kapuutsiga. /I kd, tl 16-17/; Kahtlustatava ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistas ennast süüdi ja selgitas, et 13.12.2012.a. lõunasel ajal läks ta Tallinnas Õismäe teel asuvasse Maxima kauplusesse, et varastada viina. Raha tal kaasas ei olnud. Eelnevalt oli ta tarvitanud viina ja kanget õlut, siis oli 2 ta väga purjus ning ei mäleta täpselt, mis kaupluses toimus. Mäletab, et võttis müügisaalis alla üheliitrise klaaspudeli laua viina ning pani selle põue. Peale kassasid peeti ta kinni ning toimetati turvaruumi, kus võeti tema põuest ära viinapudel. Peale seda toimetati ta politseisse. /I kd tl 2526/; 23.04.2013 episoodis: Selver AS avaldust, milles palutakse vastutusele võtta isik, kes 23.04.2013.a. kella 14:22 ajal Pirita Selveris jättis kauba (Laua viin) eest tasumata 5,09 eurot. /II kd tl 2/; Õigusvastase teo toimepanemise akti, 23.04.2013.a. kell 14:22 Pirita Selveris võttis meesterahvas viina ja pani selle põue ning väljus ja ei maksnud kauba eest. Õigusvastase teo toimepannud isikuks osutus M.R. /II kd, tl 3/; Tunnistaja LT ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles 23.04.2013.a. tööl Pirita Selveris, kui kella 14:18 paiku nägi turvatoas kaamerate pealt alkoholiosakonnas meesterahvast, kellel oli seljas hall jope ja peas mustavalgekirju müts. Meesterahvas võttis pudeli viina ja liikus saalis ringi ning keemiaosakonnas kadus korvist pudel viina. Kell 14:22 meesterahvas peatati ja toimetati turvakontrolli. Turvakontrolli käigus avastati tasumata jäetud 0,5 liitrine pudel viina Laua viin 5,09 euro väärtuses. Kaup tagastati kauplusele. /II kd, tl 5-7/; Kahtlustatav M.R ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistab oma süüd ja selgitas, et 23.04.2013.a. kella 14:10 ajal läks kauplusesse Selver, mis asub Rummu tänaval ja varastas alkoholi. Kaupluse müügisaalis võttis riiulilt 0,5 liitrise viina Laua viin ning pani selle ostukorvi. Keemiaosakonnas võttis ostukorvist viinapudeli ja pani pudeli oma jope põue. Kassas maksis ainult limonaadi eest. Viinapudeli eest ei maksnud. Peale kassadest möödumist peeti ta kinni. Viinapudelit tahtis varastada enda tarbeks. /II kd, tl 12-13/; Teatis Karistusregistrist, millest nähtub, et M.R on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral ning väärteokorras 6-l korral, sh.
/I kd, tl 29-30/; 11.12.2012 Põhja Prefektuuri otsust, millest nähtub, et M.R-ile on määratud
/I, kd tl 31-32/; 10.01.2013 Põhja Prefektuuri otsust, millest nähtub, et M.R-ile on määratud
/I kd, tl 33/; 09.08.2011 Harju Maakohtu otsust, mille kohaselt M.R mõisteti süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 1 kuu 10 päeva;
lg 1 alusel vangistus 1 kuu 7 päeva tingimisi ning
Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuud. /I kd, tl 34/; Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub kohus seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on M.R süü kõikides kuriteoepisoodides on tõendamist leidnud ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
M.R on isikuks keda on varem karistatud ühe korra, käesolevas kriminaalasjas süüdistati teda kokku kolme vargusekatse episoodi toimepanemises, seega pani ta toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus
Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. 3 Süüdistatav pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteod. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et M.R karistati viimati kriminaalkorras 09.08.2011.a. Harju Maakohtu otsusega
MS § 238 alusel vangistusega 1 kuu ja 10 päeva (ärakandmata osa vangistust 1 kuu 7 päeva) tingimisi, katseajaga 3 aastat ning juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks. M.R on kriminaalkorras varem karistatud 1-l korral. Väärteokorras on isikut samuti korduvalt karistatud. Isik pani teod toime katseajal. M.R poolt toimepandud kuritegude eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isik on jätkanud eelmisest karistustest (vangistusest tingimisi) hoolimata uute kuritegude toimepanemist. Seega kohus leiab, et M.R ei saaks rahalist karistust täita. Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust, kuid arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust ning samuti asjaolu, et tsiviilhagi antud kriminaalasjas esitatud ei ole, toime on pandud 3 kuriteokatset. Kohtu seisukoha kohaselt on võimalik antud kuriteo puhul kohaldada vangistust keskmisele määrale alamas määras. Kohus peab põhistatuks karistada M.R 6 kuulise vangistusega, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 2 kuud vangistust), seega on M.R-ile mõistetavaks karistuseks 4 kuud vangistust..
lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg 4 päeva (s.o. 13.12 – 14.12.2012.a. ja 23.04 – 24.04.2013.a.) ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 3 kuud ja 26 päeva. Vastavalt
65 lg 2 käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust tuleb suurendada Harju Maakohtu 09.08.2011.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 kuu ja 7 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 5 kuud ja 3 päeva vangistust. Kohus peab võimalikuks mõistetava vangistuse asendamist üldkasulikku tööga. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad M.R KrMS § 175, § 179 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning samuti riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine M.R erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on noore töövõimelise meesterahvaga, kes on nii iga päeva elus võimeline tasu eest töötama. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315,
lg 2, § 69 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada M.R
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 kuud.
13.12 – 14.12.2012.a. ja 23.04. – 24.04.2013.a., kokku 4 päeva) ning lõplikuks karistuseks mõista 3 kuud ja 26 päeva vangistust. 4 Vastavalt
65 lg 2 käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust suurendada Harju Maakohtu 09.08.2011.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 kuu 7 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista 5 kuud ja 3 päeva vangistust.
lg 1,2,3,4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega kandmisele kuulub 306 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud. Määrata M.R üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on M.R kohustatud järgima
lg.1-ga ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: - Elama kohtu määratud alalises elukohas ( XXX); - Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja eluvahendite kohta; - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
p 1 alusel arvestada erki M.R-ile määratud 18 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 15.05.2013.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista M.R-ilt 480 eurot sundraha ja riigi tuludesse. kaitsjatasu summas 216 eurot Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB EÜP viitenumber 2800049777. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.