← Eesti

1-13-4634/6

Obsah (4)§ 424§ 68§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2013.a Pärnu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-4634 (13250100870) Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Koht

kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Allar Nisu Süüdistatav A.T Isikukood: xxx; xxx Kaitsja Adv. Alla Raudsepp RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas: § 424 järgi Süüdi tunnistada A.T

§ 424

järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – 18.05.201320.05.2013, mistõttu on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks veel 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui A.T ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Katseaja algust arvata alates 20.mai 2013.a. 1 Arvata menetluskuludeks sundraha 480 € ja tasu riigi õigusabi eest 108 €. KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista A.T-lt riigituludesse menetluskulud 200 €, menetluskulud summas 388 € jätta riigi kanda. Menetluskulud tasuda 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „A.T 1-13- menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISKORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK A.T süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis ning omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, juhtis 18.05.2013 kella 10.50 ajal x maakonnas x vallas x alevis x maanteel suunaga x poole sõiduautot Audi Coupe (reg nr x), peatudes x mnt 14 asuva maja juures. A.T väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi ühe liitri kohta vähemalt 0,79 mg, milline on alkoholijoobeks liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 alusel. Seega pani A.T toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör tegi ettepaneku süüdi tunnistada A.T

§ 424

järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – 18.05.2013-20.05.2013, mistõttu on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks veel 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust 2 täielikult täitmisele, kui A.T ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid.

KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas so 480 €. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale A. Raudsepale makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 86,40 € ja kohtumenetluses 21,60 €. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdimõistetu on õpilane, kes on äsja saanud täisealiseks, temal endal sissetulek puudub. Seega leiab kohus, et menetluskuludest osa – summas 388 € - tuleb jätta riigi kanda. Süüdimõistetult tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse 200 € ning võimaldada nimetatud summat tasuda 10 kuu jooksul. Anu Tammeniit kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.