järgi kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses Süüdistatav D.P Isikukood: xxx; xxx Kaitsja Vandeadvokaat Avo Pärmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565 kohus otsustas: Süüdi tunnistada D.P
järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 20.05.2013-21.05.2013, mistõttu on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks veel 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui D.P ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates 21.05.2013.a. Arvata menetluskuludeks sundraha 240 € ja tasu riigi õigusabi eest 108 €. KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista D.P-lt riigituludesse menetluskulud 200 €, menetluskulud summas 148 € jätta riigi kanda. Menetluskulud tasuda 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1 1-13-4680 Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „D.P 1-13-4680 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK D.P süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, juhtis 20.05.2013 kella 21.06 ajal x linnas, aadressil x asuva Säästumarketi läheduses mopeedi x x (reg nr x). D.P väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi ühe liitri kohta vähemalt 0,88 mg, milline on alkoholijoobeks liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 alusel. Eelkirjeldatuga pani D.P toime
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör tegi ettepaneku süüdi tunnistada D.P
järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 20.05.2013-21.05.2013, mistõttu on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks veel 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui D.P ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2 1-13-4680 MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 240 € ja tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 86,40 €. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 18 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3,60 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 21,60 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 19.02.2013.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 18 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdimõistetu on pensionär, tema sissetulek on 150 € kuus. Seega leiab kohus, et menetluskuludest osa – summas 148 € - tuleb jätta riigi kanda. Süüdimõistetult tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse 200 € ning võimaldada nimetatud summat tasuda 10 kuu jooksul. Anu Tammeniit kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.