← Eesti

1-10-5245/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg, koht

  1. mail
  2. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-5245 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör Prokuröri abi Jüri Vissak Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna ettekanne P.I karistuse täitmisele pööramiseks Taotluse esitaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond, kriminaalhooldusametnik Helle Torm Süüdimõistetu P.I isikukood: XXX; elukoht: xxx Kaitsja - erakorraline RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 427, § 432 lg 3 ja KarS § 74 lg 4, kohtunik määras:
  3. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus rahuldada.
  4. Pöörata täitmisele P.I-le Tartu Maakohtu
  5. juuni
  6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-5245 mõistetud 1 aasta 10 kuu pikkuse vangistuse kandmata osa 1 (üks) aasta ja 19 (üheksateist) päeva vangistust.
  7. Kohtumäärus pöörata täitmisele pärast selle jõustumist, saates vastavalt KrMS § 414 lgle 1 süüdimõistetule teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
  8. P.I karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Menetluse käik ja asjaolud P.I tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 15.06.
  9. a otsusega KarS § 424 ja § 329 järgi ning mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22.03.
  10. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust. Tema karistusaeg algas 15.06.
  11. a. Tartu Maakohtu 14.03.
  12. a määrusega vabastati P.I temale Tartu Maakohtu 15.06.
  13. a kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 15.04.
  14. a ja allutati elektroonilisele valvele 4 kuu jooksul alates elektroonilise valveseadme süüdimõistetu keha külge kinnitamisest. P.I kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning määrati talle KarS § 75 lg 2 p-de 1, 2, 4, 7 alusel järgmised kohustused:
  15. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;
  16. lõpetada keevitaja eriala omandamine Tartu Kutsehariduskeskuses;
  17. läbida kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetav sotsiaalprogramm. 19.04.
  18. a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule erakorraline ettekanne P.I poolt ärakandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramiseks, kuna ei täida kohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi. Ettekandest nähtub, et esimesele registreerimisele 28.03.2011 ilmus P.I tugevate alkoholilõhnadega. 08.04.2011 kodukülastusel tuvastati P.I väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,05 mg/l kohta. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik jäi taotluse juurde pöörata karistus täitmisele, kuna P.I on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Kontrollnõudeid ja elektroonilise valve nõudeid on ta täitnud. P.I tunnistas alkoholi tarvitamist ja selgitas seda esialgse vabanemisjärgse segaduse ja rõõmuga ning kinnitas, et hiljem on ta suutnud alkoholi tarbimisest hoiduda. Alates 25.04.2011 töötab ta OÜ-s xxx. Prokurör on seisukohal, et P.I on talle määratud kohustust rikkunud, mistõttu karistus tuleb täitmisele pöörata. Kohtu seisukoht KarS § 76 lg 5 kohaselt pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa täide, kui isik ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele. Kohus leiab, et kriminaalhooldusosakonna taotlus P.I poolt kandmata vangistuse osa täitmisele pööramiseks kuulub rahuldamisele. P.I on tahtlikult rikkunud talle ennetähtaegsel vabanemise määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 08.04.
  19. a, s.o vähem kui kuu aega pärast vabanemist tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,05 mg/l kohta, mida kinnitab joobeseisundi tuvastamise protokoll. 2 Süüdimõistetu vabaneb ennetähtaegselt karistuse kandmiselt ainult teatud tingimustel – tal tuleb ilma mööndusteta täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ning lisaks ka kohtu poolt määratud kohustusi. Tahtlikele rikkumistele järgneb seadusandja tahte kohaselt vältimatult kandmata karistuse osa täitmisele pööramine. Kuna P.I on rikkunud talle Tartu Maakohtu 14.03.
  20. a määrusega määratud kohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi, tuleb KarS § 76 lg 5 alusel tema karistuse kandma osa täitmisele pöörata. Kohtu hinnangul puuduvad P.I rikkumisi õigustavad asjaolud. P.I vabanes maakohtu 14.03.
  21. a määruse alusel karistuse kandmiselt ennetähtaegselt 25.03.
  22. a. Ta kandis 1 aasta 10 kuu pikkusest vangistusest ajavahemikus 15.06.2010-25.03.2011 ära 9 kuud ja 11 päeva vangistust. Kandmata karistuse osa on seega 1 aasta 19 päeva vangistust. Ingeri Tamm Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.