ili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kriminaalasi G.K süüdistuses KarS § 422 lg 1; § 329 järgi üldmenetluses Prokurör Rainer Amur G.K, isikukood: XXX, elukoht: xxx, EV kodanik, haridus: põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: K S OÜ. Varasem karistatus: väärteokorras karistatud 3-l korral, kriminaalkorras karistatud 5- korral: Süüdistatav 19.04.2000.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 1 aasta 6 kuud; katseaeg 1 aasta 6 kuud; 02.12.2005.a. Lääne – Viru Maakohtu poolt KarS § 424 alusel ja KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus 4 kuud; katseaeg 1 aasta 6 kuud ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks; 11.04.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel ja KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus 3 kuud; katseaeg 1 aasta 6 kuud ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 9 kuuks; 19.09.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel mõisteti rahaline karistus 47700.- krooni; KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti rahaline karistus 29415.- krooni ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks; 11.12.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel mõisteti vangistus 12 kuud; KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 8 kuud, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 480 tundi; tähtajaga 1 aasta ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuuks. tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 21.04.2009.a. Kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok 1 RESOLUTSIOON Mõista G.K KarS § 422 lg 1 ning KarS § 329 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 /viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse 06. detsembril 2010.a., apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav 27. detsembril 2010.a.alates kella 15.00. Kohtuotsuse motiivid: G.K süüdistatakse selles, et tema 22.07.2006.a. kella 06:28 ajal juhtis omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust /LS § 22 lg 1/, olles alkoholijoobes /
p 1/ ja terve öö magamata ning jättes kontrollimata, kas kõrvalistmel viibiv sõitja DTon turvavarustusega nõuetekohaselt kinnitatud /
p 5/, mootorsõidukit BMW 320 registreerimismärgiga XXX, millega liikus Harjumaal Kahala – Andineeme teel, kus tegi kiiruskatseid, kuid jättis tema poolt juhitava sõiduki sõidukiiruse kohandamata selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi /juhtimisõigus puudus/, ja et ta suudaks võimaliku ohu korral oma sõiduki peatada eespoolse nähtavusulatuse piires ja etteaimatava mistahes takistuse ees /
/, ületas suurimat lubatud sõidukiirust /lubatud 90 km/h/, liikudes kiirusega ca 101 km/h /
p 2/, kaotas valitud vale sõidukiiruse, alkoholijoobest ja magamatusest tingitud häiritud kehaliste ning psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide tõttu juhitavuse mootorsõiduki üle, kaldus Kahala – Andineeme tee 1. km-l paremale teelt välja ning rullus üle katuse, tekitades kannatanule DT eluohtliku tervisekahjustuse. Oma käitumisega rikkus G.K järgmisi liiklusnõudeid:
p 5 /juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud/; § 76 p 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt LS § 20 lg 3 alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 124 p 2 /suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h/; LS § 22 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus/. 2 Oma tegevusega pani G.K toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Samuti süüdistatakse G.K selles, et tema, olles 02.12.2005.a. Lääne-Viru Maakohtu ja 11.04.2006.a. Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud KarS § 424 alusel ja karistatud vastavalt 02.12.2005.a. 4 kuulise tingimisi vangistusega 1 aasta 6 kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 11.04.2006.a. 3 kuulise tingimisi vangistusega 1 aasta 6 kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, juhtis uuesti 21.07.2006.a – 22.07.2006.a. varahommikuni Kuusalu vallas ja Kuusalu alevikus mootorsõidukit BMW 320 registreerimismärgiga XXX, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, mis oli kohtu poolt karistusena ära võetud. Oma tegevusega pani G.K toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. ta hoidis kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest. Kohtuistungil avaldas süüdistatav G.K, et esitatud süüdistus on talle arusaadav, ta ei tunnista ennast süüdi. Süüdistatav G.K avaldas toimunud kohtuistungil, et on nõus ütlusi andma, kuid ta ei mäleta sellest peost eriti midagi, kuid DT oli nendega kaasas. Ta ei mäleta, kuidas see pidu pihta hakkas ja kes sinna sattusid. Võib-olla ei mäleta seetõttu, et sündmusest on möödunud pikk ajavahemik või seetõttu, et seoses avariiga sai ka ise põrutada. Hiljem on mõned asjad meelde tulnud. Sellest peost ja sündmusest. Sellel ööl juhtis autot tema, siis D, siis MR. Rohkem ei olnud vist kedagi. Varahommikul olid nad Di maja ees, midagi seal autos tegid. Vist sai autol raadiot pandud sisse. Peale avariid mäletab, et D oli autos, oli kõveras tagurpidi. Auto oli katusel, D hIs raskelt, tõi ta autost välja ja kutsus kiirabi. Peale seda kukkus ise ka sinna maha. Kaotas teadvuse. Seda täpselt ei mäleta, kas kiirabitöötajatega ka vestles, kas nad esitasid talle küsimusi. Sealsamas auto juures oli, kui nägi, et D on kõveras autos sees. Ta üritas Diga rääkida, D ei teinud absoluutselt mitte midagi. Ei mäleta seda, kuidas ta Di välja tiris, vist ülakehast. Ei mäleta, kes autot juhtis õnnetuse hetkel. Ei mäleta, kummal pool autot ta pärast õnnetust oli. Ei mäleta, et tema oleks autost välja kukkunud. Üldiselt selle õhtu ja öö ning ka varahommiku sündmusi mäletab väga halvasti või ei mäleta üldse. Ei mäleta tüdrukute koju viimist. Ei mäleta AT koju viimist. Mäletab, et tema helistas kiirabisse. Ta on põline Kuusalu elanik. Kabala teed tunneb väga hästi, see jääb tema kodukoha ligidale. Kunagi kindlasti on ka varasemalt seda teed mööda sõitnud, nii et tema oli roolis. Tal ei ole juhtimisõigust. Ei ole kunagi olnud. Tarbis peo käigus alkoholi. Ei mäleta, et peo käigus või enne juhtis seda sõidukit, ema sõitis, kui sai ülevaatuse ära tehtud. RP maksis selle sõiduki eest 10 000 krooni. Maksmine toimus enne liiklusõnnetust, pärast sai makstud äraveo ja parkla tasu, kuna selle maksis algul R . Õnnetusest võis olla möödas kuskil kuus kuud, kui sai tasutud äravedu, kuna oli haiglas. Oli seda BMW’d üldse juhtinud mõned korrad. Tal on elukaaslane, nad ei ole abielus. Ta üldse väga vähe tarvitab alkoholi, vahest nädalavahetustel kodus teeb napsi. On mõelnud juhiloa tegemisele, alati on mingi jama sellega olnud, ei ole saanud tegema hakata. Väidab endiselt, et ei mäleta, kes roolis oli ja seetõttu ennast ka süüdi ei tunnista. Üha enam ta veendub, et ta ei olnud seal roolis. 3 Süüdistatav lisas viimase sõna käigus, et kahetsusväärne, et sihuke asi üldse juhtunud on. Viimased aastad üritab pereelu elada. Õnnetusest on üht-teist õppinud. Ta ei istu enam kunagi autosse nii, et ei paneks turvavööd peale. Prokurör Rainer Amur asus kohtuvaidlustes seisukohale, et G.K on toime pannud KarS § 422 lg.1 järgi ja KarS § 329 järgi kvalifitseeritud kuriteo. G.K on 02.12.2005.a. karistatud Lääne-Viru Maakohtu ja 11.04.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi ja karistatud muuhulgas ka mootorsõiduki juhtimiseõiguse äravõtmisega 1-ks aastaks. Nimetatud kohtuotsused on jõustunud ja täitmisele pööratud. Prokurör
iab, et kohtuliku uurimise käigus on tunnistajate ütlustega tõendamist
idnud , et 21.07.200622.07.2006.a. juhtis G.K korduvalt mootorsõidukit nii kainena kui alkoholijoobes. Seega on täidetud KarS § 329 koosseis. Prokurör
iab ka, et G.K on toime pannud KarS § 422 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad väidavad,et G.K ja DT viibisid 2006.a. juulis Kuusalus peol, kus tarbiti alkoholi ja kuulati muusikat autost, mis oli G.K kasutuses. Olgu küll, et DT ei mäleta õnnetusest midagi, kuid prokurör teeb kohtus antud ütlustest järelduse, et kuna varem väga head sõbrad olnud D ja Janar peale õnnetust eriti suhelnud ei ole ning nad pole rääkinud sõnagi õnnetusest. Samuti
iab ringkonnaprokurör, et ajaline faktor on oluline tõenduslik kild s.t. tõendamist on
idnud, et G.K ja DT viisid peolt koju IA’i ja M.B . See toimus ajal, kui väljas oli veel pime, seega pidi see olema suvise aja tõttu enne päikesetõusu.Peale seda käisid Janar ja D Di kodu juures ning kella 6.00 paiku sõitsid minema.Viimane isik, kes viibis peale Janari ja Di autos, oli tunnistajana üle kuulatud Asko Tuisk, kelle Janar ja D koju viisid ning see oli kusagil kella 6. 00 paiku. Esimene kõne liiklusõnnetuse kohta tehti 06.18, seega
iab prokurör, et õnnetus
idis aset vahetult peale AT koju viimist ja AT koju viies juhtis sõidukit G.K kutsus G.K tunnistajat AT Andineeme-Kahala teele nn. autot mõõtma ja sellel teel õnnetus juhtuski. Prokurör
iab, et kõige olulisemaks tõendiks on ekspertiisid ja tunnistaja TS’i ütlused. Esmalt tõendab liiklustehniline ekspertiis seda, et BMW on sõitnud paremale teelt välja olles külglibisemises vasak külg ees, seejärel paiskunud üle katuse ja seiskunud avariijärgses asendis katusel. Vasakule külglibisemises pidid sõidukis olevad isikud liikuma vasakule. Peale külglibisemisprotsessi paiskus sõiduk ümber, mis ajal pidid salongis olevad isikud liikuma paremale. Seega on liiklustehnilise ekspertiisiga tuvastatud, et kõigepealt liikusid isikud sõidukis vasakule ja siis paremale. Fotodelt on näha BMW katuseluuk, mille paremal s.o. juhi kõrvalistme kohal on katuseluugi ava parempoolse ääre kahjustus, mis eksperdiarvamusel võis tekkida salongis viibinud isiku paiskumisel vastu katuseluugi ava serva. See tähendab, et sikul, kes istus juhi kõrvalistmel, pidi olema peavigastus. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt G.K ei olnud ühtegi vigastust peas, samas DT on tuvastatud peavigastus paremal, s.o. kohas, kus pidi olema vigastus isikul, kes viibib juhi kõrvalistmel. Prokurör
iab eksperdi arvamuse, et DT tuvastatud rinnakuluu kehaosa murd, mis võis õnnetuse momendil tekkida rindkere löögist vastu rooli ning seetõttu ei saa välistada tema istumist juhi kohal, olevat eksliku, kuna ekspert pole arvestanud liiklusõnnetuse tekkemehhanismi. Roolist tekkivad vigastuse tulevad laupkokkupõrgetes, mitte teelt väljasõidu õnnetustes. Prokurör
iab, et olulised on G.K kehavigastused- 12. rinnalüli kompressioonmurd ja vasema randmeliigese nihestus. Prokurör
iab, et üldteada on asjaolu, et sõidukijuhid on need, kes tavaliselt pääsevad kergemate vigastustega seetõttu, et nendel on olemas rool, millest kinni hoida. Randmevigastus on roolist kinnihoidva juhi üks tavalisemaid vigastusi, mida kinnitas 17 aastast töökogemust omav kiirabiarst TS, kes on viibinud paljudel 4 liiklusõnnetuste sündmuskohtadel. Samuti väitis tunnistaja TS, et sündmuskohal väitis G.K, et roolis oli D ,mitte tema ja nad olid paiskunud autost välja, seega mäletas ta sündmusi. Kaitsja Aivar Ennok asus seisukohale, ta on kaitsealusega samal seisukohal. Kogutud tõendite alusel ei ole
idnud tõendamist, et 22.07.2006.a just G.K sõiduautot juhtis. Üldmenetlus selleks ongi, et püüda välja selgitada tõde. Kaitsja lisas kohtulike vaidluste käigus, et kohtus asja arutamisel on ilmnenud kahetsusväärne lugu sellest, kuidas alkohol ja auto omavahel kokku ei sobi. Ratastoolis lükati kohtuistungile noormees, kes oli elavaks näiteks, mis siis juhtub, kui üritatakse alkoholi ja auto juhtimist ühildada. Küsimuseks on , kas noormees ratastoolis oli selles sündmuses kannatanu ja kes on süüdi. Kaitsja
idis, et süüdistatav ei ole toime pannud talle inkrimineeritud kuritegu. On prokuröriga nõus, et käesolevas asjas puuduvad otsesed tõendid. Sündmustikku mis toimus 22.07.2006.a. peab sisuliselt kokku panema kaudsetest tõenditest, infokildudest. Kas sellest piisab, et isik süüdi tunnistada. Kaitsja
iab, et ei piisa. . Analüüsides kohtuistungil antud ütlusi ,
idis kaitsja järgmist- kõigepealt DTütlused, kes ei eitanud, et on seda BMW’d varem juhtinud. Konkreetselt 2006.a juuli sündmusi ei mäleta. Sisuliselt DT ütlused tõenduslikku tähtsust ei oma ., mäletab ainult seda, et on seda BMW-d kunagi juhtinud, kui aega ei mäleta. Kaitsja peatub ka DT isikul. On nõus prokuröriga selles, et DT näol ei ole tegemist paipoisiga. Ka selles osas ütles prokurör tõtt, et kaitsja ülesanne ei olnud küsimuste esitamisel mitte ratastoolis olevat noormeest mustata ega laimata, vaid näidata, mis laadi inimesega tegemist on. Tegemist on kurva saatusega noormehega. Ema ütlustest nähtuvalt algasid temaga õnnetused juba esimesel eluaastal, kui ta mürgiseid tablette sõi. Tähtust omavad tunnistaja TT poolt antud ütlused. Umbes aasta varem oli tema poeg katki sõitnud mingi Žiguli või Moskvitši kivide otsa. See on esimene näide, kus inimene ise otsib vigastusi, surma. See läks õnneks. Tunnis-taja RPütluste kohaselt sõitis DT umbes kuu varem puruks selle sama BMW, jälle purjus peaga. Ka siis läks õnneks. Prokurör ütles õigustatult, et tegemist on olukorraga, kus kannatanu istus vabatahtlikult autosse ja oli samuti alkoholi tarvitanud. Ei olnud tegemist juhuslikult, kaine, tänaval jalutanud isikuga. On veendunud, et asjas kogutud tõendid ei anna alust G.K süüdi mõistmiseks. Ka kannatanu ema TT iseloomustas oma poega DT suhteliselt negatiivselt. Mis puudutab tunnistaja TS ütlusi, siis prokurör püüdis palju temale viidata kui süüdistuse põhilisele tunnistajale. Tegemist oli mitte kiirabi arsti vaid meditsiiniõega. Tema ütlused ei lükka ümber eksperdi arvamust. Tunnistaja väitis esmalt kindlalt, et sündmuskohale jõudes oli auto ratas-tel. Lõpuks nähes kriminaalasja toimikus olevaid fotosid, sai kindlaks tehtud, et auto oli katusel. Selle tunnistaja ütlused on pigem kasuks kaitsjale kui kasuks süüdistusele. Süüdistuse seisukohalt püüti väita, et G.K ei andnud seda BMW’d kellelegi teisele sõita. See väide on ümber lükatud. Tunnistajad A ja P nägid teisi isikuid selle autoga sõitmas. Samuti R tunnistas, et ka tema ise on seda autot juhtinud. Tunnistajana ülekuulatud IA tunnistas, et G.K ja DT viisid teda ja P koju, roolis oli siis D T . Seega juhtis sellel öösel autot ka D T . Kaitsja viitab ekspertiisiaktides olevatele ekspertarvamustele DT ja G.K kehavigastuste kohta , milledest ei nähtu, kus isikud konkreetselt autos õnnetuse hetkel asetsesid .Isiku ekspertiisiaktis on fikseeritud, et DT on vasaku käe randmeluu murd. Ka tunnistaja T. S mainis, et instinktiivselt juht haarab roolist ja võivad tekkida taolised vigastused. Ka oli DT rinnaku juures vigastused, mis on tüüpiline vastu rooli paiskumise korral. See paneb rooli taha D T . G.K ei maininud valusid rinna osas. Eeltoodud analüüsist soovib mainida seda, et käesolev süüdistusasi kuulub erandlike hulka selles mõttes, et kumbki isik ei mäleta liiklusõnnetuse asjaolusid. Ei ole seda mäletanud ei kohtueelsel menetlemisel ega ka kohtus. Need killud mida püüdis prokurör kokku panna süüdistades G.K, need on tehtud professionaalselt, kuid see ei anna kokku õiget mosaiiki, riimuvaid tõendeid. Kaitsja poolt ära toodud analüüsis on kümme punkti, mis on täpselt vastu prokuröri seisukohtadele. Aluseks tuleb võtta kriminaalmenetluse 5 seadustiku § 7 s.o. süütuse presumptsioon ning selle §-i lg.3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse süüdistatava kasuks. Kahtlusi on väga palju. DT on ratastoolis, G.K on kohtus. Usub, et see on talle taoline õppetund olnud. Kogutud tõendite pealt ei ole selge, kohad võisid olla vahetatud. Kuna selle menetluse käigus ei ole suutnud kõrvaldada kahtlusi, siis palub kaitsja G.K õigeks mõista. Kannatanu DT avaldas kohtuistungil, et ta on süüdistatavaga tuttav, saavad läbi. Saab ütlusi anda ja soovib anda. Suurt midagi ta ei mäleta. 1,5 aastat on mälust puudu. Kindlat midagi ei ole, mäletab enne liiklusõnnetust kooliskäimist. Esimene asi mis meelde tuleb enne õnnetust on see, kui Soomes tööl oli, seda veel mäletab, see võis olla veebruar, märts. Kui õnnetus oli ära olnud, siis esimene asi ,mida mäletab on taastusravikeskuses olemine. Temal juhtimisõigust ei olnud. Autot juhtida oskas. Oli maal oma kodus sõitnud autoga. Ise oli õppinud. Ei osanud öelda, kui palju ta varasemalt reaalselt autot juhtinud oli. Taastusravikeskuses oli samal aastal s.o. 2006.a. septembris või oktoobris, võis olla ka november. Kuni praeguseni on mäluga probleeme. Peale õnnetust on suhelnud ka G.K. G.K temale sellest õnnetusest midagi rääkinud ei ole. Suhtlemine oli seltskonnas , tavaline jutuajamine. Ei ole suhelnud ilma seltskonnata. G.K ei ole omalt poolt ise tema poole pöördunud mingisuguste küsimustega. Õnnetuse eelsel ajal oli G.K talle sõber. Väga hea sõber oli, suhtlesid tihti. Õnnetuse eelsel ajal olid ka varem koos viibinud ühes sõidukis. Ka selles sõidukis, millega õnnetus toimus. Ka tema oli seda sõidukit juhtinud. Tema ei ole õnnetuse järgselt sõiduki parandamisele kulutusi teinud. G.K ei ole tema käest palunud raha, seoses sõiduki parandamiskuludega. Praegu ei ole eriti G.K-ga kokku puutunud, läbi saavad. Võrreldes õnnetusega ei ole läbisaamine erinev. Temal ei ole mingeid materiaalseid nõudeid G.K suhtes. Tsiviilhagi ta kohtus esitada ei soovi. Mäletab Taastusravikeskust, enne seda kui ta ei mäleta 1,5 aasta sündmusi.Seda ei oska kunagi öelda, kas on pöördumatult ratastoolis või on väljavaateid paranemisele. Arstid ütlevad, et lootust ei ole.Kätega saaks midagi teha. Näiteks saaks arvutiga töötada, kuid mälu on nii vilets, see on takistuseks. Mälu on rohtude abiga nagu natuke paranenud. Kui selgub, et G.K on selle teo toime pannud, siis ei soovi talle vangistust. Tunnistaja TT avaldas kohtuistungil, et tema liiklusõnnetust ise pealt ei näinud. Sündmusi, mis toimusid enne seda sündmust, mäletab niipalju, et hommikul kuskil 04:00 ajal ärkas ja nägi, et nende maja ees on auto. D püüdis autot parandada. Seal olid DT, G.K ja LLT. Kutsus L ära tuppa. Sellel ajal elasid samas kus praegu, XXX, Kuusalus. Tegemist on eramajaga. Kuskil 06:00 paiku tuli D tuppa, et võtta vett plastikpudeliga. Palus D koju jääda, kuid D läks ikkagi välja. See oligi viimane asi, mis nad enne õnnetust rääkisid. Ta ei näinud ei tulekut ega ära sõitmist. Kuulis automürina järgi, et sõitsid ära. . Ei mäleta, millise autoga nad olid, auto värvust ka ei mäleta. Kui ta väljas käis auto juures, siis autos alkoholipudeleid ei näinud, ta jäi ukse juurde. Kui pojaga suhtles, siis võis jääda mulje, et ta on alkoholi tarvitanud, mingid jääknähud olid, mingisugused lõhnad olid juures. On näinud G.K sõiduki roolis peale õnnetust. Paar aastat hiljem. Õnnetusest said teada õhtupoolikul 17:00 – 18:00 ajal. Tulid linnast autoga koju. Väljudes autost tuli noorem poeg trepile ja teatas, et oli kuskilt helistatud, et D on kas surnud või haiglas. Ei saanud täpselt aru, mis öeldi. Tema ise ei käinud sündmuskohal. D oskas autot juhtida. Ta õppis seda isaga koos sõites väikese poisina. Ei mäleta, kas siis kui ta oli juba teismeline, on näinud teda autot juhtimas. Avariisid ega õnnetusi seoses juhtimisega ei tea. Žiguli või Moskvitšiga metsa vahel kivide otsa ta ükskord sõitis. Auto oli eest katki. D on olnud heasüdamlik, õrna hingega, samas ka kange. Temaga on igasuguseid õnnetusi juhtunud. Juba aastaselt sõi vanaisa sahtlisse jäetud 6 tablette, siis jäi kasv kinni kuni 7 eluaastani. Õnneks said ravi ja kasv taastus. Kuni puberteedini oli ta sõnakuulelik laps. D oli õnnetuse ajal, s.o. 2006. aastal 20 aastane. Alkoholi pruukimisega olid tal lood halvasti. Tunnistaja TS avaldas toimunud kohtuistungil, et ta on kiirabibrigaadi juht. Süüdistatavat isiklikult ei tunne. On meditsiini alal töötanud 17 aastat. Tuleb käia sarnastes liiklusõnnetuse kohtades. Teab, millisest õnnetusest räägitakse.Tunnistajal on kaasas kiirabikaart. Sealt andmeid lugedes nähtub, et 2006.a. juulis said väljakutse 6:27. Kehra kiirabi tugipunktist oli 6:28 väljasõit, 6:55 oli kohalejõudmine. Sündmuskoht oli Kuusalust
esi poole. 10 minutit läks otsimise peale enne kui
idsid põllult avariilise sõiduki. Nende meeskond oli 3 inimest: juht, tehnik ja kiirabi assistent. Parkisid auto, kannatanud jäid vasakule põllule, ka auto oli põllul, 10 m kannatanutest eemal ratastel.Hetkel kui kohale jõudsid ei olnud inimesi liikumas, kannatanud olid mõlemad pikali. Üks üliraskes seisundis, selili ja teine isik tema kõrval samuti pikali. Isiku enda sõnul kõndis ta peale avariid ja heitis siis tema kõrvale. Raskemini viga saanu oli selja peal ning koomas.Hakkasid raskemini viga saanuga tegelema. Kiirabikaarti tegi tema sissekande ning tunnistaja loeb selle sissekande ette. Seisund üliraske, koomas, lörisev hImine, luumurde ei täheldanud, neerurefleksid tugevad, suust alkoholi lõhn, vererõhk mittemõõdetav, viidud narkoosi, intubeeritud. Patsient koomas, koomaskaala 3 s.o. madalaim aste. Silmade avamine puudub, kontakt puudub, valutundlikus puudub. Esmased eeldatavad vigastused, kooma ehk meelemärkuseta, kõhuõõne elundite vigastus, traumaatiline šokk. Abi antud. Tunnistaja väitel ta vestles teise kannatanuga. Küsis, kes oli roolis, ning kergemini viga saanu ütles ,et teine kannatanu. Olid paiskunud välja, ei olnud kummalgi turvavööd kinnitatud. Ta väitis, et oli natuke teist kannatanut liigutanud. Olid sündmuskohal kui saabus päästeauto, nemad hakkasid tegelema autoga, kõrvaldasid süttimisohu. Auto oli ratastel, defekte näha ei olnud, esiklaas oli ees. Päästjad avasid kapoti, võtsid juhtmed lahti, liiklust auto ei takistanud. Toimikus lk.11 olevate fotode kohta märkis tunnistaja, et enam ta ei ole kindel et auto oli ratastel, kui nad kohale jõudis. Autot keegi ei liigutanud, päästjad küll ei keeranud ümber, ju siis auto oli niimoodi. Tema funktsioon sündmuskohal oli aidata kannatanut. Fikseerivad ära ka olulised detailid. Eeldas mingil põhjusel, et auto oli ratastel, kuid kui pilt näitab, et on katusel, siis nii see oli. Peale päästeameti tuli sündmuskohale reanimobiil, kes võttis raskemini vigastatu üle. Üle antud 08:
itud. 22.07.2006.a. koostatud liiklusvahendi vaatlusprotokollist (tl 15 – 16) nähtub, et eelnimetatud kuupäeval teostati Harjumaal, Kuusalu vallas, Kahala – Andineeme tee
põhjustatud tervisekahjustuse asjus. G.K esinenud vigastuse iseloom ei võimalda tuvastada tema asukohta sõidukis avarii momendil. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna poolt 25.10.2006.a. koostatud isiku ekspertiisiaktist nr 365 (tl 30 – 33) nähtub, et DT tuvastati SA Põhja – Eesti Regionaalhaiglas 22.07.2006.a. hulgitrauma: peaaju põrutus, II kaelalüli ja V – VII rinnalülide kompressioonmurd; alajäsemete halvatus; rinnakuluu kehaosa murd; mõlema kopsu põrutus; vasaku käe randmeluude murd. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal 22.07.2006.a. toimunud liiklusõnnetusel põrkumisest ja paiskumisest kõvade tömpide esemete vastu autokabiinis ja võimalik, et ka autost väljapaiskumisel. Tervisekahjustused (hulgitrauma) olid eluohtlikud (kliiniliselt oli väljendunud üliraske – eluohtlik seisund). Tervisekahjustuse paranemise kestus on pikaajaline, ületab 4 kuud ja eeldatavalt paranemine püsitagajärgedega, töövõime kaotusega üle 40%. Kuna DT22.07.2006.a. teostatud kompuutertomograafilisel uuringul on tuvastatud rinnakuluu kehaosa murd, mis võis liiklusõnnetuse momendil tekkida rindkere löögist vastu rooli, ei saa välistada tema istumist juhi koha peal. 22.07.2006.a. laboratoorsest uuringust alkoholidele nr 2779 (tl. 39) nähtuvalt võeti DTilt 22.07.2006.a. kell 08:40 SA Põhja – Eesti Regionaalhaiglas vereproov ning 22.07.2006.a. toimunud uuringu käigus tuvastati DT veres 1,96 ‰ etüülalkoholi. 22.07.2006.a. laboratoorsest uuringust alkoholidele nr 2780 (tl. 40) nähtuvalt võeti G.K-lt 22.07.2006.a. kell 09:15 SA Põhja – Eesti Regionaalhaiglas vereproov ning 22.07.2006.a. toimunud uuringu käigus tuvastati G.K veres 1,54 ‰ etüülalkoholi. Häirekeskuse 09.08.2006.a. vastus 4-3/248 Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalveosakonna 07.08.2006.a. nõudekirjale (tl. 42), millest nähtub, et 11 • • • • • • • 22.07.2006.a. kell 06:18:59 helistas Häirekeskuse ühtsele hädaabinumbrile 112 eesti keeles rääkiv meesterahvas telefoninumbrilt 58079171 ja kutsus kiirabi seoses liiklusõnnetusega
esi teel. Liiklusõnnetusest teatanu oli viibinud avariisse sattunud autos, helistaja nimi ei ole Häirekeskusele teada. Karistusregistri teatis DT kohta (tl 85), millest nähtub, et seisuga 24.03.2009.a. ei ole DT karistusregistrisse kantud. Põhja Politseiprefektuuri 24.09.2004.a. otsus väärteoasjas 2376,4,005765 (tl 122), millest nähtub, et G.K on karistatud 04.09.2004.a. toimepandud väärteo eest LS § 7419 alusel rahatrahv 175 trahviühiku ulatuses s.o. 10500,00 krooni. Lääne – Viru Maakohtu 02.12.2005.a. otsus kriminaalasjas 1 – 511 (tl 123 – 124), millest nähtub, et G.K on karistatud 23.06.2005.a. kell 01:50 toime pandud teo eest KarS § 424; KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 4 kuud; katseajaga 1 aasta 6 kuud ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks. Harju Maakohtu 19.09.2008.a. otsus kriminaalasjas 1 – 08 – 11151 (tl 125 – 127), millest nähtub, et G.K on karistatud 19.01. ja 22.06.2008.a. toime pandud tegude eest KarS § 424 alusel rahalise karistusega 47700,00 krooni; KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti rahaline karistus 29415,00 krooni ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Harju Maakohtu 11.12.2008.a. otsus kriminaalasjas 1 – 08 – 15710 (tl 128 – 130), millest nähtub, et G.K on karistatud 08.09.2008.a. toime pandud teo eest poolt KarS § 424 alusel vangistusega 12 kuud; KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 8 kuud, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 480 tundi; tähtajaga 1 aasta ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks. Harju Maakohtu 11.04.2006.a. otsus kriminaalasjas 1 – 05 – 1237 (tl 145 – 146), millest nähtub, et G.K on karistatud 23.06.2005.a. kell 06:55 toime pandud teo eest KarS § 424 alusel ja KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 3 kuud; katseajaga 1 aasta 6 kuud ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 9 kuuks; Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt 02.03.2010.a. koostatud liiklustehniline ekspertiisis nr LL-248-09/4063 koos skeemiga (tl 149 – 153), millest nähtub, et sõiduauto BMW 320 registreerimismärgiga XXX liikumiskiirus enne külglibisemise järgi oli arvutuslikult ca 101 km/h. Ekspertiisiks esitatud materjalidest nähtuvalt on sõiduauto BMW sõitnud paremale teelt välja olles külglibisemise protsessis vasak külg ees, seejärel paiskunud üle katuse ja seiskunud avariijärgses asendis katusel. Sõiduauto BMW on esmalt läinud sõiduteel külglibisemisse vasak külg ees ja külglibisemine on jätkunud teelt väljas kuni sõiduk on pöördunud liikumissuuna suhtes risti esiosaga paremale. Kirjeldatud liikumisel pidid sõidukis olevad isikud liikuma sõidukis vasakule. Rohuga kaetud alal liikumistakistuse suurenemisel paiskus sõiduk ümber. Seejärel on sõiduk õhus pöördunud ja kontakteerunud tõenäoliselt parempoolse tagatiiva ja tagarattaga maapinnaga kohas, kus on fikseeritud väheulatuslikud rullumisjäljed. Vaadeldaval kontaktil pidid salongis olevad isikud liikuma paremale, kuid kontakti suhtelisest väheintensiivsusest tulenevalt ei ole võimalik liikumise ulatust hinnata. Ulatuslikumalt ei ole antud juhul ilma eksperdipoolse sõiduki salongi vaatluseta võimalik inimeste liikumist sõiduki salongis analüüsida. Lisaks tuleb märkida, et sõiduauto BMW suhteliselt vähese ulatusega ümberpaiskumisprotsessist tulenevalt ei tarvitsenud autos olnud isikud ilmtingimata sõidukist välja paiskuda. Sõiduauto katuseluugi ava parempoolse ääre vigastus võis tekkida salongis viibinud isiku paiskumisel vastu katuseluugi ava serva. Kohus, kuulanud ära kannatanu, tunnistajate ja kohtu alla antud süüdistatava ütlused kohtuistungil ning kontrollinud kriminaalasjas
iduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, süüdistatav tuleb temale esitatud süüdistustes õigeks mõista. 12 Kohus on seisukohal, et kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõendid ei kinnita igakülgselt ja täielikult G.K poolt KarS § 422 lg 1 ja § 329 toimepanemist. Kriminaalõiguses kehtiva in dubio pro reo põhimõtte kohaselt tõlgendatakse kõik kriminaalmenetluses tekkinud kahtlused süüdistatava kasuks. G.K ei ole oma süüd liiklusõnnetuse toimepanemisel ja mootorsõiduki juhtimisel tunnistanud ning on andnud ütlusi, et tema tõepoolest viibis antud sõidukis sõitjana, kuid ei juhtinud seda avarii toimumise hetkel. On rääkinud, et enne õnnetust juhtisid autot nii tema, DT kui ka MR. Kannatanu DT on kohtuistungil kinnitanud, et ta ei mäleta liiklusõnnetust ja tema mälust on kustunud 1,5 aasta sündmused. Tunnistaja TS, kes oli sündmuskohale sõitnud kiirabibrigaadi juht, avaldas kohtuistungil, et küsimuse peale, kes oli sõiduauto roolis, vastas G.K, et roolis oli teine kannatanu. Tunnistaja Asko Tuisk on avaldanud kohtuistungil, et tema jõudis koju kella 05:30 – 06: 00 paiku ja teda viisid autoga koju G.K ja DT. Peale nende kedagi autos polnud. Tunnistaja IA on kohtuistungil avaldanud, et kui teda ja tema sõbrannat MP koju viidi, siis oli roolis DT ja G.K istus kõrvalistmel. Tunnistaja TT on kinnitanud, et kella 06:00 ajal viibisid nii G.K kui ka DT Kuusalus, XXX asuva maja juures. Samas on tunnistaja kinnitanud, et ta ei näinud DT ja G.K tulekut ega äraminekut, vaid kuulis seda automürina järgi. Seega ei ole teada, kes oli sõiduauto BMW roolis, kui sõiduauto sõitis XXX, Kuusalus asuva maja juurest ära. G.K suhtes tehtud kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt G.K esinenud vigastuse iseloom ei võimalda tuvastada tema asukohta sõidukis avarii momendil. DT suhtes tehtud kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt ei saa välistada DT istumist juhi koha peal, kuna DT22.07.2006.a. teostatud kompuutertomograafilisel uuringul on tuvastatud rinnakuluu kehaosa murd, mis võis liiklusõnnetuse momendil tekkida rindkere löögist vastu rooli. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt koostatud liiklustehniline ekspertiisist nr LL-24809/4063 nähtub, et ekspertiisiks esitatud materjalidest nähtuvalt on sõiduauto BMW sõitnud paremale teelt välja olles külglibisemise protsessis vasak külg ees, seejärel paiskunud üle katuse ja seiskunud avariijärgses asendis katusel. Sõiduauto BMW on esmalt läinud sõiduteel külglibisemisse vasak külg ees ja külglibisemine on jätkunud teelt väljas ,kuni sõiduk on pöördunud liikumissuuna suhtes risti esiosaga paremale. Kirjeldatud liikumisel pidid sõidukis olevad isikud liikuma sõidukis vasakule. Rohuga kaetud alal liikumistakistuse suurenemisel paiskus sõiduk ümber. Seejärel on sõiduk õhus pöördunud ja kontakteerunud tõenäoliselt parempoolse tagatiiva ja tagarattaga maapinnaga kohas, kus on fikseeritud väheulatuslikud rullumisjäljed. Vaadeldaval kontaktil pidid salongis olevad isikud liikuma paremale, kuid kontakti suhtelisest väheintensiivsusest tulenevalt ei ole võimalik liikumise ulatust hinnata. Ulatuslikumalt ei ole antud juhul ilma eksperdipoolse sõiduki salongi vaatluseta võimalik inimeste liikumist sõiduki salongis analüüsida. Lisaks tuleb märkida, et sõiduauto BMW suhteliselt vähese ulatusega ümberpaiskumisprotsessist tulenevalt ei tarvitsenud autos olnud isikud ilmtingimata sõidukist välja paiskuda. Sõiduauto katuseluugi ava parempoolse ääre vigastus võis tekkida salongis viibinud isiku paiskumisel vastu katuseluugi ava serva. Seega ei tõenda ka liiklustehnilises ekspertiisis tuvastatu üheselt seda, nagu oleks sõidukiroolis olnud G.K. Kinnitust on
idnud asjaolu, et nii G.K kui ka DT ei olnud sõiduautos sõites kinnitatud turvavööd, mistõttu auto rullumisel võis muutuda autos viibinud isikute asukoht ning seetõttu ei saa mingil juhul üheselt väita, kuidas sõiduki ümberpaiskumisel lii-kusid sõidukis ilma turvavööta viibinud isikud. 13 Tõendiks ei ole ka prokuröri poolt väidetu, nagu oleks G.K esinev kehavigastus s.o. vasema randmeliigese nihestus roolist kinnihoidva juhi üks tavalisemaid vigastusi . Ka DT tuvastati isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr. 365 25.10.2006.a. kohaselt liiklusõnnetuse järgselt SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tervisekahjustusena muuhulgas vasaku käe randmeluude murd ning need tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud 22.07.2006.a. toimunud liiklusõnnetusel põrkumisest ja paiskumisest kõvade tömpide esemete vastu autokabiinis ja võimalik, et ka autost väljapaiskumisel. G.K-
on esitatud süüdistus ka KarS § 329 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, kuid kuna süüdistuse kohaselt pani G.K 21-22.juulil 2006.a. toime ühe teo, mis vastab mitmele süüteokoosseisule , siis kohaldades KarS § 63 lg.1 sätteid, mõistetaks isikule tema süüdimõistmisel karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse ning kuna kohus
idis, et KarS § 422 lg.1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos tuleb G.K õigeks mõista , siis ei ole seaduslikku alust G.K süüdimõistmiseks ka KarS § 329 järgi. Kohus juhindub KrMS §-dest 310; 311; 312; 314. Kohtunik 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.