1-11-6077 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mail 2011 a. Pärnu Kuninga tänava kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-6077
(11250100943)Kohtukoosseis Kohtunik Teet Olvik Sekretär Anneli Kaljula Prokurör Kaido Tuulemäe Kaitsja Alla Raudsepp Kriminaalasi H.E kiirmenetluses KarS § 424. Süüdistatav H.E, isikukood xxx, XXXXXXXXX. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 256 lg 1 p 2, lg 2, kohus otsustas: 5 Süüdi tunnistada H.E KarS § 424 järgi ning mõista karistuseks (1
- k)üks kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata H.E 19.05.2011 a. eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 1 päev karistusaja hulka ning lugeda tal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (29
- p)kakskümmend üheksa päeva vangistust, milline aga jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata, kui H.E (3
- a)kolme aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Vabastada H.E vahi alt kohtusaalist. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. 19.05.2011 a. Eesti Advokatuuril hüvitada H.E kaitsjale advokaat Alla Raudseppale riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas summas (19.18) üheksateist eurot ja 18 senti. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel H.E menetluskulud – määratud kaitsja tasu summas (115.86) ükssada viisteist eurot ja 86 senti kaitsja Alla Raudseppa osalemise eest kriminaalasja menetluses ning sundraha (208.52) kakssada kaheksa eurot ja 52 senti riigi kanda. 1 1-11-6077 Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele ei saa apellatsiooni esitada, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega. Asjaolud H.E-le oli esitatud süüdistus selles, et tema, 19.05.2011 a. kella 2.14 ajal, olles alkoholijoobes, juhtis Pärnu maakonnas, Tahkuranna vallas Tallinn – Pärnu – Ikla maanteel Piiri kohviku juures mootorsõidukit, sõiduautot X, riiklik reg. nr. X. H.E tuvastati kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus vähemalt 0,78 mg/l kohta, milline on alkoholijoobeks Liiklusseaduse § 20 lg 3,31 p 1 kohaselt.. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses sõlmisid kiirkokkuleppemenetluse korras kokkuleppe. süüdistatav, tema kaitsja ning prokurör Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on H.E-le kohaldatavaks karistuseks KarS § 424 järgi 1 kuu vangistust, millest tuleb maha arvata tema poolt 19.05.2011 a. eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 1 päev. Seega kuulub H.E kandmisele 29 päeva vangistust, kuid seda KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 3 aastase katseaja kohaldamisega. Lisakaristuse, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ei ole taotletud, kuna H.E mootorsõiduki juhtimisõigus puudub. H.E tunnistas kohtuistungil end süüdistuses KarS § 424 järgi täielikult süüdi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatava kaitsja esitas lisaks kokkuleppele kohtuistungil taotluse jätta kriminaalasja menetluskulud riigi kanda, kuna süüdistatav on töövõimetuspensionär, kellel puudub muu sissetulek peale töövõimetuspensioni. Prokurör kaitsja poolt esitatud taotlusele vastu ei vaielnud ning leidis, et menetluskulud võib jätta riigi kanda. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kiirmenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiir- ja kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav H.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole, samuti ei ole kriminaalasjas asitõendeid. Menetluskuludeks on kriminaalasjas kaitsjatasu 115.86 eurot määratud kaitsja Alla Raudseppa osalemise eest kriminaalasja menetluses ja sundraha. Kohus leidis, et kaitsja ja prokuröri taotlus jätta menetluskulud riigi kanda, on põhjendatud. KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb menetluskulude määramisel kohtul arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus jätta need riigi kanda. Kohus leidis, et kuna H.E ei tööta ning ta on töövõimetuspensionär, kellel puudub muu sissetulek peale töövõimetuse toetuse, siis käib menetluskulude hüvitamine tal ilmselt üle jõu ning need tuleb jätta riigi kanda. Samuti tuleb ta vabastada sundraha tasumisest. 2 1-11-6077 . Teet Olvik Kohtunik 3