ja
Prokurör Žann a Mo roz ov a Süüdistatav T.D – isikukood xxx; Eesti kodanik; elukoht: xxx; kesk-eri haridusega; ei tööta; kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatus kustunud; tõkend – vahi all pidamine alates 25.03.2011 (kahtlustatavana kinni peetud 24.03.2011.a.. Kaitsja advokaat määratud korras Dmitri Školjar
järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust,
järgi 5 (viis) kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (3 kuu ) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. 2
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust ning 3 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu 18kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning täidab katseajal
lg-s 1 p sätestatud kontrollnõuded ja
lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalabiprogrammis. Tõkend – vahistamine jätta muutmata,
lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning koheselt ärakandmisele kuulva 3-kuulise vangistuse alguseks lugeda 24.märts 2011.a. Vastavalt
HO juhatajal määrata T.D-le kriminaalhooldaja.
järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisneb teisele inimesele füüsilist valu põhjustanud tervisekahjustuse tekitamises. 3 T.D 10.05.2010.a kella 16:00 ajal, ähvardas Tallinnas, XXX asuvas korteris tütre J Ž toimunud konflikti käigus viimast tervisekahjustuse tekitamisega, vehkides J Ž suunas haamriga ja öeldes, et lööb ta maha. Seega T.D, ähvardades tervisekahjustuse tekitamisega, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime
T.D 23.03.2011.a. kella 19.15 paiku, olles korteri ühiskoridoris, mis paikneb Tallinnas XXX ning olles alkoholijoobe seisundis, naabri VBmärkuse peale lahkuda ühiskasutatavast ruumist, T.D läks oma tuppa, kust võttis suure kööginoa, millega väljus oma toast ja ähvardas VB tapmisega. Kannatanu tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele ja kutsus välja politsei. Seega T.D, ähvardades tervisekahjustuse tekitamisega, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime
POOLTE SEISUKOHAD Prokurör leidis, et kõigi kolme kuriteo toimepanemises on T.D süü tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdi tunnistada
järgi ning karistuseks mõista 3 kuud vangistust,
järgi 2 kuud vangistust ning liitkaristuseks
Mõistetavat karistust kolmandiku võrra vähendades kuulub kandmisele 3 kuud ja 10 päeva vangistust algusega 24.03.2011.a. Kannatanu J Ž arvas, et kaks kuud vangistust on pannud T.D mõtlema ja võib olla talle piisav karistus. Kuna ta ise on mujale elama asunud, loodab ta, et selliseid konflikte enam rohkem ei toimu. Kannatanu VB leidis, et T.D peaks panema füüsilist tööd tegema, et ta ise raha teeniks ega elaks abikaasa kulul ning et pärast vanglast vabanemist oleks tal lähenemiskeeld: ei tuleks kööki ega vannituppa ajal, kui tema seal viibib. Kaitsja palus T.D õigeks mõista
järgi mõlemas episoodis, kuna süüdimõistmise aluseks ei saa olla vaid kannatanute ütlused. Nendes episoodides süüdistatav eitab igasugust ähvardamist ning objektiivsed tõendid asjas puuduvad. T.D käitumise kvalifitseerimist
järgi pidas kaitsja põhjendatuks ning palus väiksemat karistust kui taotles prokurör. Süüdistatav ähvardamistes oma süüd ei tunnistanud ja võttis omaks vaid tütre juustest tõmbamist. Palus end mitte karistada vangistusega ning arvestada, et tal on astma ja süda haige. TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED Kohtuistungil kontrollitud tõendite alusel kohus leiab, et T.D süü oma tütre J Ž väärkohtlemises 10.05.2010.a. on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud
Samuti on tõendamist leidnud, et 10.05.10.a. ähvardas süüdistatav oma tütart haamriga, vehkis sellega, lubas ära tappa ning 23.03.2011.a. ähvardas T.D kööginoaga naabrit VB ja lubas ta ära tappa. Kuna mõlemad kannatanud pidasid reaalseks ohtu oma elule ja tervisele, on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud selles kahes kuriteos
4 Tunnistaja J Ž ütluste kohaselt (I kd.lt. 6-8) tekkis tal 10.05.2010.a. pärast töölt kojujõudmist skandaal isaga televiisori vaatamise pinnalt. Isa lõi vastu põrandat puruks tema mobiiltelefoni, pärast seda haaras isa teda juustest ja sikutas ning ta tundis valu. Seejärel lõi isa teda parema käega kaks korda lõualuu piirkonda ja ühel korral meelekohta. Ka need löögid tekitasid talle valu. Seejärel jooksis isa kööki, tuli sealt välja haamer käes, vehkis sellega tema suunas, karjus ja lubas maha lüüa. Ta kartis isa. Karjumise peale tuli õde toast välja ning sekkus . Isa rahunes lõpuks ja läks kööki suitsu tegema. Kuna õhtul hiljem lubas isa veel ukse põlema panna, kui teda korterisse ei lasta, kutsusid nad välja politsei. Kannatanu palub isa võtta vastutusele, sest viimane ei lase elada tal ega teistel pereliikmetel. Et sellel õhtul kutsuti välja politsei, kinnitab ka patrullpolitseiniku L. Närepi ettekanne (I kd. tl. 1). Kohapeal selgus, et lõhutud oli sise- ja välisust. Z ja J Ž selgituste kohaselt oli T.D tütart ka füüsiliselt rünnanud. Politseipatrulli sealoleku ajal T.D lärmas valjuhäälselt, kasutas ebatsensuurseid väljendeid oma pereliikmete suhtes. Kuna tütar ja ema kartsid, et mees võib neile kallale minna ja mööblit lõhkuda, toimetati T.D politseijaoskonda. Valgele paberilehele kirjutas Z.Ž avalduse, et palub end kaitsta argessiivse mehe eest, kes lubab korteri põlema panna, ära tappa, ta on ohtlik nii perekonna kui naabrite jaoks (tl.3). Kahtlustatavana on T.D üle kuulatud alles 04.10.10.a. ning oma süüd ta ei tunnista (I kd.tl. 10-13). Ta väitis, et noorema tütrega on tal keerulised suhtes ning perekonnas on sageli konflikte. Maikuus oli tütar teda ise sõimanud ja tema suunas haamriga vehkinud, kuid tema rebis tütrel haamri käest. Tütart ta ei löönud ega tirinud ka juustest. Tütar elab nüüd teises kohas ning nad omavahel praktiliselt enam ei suhtle. Kohtuistungil T.D tunnistas vaid tütre juustest tirimist, mitte aga löömist ja haamriga ähvardamist. T.D taolised ütlused on lisaks kannatanu ütlustele ümber lükatud ka tunnistaja S Ž ütlustega (I kd. tl. 15 -18). Nendest ütluste kohaselt kuulis tunnistaja õe J karjumist ning kui ta oma toast väljus, nägi, et õde võitleb koridoris purjus isaga. Isa haaras õel randmetest, surus ta vast seina, haaras Jt juustest ja hakkas tirima. Ta tundis õe pärast hirmu, sest T.D on suur mees. J suhtes kasutas isa ebatsensuurseid väljendeid, avas tööriistakapi ja hakkas J pihta viskama tööriistu, lõpuks haaras isa haamri, jooksis sellega J selja taha ja võttis hoogu löögiks. Lööki ei toimunud, tunnistaja püüdis neid lahutada. T.D kuritarvitab alkoholi, on sellises seisundis agressiivne, norib iga asja pärast. Kannatanu Z Ž ütluste kohaselt (I kd.tl.31 – 35) oli 10.05.10.a. T.D kodus purjus, hakkas J tüütama, lõi puruks J mobiiltelefoni. Purjus peaga on mees väga agressiivne, vihastab, karjub, viskab asjadega, võib ära tappa. 2004.a. peksis mees ta niimoodi läbi, et ta viibis reanimatsioonis. 10.mail 2010 püüdis ta oma tütart kaitsta, kuid abikaasa lõi talle rihmaga vastu kätt. Selle löömise tagajärjel on tal sõrm deformeerunud. Oma agressiivsuse pärast pole mees kunagi vabandanud, tema käitumise pärast on tütred kodust lahkunud. Kohtul pole mingit alust arvata, et kõik pereliikmed annavad süüdistatava suhtes valeütlusi ning nii kannatanute kui tunnistaja ütlusi peab kohus usaldusväärseks, sest need on omavahel kooskõlas ja ka eluliselt usutavad. Oma argessiivset olekut, ebaviisakat ja lärmakat käitumist demonstreeris süüdistatav ka kohtuistungil ning kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Kannatanu Z. Ž rihmaga löömise 10.05.10.a. on prokurör T.D süüdistusest välja jätnud, kuna kannatanu kardab oma meest. Z.Ž ei ole politsei poole pöördunud isegi siis, kui 5 aastaid tagasi mehe vägivallategude tagajärjel on talle tekitatud tõsiseid tervisekahjustusi. Asjaolu, et pereliikmed teda kardavad, on kohtu arvates süüdistatavas tekitanud karistamatuse tunde. Kohtu arvates oli kannatanul J Ž 10.05.10.a. reaalne alus tunda hirmu oma elu ja tervise pärast, kui nägi isa käes haamrit ja kuulis tema ähvardusi, sest vahetult enne seda oli isa teda löönud ja juustest tirinud ning põhjustanud talle füüsilist valu. Kohtu arvates on T.D-le oma tütre suhtes kasutatud vägivald õigesti kvalifitseeritud väärkohtlemisena
järgi ning ähvardused
Ei ole oluline, kas ähvardaja saab ja tahab oma ähvardust realiseerida. Piisab sellest, et ähvardus tekitab objektiivselt tõsiseltvõetava mulje ja näib ka ähvardatule tõsiselt mõelduna. Ähvardaja ei pea ise uskuma enda ähvarduse realiseeritavusse. Piisab, kui ta lähtub sellest, et kannatanu seda usub. Kannatanu VB ütlustest nähtub (II kd tl. 2-7), et 23.03.2011.a. tekkis tal ühiskorteris konflikt oma naabri T.D, kes teda solvas ja väljendus ebatsensuurselt. Väljakutsutud politsei võttis T.D kaasa. Kui kannatanu õhtul koju tuli, oli T.D juba kodus, samuti tema naine. Kui Z Ž oli korterist lahkunud, tuli oma toast välja purjus T.D, hakkas kannatanu peale karjuma, vibutas rusikaid, oli väga agressiivne. Kannatanu läks oma tuppa, kuid T.D hakkas teda ukse tagant ähvardama, lubas ära tappa, keeva veega kõrvetada. Kannatanu helistas oma tuttavale OG, kuna kartis T.D. Ca 15 minuti pärast tuli korterisse OG, kellele kannatanu rääkis ähvardusest ja palus politsei välja kutsuda. Ta kuulis, kuidas T.D sobrab nõude kastis, nägi, kuidas viimane oma toast väljus, paremas käes kööginuga (tera 20-25 cm) ja jooksis tema suunas, hoidis kätt nii nagu tahaks anda noahoopi. Kannatanu jõudis OG käes haarata ja ta tuppa tirida ning ukse sulgeda. Kui politsei kohale jõudis, oli T.D oma toas. Kannatanul ja OG tehti ettepanek sõita politseijaoskonda avaldust kirjutama, T.D jäeti koju. №aga ähvardamist pidas kannatanu reaalseks ohuks oma elule ja tervisele Läbiotsimise käigus võeti korterist kaasa 3 nuga (II kd. tl. 10 – 24) ning kahtlustatava peeti kinni 24.03.2011.a. kell 19.00 T.D (lk.25-26). Kahtlustatava ülekuulamisel T.D end süüdi ei tunnistanud ning väitis, et käis 23.03.11.a. kella 13 paiku haiglas kardioloogi juures. Koju jõudes ta VB korteris ei näinud, heitis magama ega väljunud oma toast. VB ei näinud ta ka järgmisel päeval (tl. 27 – 30). Kannatanu noaga ähvardamist eitas T.D ka kohtuistungil. Samas väitis ta, et V. Bogdanovaga on tal pidevalt konfliktid ning skandaalide korraldajaks olevat naabrinaine ise. Kohus peab antud asjas usaldusväärseimaks kannatanu ütlusi, sest need on kooskõlas tunnistaja ütlustega. T.D ütlused on kohtu arvates antud soovist vabaneda võimalikust karistusest toimepandud kuriteo eest. Tunnistaja OG ütlustest nähtub (tl. 38 - 40), et 23.03.11 kella 19 paiku helistas talle V. B ja teatas, et on oma toas ja ukse lukustanud, ei saa kööki minna, kuna koridoris seisab T.D, kes teda solvab ja ähvardab. Kohale minnes tunnistaja nägi koridoris alkoholijoobes T.D, kes ka tema suhtes kasutas ebatsensuurseid väljendeid. V. Bogdanova andis tunnistajale telefoni ja kui viimane politseiga rääkis ja olukorda selgitas, läks T.D oma tuppa ja väljus sealt noaga ning suundus nende poole. Kannatanu ja 6 tunnistaja jõudsid tuppa minna ja ukse sulgeda. Kohale sõitnud politseinikele viskasid nad aknast võtme. Politseinikud sisenesid ja hakkasid T.D-ga rääkima, kuid viimane karjus ja ropendas edasi ja politseinikud viisid ta enda tuppa, rahustasid teda ja panid ta magama. T.D politseinikud kaasa ei võtnud, kuid neil palusid sõita politseijaoskonda ja avaldus kirjutada. Nuga, millega T.D ähvardas, oli suur kööginuga, tera pikkusega umbes 20 cm. Korterist kaasavõetud kööginugasid ei ole asitõenditena vaadeldud, küll aga on need noad esitatud kannatanule ja tunnistajale äratundmiseks. OG on kolme kööginoa hulgast ühte pidanud sarnaseks sellega, mis oli käes T.D, kuid milles sarnasus seisnes, ei ole protokollis märgitud (tl.44 - 47). V. Bogdanova on ära tundnud kööginoa, mille tera pikkus oli umbes 20-25 cm ning millega T.D oli oma toast välja jooksnud (tl.50-54). Kuigi asjas on jäänud välja selgitamata konkreetne nuga, millega kannatanut ähvardati, ei ole kohtul alust kahelda kannatanu V. B ütlustes selle kohta, lisaks suulisele ähvardusele ära tappa, tuli T.D hiljem tema suunas ja käes oli tal kööginuga. Et nuga oli T.D käes, kinnitas ka tunnistaja O. G . Kohtul pole mingit alust arvata, et kannatanul puudus alus tunda reaalset ohtu oma elule ja tervisele. T.D on agressiivne ja vägivaldne olnud ka oma pereliikmete suhtes, kes samuti tema ähvardusi on pidanud reaalseteks. T.D varasem vägivaldne käitumine oma naise suhtes oli teada ka V. Bogdanovale. Ta on varasematel aegadel välja kutsunud politsei, kui T.D oma naist peksis. Just nimelt hirmust T.D ees kutsus kannatanu 23.03.11.a. kohale oma tutttava OG ning hiljem ka politsei. Vaenulikkust kannatanu suhtes väljendas süüdistatav ka kohtuistungil, kasutas ebatsensuurseid väljendeid, nimetas kannatanu käitumist põhjuseks, miks tütred on kodust ära läinud, ega tundnud endal mingit süüd või häbi oma käitumise pärast. Kohtu arvates ei ole oluline, kas süüdistatava käes oleva noa tera oli pikkusega 10 cm või 2025 cm, oluline on see, nuga on vahend, millega võib ohustada nii inimese elu kui tervist.
sätestatud kuriteokoosseisu objektiks on inimese vaimne tervis, mille ründamiseks süüdlane kasutab psüühilist vägivalda. Seejuures ei eeldata, et ründajal oleksid kuriteo toimepanemise hetkel olemas ka ründevahendid. Antud juhul oli ründevahend olemas ja selleks oli nuga. Kuriteokoosseisu realiseerimiseks piisab, kui kannatanus kutsutakse esile sedavõrd tugev hirmuaisting, et ta leiab, et on alust karta selle ähvarduse täideviimist. (3-1-11-00). Kohus leiab, et ka 23.03.2011.a. on T.D käitumine õigesti kvalifitseeritud
Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus T.D süüst, arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.
näeb ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat;
7 Kuna T.D osas on tegemist isikuga, kes tööl ei käi ja kuritarvitab alkoholi ning kelle osas kaitsja on palunud jätta osa menetluskuludestki riigi kanda, sest nende täielik tasumine käib talle ilmselgelt üle jõu, ei ole rahalise karistuse mõistmine sellisele isikule võimalik, sest see ei oleks tema puhul täidetav. Kohus ei pea kergemaliigilise karistuse mõistmist võimalikuks ka süü suurust ning süüdlase isikut arvesse võttes. Süüteos
järgi oli ühele kannatanule põhjustatud füüsilist valu, tervisekahjustusi fikseeritud ei ole. Süü suurust
järgi iseloomustab asjaolu, et ähvardamise on süüdistatav toime pannud kahe kannatanu suhtes. Ähvardamine ei olnud ainult sõnaline, ähvardamiste käigus kasutas süüdistatav haamrit ja nuga. Teine ähvardamine leidis aset ajal, kui T.D-le oli saadetud süüdistusakt esimeses kriminaalasjas, ta oli kohtu ala antud ja talle oli saadetud ka kohtukutse. Süü suurust arvesse võttes ei ole T.D võimalik karistada
T.D osas karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks kuritegude osas oma tütre suhtes loeb kohus süüteo toimepanemist isiku suhtes, kes on süüdlasest perekondlikus sõltuvuses. T.D ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning võttes arvesse ka tema tervislikku seisundit, peab kohus võimalikuks karistada teda
vangistusega 4 kuud ning
Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel tuleb talle liitkaristuseks mõista 9 kuud vangistust. Karistuste osalist liitmist või kergema karistuse kaetuks lugemist raskema karistusega ei pea kohus võimalikuks. Süüdlane peab vastutama kõigi tema poolt toime pandud kuritegude eest. Vangistus väiksemas määras kui 9 kuud ei vastaks enam T.D süü suurusele ega oleks kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust vähendada kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub 6 kuud vangistust. Süüdistatav on vägivaldne olnud oma pereliikmete suhtes ka varem, kannatanute ees ei ole ta vabandanud ega andestust palunud. Oluliseks peab ta küll enda tervist, kuid ei saa aru sellest, millist hirmu ja valu on tema käitumise tõttu pidanud üle elama kannatanud. Kohus peab T.D mõjutamiseks vajalikuks, et vähemalt poole mõistetavast karistusest peab ära kandma reaalse vangistusena ning pärast vangistust on tema suhtes vajalik kriminaalhooldaja järelevalve. Seega kohaldades
sätteid, kohus määrab, et koheselt tuleb ära kanda 3 kuud vangistust ning 3 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui T.D 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
lg-s 1 sätestatud kontrollnõuded ja
lg 2 p 2 ja 8 alusel järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ning osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalabiprogrammis. Lähenemiskeelu kohaldamisest Kannatanu taotlusel võib kohus VÕS § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni 3 aastat. Selline taotlus tuleb kohtul lahendada KrMS § 310 sätestatud korras, s.o. samade sätete alusel tsiviilhagi lahendamisega. 8 Kohus vaatab antud kriminaalasja läbi aga lühimenetluses, kus otsus tuleb teha olemasolevate materjalide alusel. Kannatanu ei ole kohtueelses menetlus esitanud taotlust lähenemiskeelu kohaldamiseks, sellist taotlust ei ole prokurör ära märkinud ka süüdistusaktis, mistõttu kohtuliku uurimise objektiks ei olnud lähenemiskeelu sisu, piirangute ulatus, tingimused või aeg. Vastavat taotlust ei esitanud kannatanu ka enne asja kohtulikku uurimist. Nii nagu tsiviilhagi puhul, ei saa ka lähenemiskeelu taotlust esitada alles kohtulike vaidluste käigus. Kohtulike vaidluste käigus kannatanu poolt tehtud üldine ettepanek kohaldada süüdistatava suhtes lähenemiskeeldu, et üldkasutatavates ruumides (köök, vannituba) T.D teda rohkem ei tülitaks, ei ole vaadeldav sisulise taotlusena, mille kohus saaks lahendada KrMS § 3101 korras. Kohus selgitab, et kannatanul on õigus esitada konkreetne taotlus tsiviilkohtupidamise korras VÕS § 1055 alusel. Taotledes lähenemiskeeldu tuleb taotlejal näidata, milliste konkreetsete piirangute või tingimuste seadmist ta soovib, milline peaks olema selle keelu ruumiline ulatus, kuidas on ühiskorteris seda võimalik määratleda, kas ta soovib eluaseme kasutamise või suhtelemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel T.D viibis või elas korteris Pärnu mnt.82/88-64, Tallinn. Kriminaaltoimikusse on lisatud Harju Maakohtu määrus 04.05.2010.a. kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks, kuid see on tühistatud muuhulgas ka osas, kuidas reguleerida kaasomandi kasutuskorras kolmandate isikute viibimist selles korteris. Kas selles asjas on menetlus lõpetatud või otustatud uue lahendiga kaasomandi kasutuskord, on kohtule teadmata. Antud kriminaalasjas tuleb kannatanu üldsõnaline ettepanek lähenemiskeelu kohaldamiseks jätta läbi vaatamata. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdistatavalt süüdimõistva kohtuotsuse korral välja mõista ka menetluskulud. Menetluskuludeks selle kriminaalasjas on määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuritegudes süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1, 5 kuupalga alammäära, s.o. 417,03 eurot. Arvestades süüdistatava varalist seisundit, asjaolu, et pikemat aega ei ole ta töötanud, lähtudes samuti tema resotsialiseerumisväljavaadetest, peab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendakuks jätta osa menetluskuludest, s.o. pool sundrahast riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 306, 311 - 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.