Väärteoasi nr. 4 – 11 - 4472 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
- detsembril 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul kaebaja: P.N kohtuvälise menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna esindaja Ilona Kivisik osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
- detsembril 2011 a. P.N kaebust Politsei- ja Piirivalveameti liiklusjärelevalvetalituse kiirmenetluse otsusega nr. 10220912109241 tema suhtes mõistetud rahatrahvi vähendamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et 11.
- ta peatas sõiduki politsei märguandel, kuna tal oli turvavöö kinnitamata. Seoses juhtumiga hakati asja menetlema ja arvutist uuriti tema eelnevaid karistusi. Talle öeldi, et viimase juhtumi eest rahatrahv tasumata. Ta oli hämmeldunud, sest ka viimane rahatrahv tasutud. Talle öeldi, et kuna viimane rahatrahv tasumata, siis tuleb rahatrahv summas 200 eurot. Vastasel korral oleks rahatrahv tunduvalt väiksem. Kodus kontrollis juhtumit ja tuvastas, et eelmine rahatrahv on õigeaegselt tasutud. Tema isikus ei ole tegemist pahatahtliku liiklusseaduse rikkujaga ja palub otsuse tegemisel arvestada tema väikest sissetulekut ja peres väikese lapse kasvatamist ning kohustust ka pangalaenu tasumisel. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et tunnistab rikkumist ja viimase aasta jooksul pole ühtegi rikkumist olnud. Kohtuvälise menetleja esindaja vabandab, et selline eksitus on aset leidnud. Nõustub esitatud kaebuse sisuga ja palub mõistetud karistuse vähendamisega ning uueks rahatrahviks summas 25 trahviühikut. Kohtule esitatud kiirmenetluse otsuse kirjelduse kohaselt P.N juhtis sõidukit aga juhil turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata ning sama teo eest varem karistatud. Oma seletuses P.N selgitab, et sõitma hakates unustas turvavöö kinnitada. Kohus tutvus esitatud materjalidega ja kuulanud ära poolte selgitused, tuleb järeldusele, et karistuse mõistmisel kaebaja suhtes tuleb arvesse võtta karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlikku kahetsust. Mingil põhjusel menetleja seda arvesse ei võtnud, kuigi P.N juba sündmuskohal väljendas kahetsust. Kohus on seisukohal, et arvesse tuleb võtta ka kaebaja poolt kohtuistungil väljendatut, samuti politseinike tööd liiklusohutuse tõhustamisel ja tagamisel. Karistuse mõistmisel peab arvesse võtma ka seda, et tegelikult P.N olid kõik rahatrahvid tasutud aga karistusregistrist andmete kontrollimisel tekkis segadus rahatrahvi tegeliku tasumi- sega. Osutudes hilisema kontrollimise käigus tuvastatuks, et tegelikult ka viimane mõistetud rahatrahv oli õigeaegselt tasutud. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelpool nimetatud argumente ja kohtuotsusega väljendama isikule arusaama tulevikus täitma ühiskonna reegleid ja väljendama oma elus seaduskuulekat käitumist, seetõttu otstarbekohane tuleb arvestada kaebuses ja kohtuistungil toodud argumente, seega vajalik vähendada talle mõistetud rahatrahvi. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: P.N-i poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelvalvetalituse kiirmenetluse otsus nr. 10220912109241 P.N karistamise kohta LS § 239 lg. 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut s.o. 200 eurot osaliselt tühistada. Mõista P.N-i suhtes LS § 239 lg. 2 järgi kvalifitseeritava teo eest rahatrahv 12 trahviühikut s.o. 48 eurot. Mõistetud rahatrahv tasuda kiirmenetluse otsuses märgitud arveldusarvele. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.