lg 2 p 7 järgi; U.S-i süüdistus
lg 2 p 4, 7 järgi, Lühimenetlus Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav M.F ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: P OÜ, elukoht: xxx, tõkend: 30.11.2010 menetluse lõpetamise määrusega tõkend tühistatud, kahtlustatavana kinni peetud 17.07.2010 kuni 18.07.2010 Varasem karistus: karistatud väärteokorras Kaitsja Advokaat Toomas Pilt Süüdistatav U.S (Tõškevitš) ik: XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: puudub, invaliidsuspension, elukoht: xxx tuttava juures, xxx ema juures, tõkend: 30.11.2010 menetluse lõpetamise määrusega tõkend tühistatud, Harju Maakohtu 20.09.2011 määrusega valitud tõkendiks vahistamine, kinni peetud 04.11.2011. Varasem karistatus: Harju Maakohtu 08.09.2008 otsusega
MS § 202 lg 2 p 3 alusel määratud 80 tunnist üldkasulikust tööst tehtud 18 tundi, 1 Kaitsja tegemata 62 tundi. Korduvalt karistatud väärteokorras Advokaat Vladimir Sadekov RESOLUTSIOON 1. M.F süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada M.F-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 3.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.07.2010 kuni 18.07.2010, so 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva. 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta M.F-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva M.F suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et M.F temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. 5.
p 1 alusel arvestada M.F-ile määratud 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 21.11.2011. 6. U.S (Tõškevitš) süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada U.S-ile (Tõškevitšile) mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 8.
lg 6 alusel arvestada tehtud üldkasulik töö 18 tunni ulatuses ümber vangistuseks 9 (üheksa) päeva, arvestades selle karistusaja hulka, lugedes mõistetud karistusest ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 11 (üksteist) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada
lg 1 alusel alates U.S-i (Tõškevitši) kinnipidamisest kohtu määruse alusel, so alates 04.11.
U.S-i süüdistatakse selles, et tema, olles 08.09.2008 Harju Maakohtu otsusega karistatud
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava varguse toimepanemise eest, 17.07.2010 ajavahemikul hommikust kuni kella 18.00ni Tallinnas, aadressil Mahtra 44 asuvas hostelis, tegutsedes grupis koos M.F-iga võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanu HNile kuuluva mobiiltelefoni №kia 6200 maksumusega 2000 krooni ning rahakoti maksumusega 300 krooni, mille sees oli sularaha summas 1200 krooni, samuti dokumendid kannatanu nimele - ID-kaart, juhiluba, Bulgaaria kodaniku ID-kaart, Swedbank pangakaart, hansaneti kaart. Kokku tekitati vargusega kannatanule kahju summas 3500 krooni. 3 Seega U.S, olles varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, pani toime
Kohtuistungil süüdistatav M.F seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. M.F kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohtuistungil süüdistatav U.S seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. U.S-i kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 17.07.2010 ja 19.07.2010 koostatud kannatanu HN´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 17.07.2010 hommikul, Tallinnas Majaka tänaval tutvus ta kahe neiuga. Neist ühe nimi oli Tatjana, ta oli umbes 27-aastane. Teine on Aljona, samuti umbes 27-aastane, tema kandis prille. Nad elavad XXX tänavate kandis. Koos nende neiudega sõitsid aadressil Mahtra 44 asuvasse hotelli. Kannatanu võttis numbri. Kõigepealt istusid natukene aega numbris, jõid alkohoolseid jooke, aga pärast heitsid magama. Kannatanu ärkas kella 18.00 paiku, neidusid numbris ei olnud, aga samuti olid numbrist varastatud temale kuuluvad asjad: teksapükste taskust mobiiltelefon №kia 6200 väärtusega 2000 krooni, musta värvi rahakott väärtusega 300 krooni, sularaha 1200 krooni, dokumendid kannatanu nimele: Eesti ajutise elaniku ID kaart, Bulgaaria kodaniku ID kaart, Bulgaarias välja antud juhiluba ja kontrolltalong, sõiduauto Audi A4 number XXX tehniline pass, välja antud Bulgaarias, Eestis välja antud Euroopa ravikindlustuse kaart, Swedbank pangakaart, paroolid eraldi lehekesel, kliendikaardid Kišmiš, Partner, Statoil, Säästukaart, Billa kaart, rahakotis oli samuti poja foto. Kokku oli vargusega tekitatud kahju 3500 krooni. Kannatanule on politsei poolt tagastatud: rahakott, Eesti ajutise elaniku ID kaart, Bulgaaria kodaniku ID kaart, Bulgaarias välja antud juhiluba ja kontrolltalong, sõiduauto Audi A4 number XXX tehniline pass, välja antud Bulgaarias, Eestis välja antud Euroopa ravikindlustuse kaart, Swedbank pangakaart, paroolid eraldi lehekesel, kliendikaardid Kišmiš, Partner, Statoil, Säästukaart, Billa kaart, poja foto, peenraha, mis rahakotis oli, summas 8,80 krooni. Seega on kannatanule tekitatud kahju 3200 krooni ning selles summas soovib esitada tsiviilhagi. 19.07.2010 kella 01.00 ajal märkas Tatjanat korteri aknas aadressil XXX, palus enda tuttaval tütarlapsel kutsuda Tatjanat akna kaudu, tema kutsus ja siis Tatjana tuli välja tänavale. Kannatanu palus Tatjanal tagastada kasvõi dokumendid. Tema vastas, et ei tea mitte midagi ja tema ei ole midagi võtnud. Pärast ütles ta ise, et politsei pidas Aljona kinni ja tema juurest leiti kannatanu dokumendid. Varguse päeval esimesena kohtas Aljonat üksinda ja pärast läks ta korterisse Asunduse 5 ja väljus sealt juba Tatjanaga, pärast seda sõitsid Mahtrale. Kui kolmekesi hostelisse sisenesid, olid rahakott ja mobiiltelefon kindlalt veel alles. Võõrastemajas kella 13.00-st ja umbes tunni aja pärast jäi magama. Kui ta dušši alt tagasi tuli, Aljona ütles, et oli ta rahakoti lahti teinud ja nad koos vaatasid, kui vana ta on, ta küsis, miks ta talle ütles, et ta on 25, dokumentide järgi aga 34. Peale seda oli rahakott veel taskus. (t/l 2-5, 30-35) • 17.07.2010 koostatud isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt avastati M.F juurest: must rahakott, milles oli 7 krooni, isikutunnistus HT Nnimele, Swedbanki kaart, Säästukaart, Partnerkaart, Bulgaaria isikutunnistus, Bulgaaria juhiluba HTN nimele, kliendikaart Kišmiš, Satoili Extrakaart. (t/l 10) 4 • 19.07.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks musta värvi nahast rahakott koos sisuga. Rahakott oli kolmeosaline kokkuklapitav, mille tagaosas oli sularaha hoidmise vahe. Rahakoti esimeses osas senditasku, teises osas visiitkaartide ja plastikkaartide hoidik ja kolmas osa oli dokumentide sahtel. Rahakotis oli metallraha summas kaheksa Eesti krooni ja kaheksakümmend senti. 7x1 kroonist münti, 3x 50 senti ja 3x 10 senti. Rahakotis HTN nimeline Eesti ID kaart nr XXX; HTN nimeline Bulgaaria ID kaart nr 179366041; HTN nimeline Bulgaaria juhiluba nr XXX; Bulgaarias väljastatud sõiduauto Audi A4 r/n XXX tehniline pass; kuldse värvusega Statoil püsikliendi Extra kaart; Hansapanga konto nr kaart, millel käsitsi kirjutatud numbrid XXX ja käsitsi kirjutatud nimi NHT; Püsiparoolide ümbrik ning ID kaardi kasutamisjuhendi voldik; väikese formaadiga poisslapse foto; Swedbank Visa kaart nr XXX; Säästukaart; rohelist värvi plastikust Kismiss restorani kaart; HTN nimeline partnerkaart; HTN nimeline Euroopa haigekassakaart; punane/kollame triipkoodikaart ja paberist sedel pin ja puk koodidega. (t/l 25-29) • 26.10.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt kannatanu H. N tundis esitatud fototabelil ära isiku fotol nr. 1, lisades, et selle naisterahval oli nüüd teine soeng, õlgadeni punased juuksed. Nimetatud fotol tundis ta ära Tatjana, kelle kohta andis varem ütlusi. Nimetatud fotol esitatud isikuks oli U.S. (t/l 41-43) • 08.09.2008.a. Harju Maakohtu otsus nr 1-08-10462, millega U.S-ile mõisteti
(t/l 63-67) • 02.11.2010 koostatud kahtlustatava U.S-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et oli tugevas alkoholijoobe seisundis. 2010 juulis üüris korterit Asundusel, esimesel korrusel. M.F tunneb poolteist aastat, ta käis mõnikord külas, lubas tal ennast ja pesu pesta. Sel päeval tuli Jelena tema juurde koju. Ta läks oma elukaaslasega riidu ja ütles, et mehed kutsusid teda jooma ja jalutama ja tema pakub talle temaga minna. Oli üksinda kodus, millegagi hõivatud ei olnud ja seepärast nõustus. Kui majast väljus, ootasid neid kaupluse Comarket juures Pallastil kolm meesterahvast: H ja temaga olid veel kaks. Kõik nad olid juba joobes. H sisenes sõpradega kauplusesse ja ostis alkoholi, aga nemad Jelenaga ootasid tänaval. Pärast H istusid ühte taksosse, aga need kaks meesterahvast teise ja sõitsid kõik Mahtra tänavale võõrastemajja. Neid kahte meesterahvast võõrastemajja üldse sisse ei lastud, sest nad olid liiga purjus. Nad skandaalitsesid veidi ja läksid minema. Kuidas nad välja nägid, ei jätnud ta meelde ja rohkem ta neid ei ole näinud. Nemad kolmekesi H läksid numbrituppa. Kuna kell 12.00 oli võõrastemajas koristamine, siis sisenesid numbrituppa kella 13.00 ajal. Numbritoas kolmekesi tarvitasid alkoholi: jõid viina. U.S jõi pudel viina ära. Kuidas H magama jäi, ta ei mäleta. Ei mäleta, kuivõrd purjus Jelena oli, arvab, et Jelena jõi temast vähem, kuid ta jääb üldse kiiresti purju. H pani oma pükste taskusse telefoni ja rahakoti. Kui H magama jäi, tegi Jelena ettepaneku võtta temalt rahakott ja telefon ära. Võtsid taskust rahakoti ja telefoni ja koos läksid võõrastemajast minema. Kes nimelt taskust rahakoti ja telefoni välja võttis, ta ei mäleta. Kui võõrastemajast väljusid ja läksid majast eemale bussipeatuse juurde, seal tegid rahakoti lahti. Rahakotis oli 1000 krooni ringis raha ja dokumendid. Raha jagasid pooleks, rahakott dokumentidega aga jäi Jelena kätte. Telefoni №kia võttis Tatjana endale. Tahtis esialgu telefoni endale jätta, kuid pärast müüs selle Balti Jaama turul tundmatule isikule 1500 krooniga maha, see oli sellesama päeva õhtul, kui ta juba kainenes. Sellest ajast ei ole ta Jelenat näinud. Toimepandut kahetseb, pärast seda juhtumit püüdis rohkem mitte juua ja mitte mingisuguseid probleeme võõra varaga tal rohkem ei ole olnud. Mäletab, et kuskil päev pärast seda juhtumit käis tema juures kodus H ja ütles, et kui talle dokumendid tagastatakse, võtab ta politseist avalduse tagasi. Ütles talle, et dokumendid on Jelena käes, aga politsei võttis ta kinni. (t/l 44-49) • 10.11.2010 koostatud kahtlustatava M.F ülekuulamisprotokolli kohaselt võttis ta kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemisest osa ning selgitab, et selle päeva hommikul läks Sikupilli 7 asuvasse baari. Seal tutvus H nimelise meesterahvaga. Otsustasid temaga õlut juua. Ta küsis, kas tal on kedagi, keda võiks veel kutsuda? Ütles, et on sõbranna ja läks kutsus Tatjana, kes elas Asunduse tänava majas, esimesel korrusel. H ostis alkoholi kauplusest Pallasti ja kolmekesi sõitsid taksoga Mahtrale võõrastemajja. Võõrastemajas tarvitasid alkoholi: õlut, viina, oli tugevasti purjus ja mäletab halvasti, mis seal toimus. Seda, et Tatjanaga oleks vaadanud H dokumente, ta ei mäleta. Kuhu ta pani oma telefoni ja rahakoti 5 numbritoas, ta ei näinud. Selleks ajaks, kui H magama jäi, hakkas tal halb ja oli tualetis. Pärast seda pöördus tagasi tuppa ja ütles Tatjanale, et läheksid siit minema. Kuidas nad lahkusid, kes nimelt võttis H ära rahakoti ja telefoni, ta ei mäleta. Kui olid numbritoast väljunud, siis läksid mööda koridori, kuid klaasuks väljapääsul oli suletud. Kutsusid valvuri, et neid välja lastaks. Ta ei mäleta, kus nad võõrastemaja numbritoast Mahtral võetud rahakoti lahti tegid, aga telefoni ei näinud ta üldse. Kas Tatjana andis raha, ta ei mäleta ja kuhu ta selle pani, ta samuti ei mäleta. Võib-olla ta ise pärast pani rahakoti endale kotti, automaatselt, kuigi tal seda vaja ei olnud. Vististi ta tahtis selle pärast ära visata, teises kohas, et kahtlused eemale viia. Kui õhtul politsei teda ema juures kinni pidas, oli ta juba rahakoti oma kotis ära unustanud ja raha selles juba ei olnud. Pärast seda, kui Tatjanaga Majaka tänaval lahku läksid, läks ta lagendikule Asunduse ja Pallasti majade vahel otsima oma elukaaslasest meest Andrei Abdullajevit. Toimepandut kahetseb. (t/l 53-57) • Teatisest kahtlustatava M.F päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 57,23 krooni. (t/l 69) • Teatisest kahtlustatava U.S-i päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 40,86 krooni. (t/l 71) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatavate M.F ja U.S-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu HN´i ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, äratundmiseks esitamise protokolli, Harju Maakohtu 08.09.2008 otsuse väljatrükki, asub kohus seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava M.F käitumine kvalifitseeritud
lg 2 p 7 järgi ja U.S-i käitumine on kvalifitseeritud
Süüdistusaktist nähtuvalt 17.07.2010 ajavahemikul lõunast kuni kella 18.00ni Tallinnas, aadressil Mahtra 44 asuvas hostelis, M.F ja U.S, tegutsedes grupis ja koos, varastasid kannatanu HN kuuluva mobiiltelefoni №kia 6200 maksumusega 2000 krooni ning rahakoti maksumusega 300 krooni, mille sees oli sularaha summas 1200 krooni, samuti dokumendid, pangakaardid, kliendikaardid. Süüdistatavate ütlustest nähtuvalt jõudsid süüdistatavad pärast kannatanu magamajäämist varguse toimepanemise osas ühisele seisukohale ning hosteli toast lahkudes võtsid kaasa kannatanule kuulunud asjad. Hiljem jäi rahakott ühes selle sisuga ühe süüdistatava kätte ja telefon teise süüdistatava kätte, kusjuures rahakotis olnud sularaha jagasid süüdistatavad omavahel. Taoline käitumine viitab kohtu arvates sellele, et varguse toimepanemise järgselt leidsid süüdistatavad ka varastatu jagamises ühise seisukoha. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatavad tegutsesid ühise kuritegeliku eesmärgi, so võõra vallasasja äravõtmise ja selle ebaseadusliku omastamise, saavutamise nimel, tegutsedes kooskõlastatult ning püstitatud eesmärk ka saavutati ja äravõetud asjadest väärtuslik omastati. Sellest teeb kohus järelduse, et taoline käitumine on hinnatav kuriteo toimepanemisena grupis
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli U.S temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguse toimepanemise eest karistatud ja mõistetud karistus ei olnud inkrimineeritava teo toimepanemise ajaks kustunud. Seega oli U.S
Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava M.F käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis, so
lg 2 p 7 ettenähtud kuriteona ja U.S-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem varguse toime pannud ja grupis, so
6 Kohtueelsel menetlusel on HN esitanud tsiviilhagi 3200 krooni ehk 201,52 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud ja tagastamata jäänud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastasid M.F ja U.S, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 201,52 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista solidaarselt M.F-ilt ja U.S-ilt kannatanu HN´i kasuks. Karistuse mõistmisel M.F-ile arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistataval olnud 2009 aastal mõningane sissetulek, mis ei ole kuigi suur. Käesoleval ajal on süüdistatav asunud tööle, kuid ta on töötanud vaid kaks kuud, mistõttu ei saa tema sissetulekust tulenevad säästud olla kuigi suured. Seetõttu leiab kohus, et süüdistataval puudub piisav sissetulek, mis võimaldaks tal tasuda nii rahalist karistust, väljamõistetavat kriminaalmenetluse kulu kui ka hüvitada tekitatud varalist kahju. Arvestades inkrimineeritud teo varavastast iseloomu ja andmeid süüdistatava sissetulekute kohta leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistus on esitatud ühes episoodis, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatava käitumises on karistust kergendav asjaolu ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud ning süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, leiab kohus, et mõistetava karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, lootuses, et määratav katseaeg sunnib süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Arvestades süüdistatava isikut leiab kohus, et süüdistatava suhtes puudub otsene vajadus kohaldada
sätteid, mis tingiks süüdistatava käitumiskontrollile allutamise ning kohus peab võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes
Karistuse mõistmisel U.S-ile arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 1 kord ja seda samalaadse süüteo toimepanemise eest. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt oli süüdistataval sissetulek, mis ei olnud kuigi suur ning süüdistatava enese sõnade kohaselt on tema sissetulekuks invaliidsuspension. Seetõttu leiab kohus, et süüdistataval puudub piisav sissetulek, mis võimaldaks tal tasuda nii rahalist karistust kui ka menetluskulu, samuti hüvitada varalist kahju. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust 7 piiravat karistust. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistus on esitatud ühes episoodis, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatava käitumises on karistust kergendav asjaolu ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud, siis tuleks tulla järeldusele, et süüdistatava suhtes võik karistuse jätta tingimisi kohaldamata. Kuivõrd süüdistatavat on varem kohtu poolt karistatud, siis ei ole
sätete kohaldamine süüdistatava suhtes võimalik ning seetõttu tuleks kõne alla vaid
Süüdistatava enese sõnade kohaselt elab ta paar viimast kuud tuttava juures Paldiskis ning plaanib Paldiskis endale leida üürikorterit. Samas väitis süüdistatav, et ta elas koos emaga XXX tänaval Tallinnas ja ta oli sealt kätte saadav, kuid läks emaga tülli. Kohus püüdis süüdistatavat kätte saada XXX tänava aadressilt, kuid kohtukutse saadeti tagasi, sest seda ei võtnud keegi vastu. Seega süüdistatav elaks ema juures kui nad tülis ei oleks ja samas elab teises linnas tuttava juures ning plaanib teises linnas ka korterit üürida, kusjuures selle üüritava korteri asukoht ei ole teada ka süüdistatavale. Kohus leiab, et selliste andmete puhul saab tulla järeldusele, et süüdistataval puudub alaline elukoht, kust ta oleks kättesaadav, mida tõestas ka see, et kohtul ei olnud süüdistatava kohtuistungile saamiseks muud võimalust kui ta tagaotsitavaks kuulutada. Seega puudub süüdistataval kriminaalhoolduse läbiviimiseks vajalik alaline elukoht, kus süüdistatav saab kätte kutseid ja kus ta allub kriminaalhooldaja kontrollile kodukülastuse ajal. Kui veel arvestada seda, et süüdistatavat on varem samalaadse süüteo eest juba reaalse vangistusega karistatud ning karistusandmetest võib teha järelduse mõningase alkoholilembuse kohta, millele andsid kinnitust ka inkrimineeritud teo tehiolud, siis leiab kohus, et süüdistatav käituks kriminaalhooldust takistavalt, mida ta ka üldkasuliku töö tegemise ajal ilmekalt tõestas, jättes suurema osa üldkasulikust tööst täitmata. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Märt Toming kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.