lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi; 10) 14.07.2009.a.
lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi; 11) 05.02.2010.a.
lg 2 p 9 järgi; 12) 19.01.2011
pärast karistuse kandmist, karistus kustumata, Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311 ja 313 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; Tunnistada süüdi Z.T KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt Z.T-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. Kohaldada Z.T suhtes tõkendina kinnipidamisest 24.10.2011.a. vahistamist ning karistuse algust arvata alates Välja mõista Z.T-lt riigituludesse sundraha 208,52 eurot. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu 2800049777. Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Välja mõista Z.T-lt 3.84 eurot Selver AS (reg kood xxxxxxxxxx) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukohad Z.T on kohtu alla antud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi süüdistatuna selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna 24.10.2011 kella 09.56 paiku Tallinnas, Vesivärava 37 asuvas A-Selver AS-le kuuluvas kaupluses Selver varguse eesmärgil eemaldas turvaelemendid 3 pakilt raseerimisteradelt Gillette Fusion maksumusega 14 eurot pakk, kogumaksumusega 42 eurot, pani need endale põue ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt kauplusest väljumisel. Süüdistatav vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo toimepanemist. Sel moel Z.T alustades vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Z.T tunnistab enda täielikult süüdi ja seletab, et 24.10.2011 Torupilli Selver kaupluses võttis 3 pakki Gillette terad ja pani endale ostukorvi. Seejärel läks sukkade-sokkide osakonda ja seal eemaldas Gillettide pakkidest turvaelemendid ja pani need leti peale. Gillette terad pani endale jope põue ja möödus kassast nende eest tasumata, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Kahetseb tehtud. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - A-Selver AS avaldus, millest nähtub kuriteo toimepanemise aeg ja koht ning tekitatud varaline kahju /tl 2/; - õigusvastase teo toimepanemise akt, millest nähtub, et koos varastatud asjadega peeti kinni Z.T /tl 3/; - tunnistaja NK ütlused, mille kohaselt ta nägi turvakaamerast, kuidas 24.10.2011.a. Torupilli Selveris mees võttis Gilette terad, eemaldas neilt turvaelemendid ja pani jope taskusse. Mees möödus kassadest kauba eest maksmata, kuid peeti kinni ning kaup tagastati kauplusele /t.l 4/; - Harju Maakohtu 19.01.2011 otsus, millest nähtub, et Z.T on varem süstemaatiliselt varguseid toime pannud /t.l 24 – 25 /; - asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub Z.T tegevus kaupluses /t.l 29 - 35/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et Z.T isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes otsese tahtlusega. Seega Z.T pani toime süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Z.T on kriminaalkorras korduvalt karistatud, väärteokorras samuti korduvalt karistatud. Z.T ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud, kuna Z.T ei oma sissetulekut ning tal puuduvad vahendid rahalise karistuse kandmiseks. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine Z.T suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9906). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval juhul KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. Z.T on kriminaalkorras 12 korda karistatud ning ta vabanes eelmise karistuse kandmiselt 19.09.2011.a. Uue kuriteo pani ta toime lühikese aja möödumisel vabanemisest. Tegemist on narkootikume tarvitava isikuga, keda on väärteokorras korduvalt karistatud NPAS § 15-1 ja KarS § 218 lg 1 järgi. Kohtul puudub veendumus, et ta oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Varasemad karistused ei ole mõjutanud Z.T loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Selver AS’i poolt on seoses vargusega esitatud tsiviilhagi summas 3.84 eurot. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Z.T tunnistab hagi. Tsiviilhagi on tõendatud ka tunnistaja ütlustega ning kuulub rahuldamisele. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.